Tsiviilasi nr 2-09-43523
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.veebruar 2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-43523
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Rxxx Pxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
12 299,07 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS (endine nimi AS Hansa Liising Eesti; registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15039); esindaja: Elis Vija( asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040, epost: [email protected]); Kostja: Rxxx Pxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Swedbank Liising AS hagi Rxxx Pxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Rxxx Pxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks 12 299,07( kaksteist tuhat kakssada üheksakümmend üheksa) krooni 07 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlg 10 853,16 krooni, intress 675,70 eek, tähitud teatise saatmise kulu 50 eek, viivis põhisummalt 674,85 eek, viivis põhisummalt ajavahemiku 20.11.2009-08.12.2009 eest summas 45,36 eek( viivisemäär 0,022 % aastas). Mõista välja Rxxx Pxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt( 10 853.16 krooni) alates 10.12.2009.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Rxxx Pxxxxxx kanda. Mõista välja Rxxx Pxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks 750 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu katteks ja 2250 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks.
1 (3)
Mõista välja Rxxx Pxxxxxxxx 31.50 krooni riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna. Menetlusdokumentide väljastamise kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Swedbank Liising AS esitas 10.12.2009.a kohtule hagiavalduse Rxxx Pxxxxxx vastu võlgnevuse 10 903,16 krooni ja viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 25.01.2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Hagimaterjalid on 05.01.2010.a vastu võetud kostja poolt isiklikult. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb Rxxx Pxxxxxx( edaspidi kostja) ja Deskonote Eesti OÜ( edaspidi müüja) vahel 19.12.2006a sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr 416/126120. Lepingu kohaselt müüs müüja kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le, kui faktoorile. Lepingu kohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15.kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.02.2011a. Intressimäär oli 15,9% aastas. Hageja teavitas kostjat tasumisele kuuluvate summade kohta, kuid kostja võlgnevust ei likvideerinud ja hageja ütles lepingu üles. Kuna kostja ei täitnud, hoolimata hageja meeldetuletustest, lepingujärgseid kohustusi, esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite. 10.12.2009a esitati hageja avaldus lahendamiseks Jõgeva kohtumajale. Hagi esitamise ajaks ei ole kostja poolt võlgnevust tasutud. Pidades silmas TsMS § 407 lg 1 ja 2 võimalusi, palub
2 (3)
hageja kohtul hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui esinevad eelnimetatud paragrahvis sätestatud asjaolud. Hageja kui faktoor teostab sissenõudeõigust VÕS § 256 alusel, nõudes nõuet faktooringuvõlgnikult Rxxx Pxxxxxxxx sisse. Müüja Desknote Eesti OÜ ja ostja Rxxx Pxxxxxx vahel on müügileping, mille alusel tekkis ostjal kohustus tasuda asja ostuhind rahas vastavalt VÕS § 208 lg.1. Müügilepingus (tl.15) on Desknote Eesti OÜ teatanud ostjale sellest, et maksed tuleb teha AS Hansa Liising Eesti kontole (p.5), s.t. faktooringu klient on teatanud faktooringuvõlgnikule nõude loovutamisest (VÕS § 257). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kohus märgib, et hageja on hagiavalduse palvepunktis 2 märkinud ekslikult põhinõude summaks 10 903.16 krooni, kuid hagiavalduse tekstiosas on märgitud põhinõude summaks 10 853.16 krooni ja selline põhinõude summa on tõendatud ka muude asjas esitatud tõenditega. Seetõttu lähtub kohus ka viivise aluseks olevast põhinõudest 10 853.16 krooni. Tagaseljaotsus on TsMS § 468 lg.1 p.2 alusel viivitamata täidetav.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 3000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.