OÜ Iidla Maja (pankrotis) hagi T. Š., V. M. ja L.M. vastu kostjatelt solidaarselt tekitatud kahju 488 805,67 krooni nõudes
Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg
Menetlusosalised
488 805,67 krooni 14. jaanuar 2010. a
Hageja:
OÜ Iidla Maja (pankrotis) (RK 10318526; asukoht: Maleva 47a; 31025 Kohtla-Järve)
Hageja esindaja:
pankrotihaldur Tarmo Villman (postiaadress: PK 7, Kiviõli Post 43101) tarmo.vill [email protected]
Kostja 1:
T. Š. (IK xxx; elukoht: xxx
Kostja 2:
V.M. xxx)
Kostja 3:
L.M. (IK xxx; elukoht:xxx)
(IK xxx; elukoht:
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ lidla Maja (pankrotis) hagi T. Š., V. M. ja L.M. vastu solidaarselt tekitatud kahju 488 805 (nelisada kaheksakümmend kaheksa tuhat kaheksasada viis) krooni 67 sendi nõudes rahuldamata.
MENETLUSKÜLUDE JAOTUS
Välja mõista OÜ-lt lidla Maja (pankrotis) menetluskulud 47 190 (nelikümmend seitse tuhat ükssada üheksakümmend) krooni riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedpangas, viitenumber mõlema konto puhul 4100065064. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral peab hageja maksma viivist TsMS § 179 lg 9 alusel võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Jätta hageja OÜ lidla Maja (pankrotis) kanda Kostja 1, Kostja 2 ja Kostja 3 menetluskulud.
Tühistada kohtu 04.09.2007. a hagi tagamise määrus. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni jääb hagi tagamise määrus kehtima.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksu] alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I OU Iidla Maja pankrotimenetlus
1.Võlausaldaja AS Ragn-Sells esitas 16. septembril 2002. a Viru Maakohtule avalduse OÜ Iidla Maja pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt oli AS Ragn-Sells ja OÜ Iidla Maja vahel 02.02.2004. a sõlmitud jäätmekäitlusleping. Seisuga 27.12.2006. a oli võlgniku võlg võlausaldaja ees 343 615,41 krooni.
2.02.03.2007. a kohtumäärusega algatas kohus OÜ Iidla Maja pankrotimenetluse, tagas pankrotiavalduse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villmanni.
3.Viru Maakohtu 16.04.2007. a kohtumäärusega (tsiviilasja nr 2-07-2228) kuulutati välja OÜ Iidla Maja pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Tarmo Villman.
4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 15.05.2007. a. Esimesel üldkoosolekul otsustati lõpetada võlgniku kui ettevõtte tegevus ja likvideerida äriühing pärast pankrotimenetluse lõppu, kinnitati pankrotihalduriks Tarmo Villman, valiti 3-liikmeline pankrotitoimkond, võlgniku vara otsustati müüa suuremat kasu tooval viisil pankrotitoimkonna nõusolekul.
5.Viru Maakohtu 05.09.2007. a kohtumäärusega kinnitati pankrotivara jaotusettepanek OÜ Iidla Maja (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses tunnustati nelja võlausaldaja nõuded (kõik 2. järgu nõuded) alljärgnevalt: • • • •
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu - 56 832 krooni (jaotis 11,35%) Ragn-Sells AS - 431 973,67 krooni (jaotis 86,26%) Viru Vesi OÜ - 9 028 krooni (jaotis 1,80%) I. G. - 2 923,61 krooni (jaotis 0,58%).
Kokku tunnustatud nõuete summa 500 757,28 krooni.
6.Viimane ettekanne OÜ Iidla Maja pankrotimenetluses on pankrotihalduri poolt kohtule esitatud 08.08.2008. a. // Hagiavaldus
7.OÜ Iidla Maja (pankrotis) esitas 31.05.2007. a Viru Maakohtule hagi T. Š. ja V. M. vastu tekitatud kahju 488 805,67 krooni nõudes, taotluse menetlusabi andmiseks ja taotluse hagi tagamiseks.
8.1.Viru Maakohtu 02.03.2007. a määrusega algatati ning 16.04.2007. a pankrotiotsusega kuulutati välja OÜ Iidla Maja pankrot võlausaldaja AS Ragn-Sells avalduse alusel, T. Š., V. M. ja L.M. olid alates 10.05.2000. a OÜ Iidla Maja juhatuse liikmed, juhatuse esimees oli T. Š..
8.2.T. Š. on oma 04.04.2007. a avalduses pankrotihaldurile avaldanud, et hageja maksejõuetuse tekkimise perioodiks oli 2005. aasta sügis.
8.3.Pankroti väljakuulutamise seisuga (16.04.2007. a) on hageja võlgnevus Maksu- ja Tolliametile 56 832 krooni ja AS-le Ragn-Sells 431 973,67 krooni, mõlemad võlausaldajad on esitanud nõudeavaldused.
8.4.Maksu- ja Tolliameti ja AS Ragn-Sells nõudeavaldustest nähtub, et hageja maksuvõlad ning võlad AS-le Ragn-Sells tekkisid aastal 2006, s.o. ajal, mil hageja juhatuse liikmed e. kostjad olid juba teadlikud äriühingu maksejõuetusest.
9.1.Kostjad võlgniku juhtorgani liikmetena ei ole tegutsenud vastavalt äriseadustiku nõuetele ning on rikkunud hoolsuskohustust (juhtimisvead). Juhtimisvea tunnused seisnevad selles, et hageja on jätnud tasumata tähtaegselt teenuste eest AS-le Ragn-Sells, nõue on tekkinud 20062007 aastatel ning sisaldab ka viivist; maksukohustused on tekkinud 2006-2007 aastatel ning tulenevad hageja enda poolt deklareeritud tasumisele kuuluvatest maksusummadest ja intressidest; kostjad olid juba 2005. aasta lõpus teadlikud ettevõtte maksejõuetusest (püsivast maksejõuetusest, PankrS § 1 lg 3), võlausaldajate nõuete täitmise suutmatusest ja sellest, et nii maksuvõlgnevus kui ka teiste võlausaldajate nõuded üha suurenevad intressi- ja viivisenõude lisandumise tõttu; olukorras, kus kostjatele oli teada äriühingu kohustuste täitmise suutmatus, ei esitanud kostjad hageja seaduslike esindajatena võlgniku pankrotiavaldust (ÄS § 180 lg 5 ' (2005. a redaktsioonis) ega võtnud ette toiminguid hageja positiivse omakapitali taastamiseks.
9.2.Kostjatele pidi ka seisuga 2005. aasta teada olema asjaolu, et hageja ei ole võimeline oma majandustegevusest saama kasumit, et kasumist täita võlakohustused. Kuigi kostjad hageja juhatuse liikmetena on 21.06.2006. a kinnitanud hageja 2005. majandusaasta aruandes, et hageja omakapital on positiivne summas 1 012 084 krooni, on hageja juhatuse liige (T. Š.) oma 04.04.2007. a avalduses kinnitanud hageja maksejõuetust juba 2005. aastal. Seda asjaolu tõendab ka 2005. a aastaaruande ja 16.04.2007. a bilansi võrdlev analüüs. 2005. aastal on võlgniku juhatus avaldanud, et hageja varadest põhiosa moodustavad nõuded ostjate vastu (summas 1 061 660 krooni). 16.04.2007. a bilansis on juhatuse liikmed avaldanud hagejal nõudeõiguse olemasolu ostjate vastu summas 532 475 krooni ning et omakapital on positiivne summas 44 613 krooni. Samas on T. Š 04.04.2007. a avalduses kinnitanud, et võlgu on rohkem kui varasid. Seega, nii 2005. a majandusaasta aruandes kui ka 16.04.2007. a bilansis kajastatud nõuded ostjate vastu ei oma sellist varalist väärtust, mida kostjad hageja juhatuse liikmetena on deklareerinud. Kostjad on tõenäoliselt rikkunud kohustust korraldada õigesti äriühingu raamatupidamist, sest 2005. aasta lõpu seisuga on deklareeritud eelmiste perioodide jaotamata kasumi kogusuuruseks 447 886 krooni, ning selle arvelt kaeti aruandeaasta kahjum summas 35 109 krooni, pankrotihaldurile esitatud bilansis 16.04.2007. a seisuga on eelmiste perioodide jaotamata kasumiks märgitud miinusega -374 499 krooni.
9.3.Hageja tugineb ÄS § 187 lg 1 (2005. a redaktsioonis), mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutatavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt, samuti ÄS § 187 lg 1 ja 2 (2006. a redaktsioonis), mille kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Hageja leiab, et kostjad on olukorras, kus äriühing oli juba 2005. a lõpus maksejõuetu, selgelt rikkunud
juhatuse liikme kohustusi, jättes esitamata äriühingu pankrotiavalduse ning võttes äriühingule maksejõuetuse seisundis sadades tuhandetes kroonides täiendavaid kohustusi, mille võlausaldajatele täitmise võimatusest nad ise selgelt teadlikud olid. Kostjad ei ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.
9.4.Kostjad on hageja juhatuse liikmetena jätnud kokku kutsumata osanike koosoleku, milline kohustus tulenes ÄS § 171 lg 2 p 1 (2005. a redaktsioonis), mis sätestas juhatuse kohustuse kutsuda kokku osanike koosolek, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist.
9.5.Kostjad on rikkunud ka lojaalsuskohustust (TsÜS § 35). 22.02.2007. a toimunud kohtu eelistungil (tsiviilasi 2-07-2228) tunnistas võlgniku jahtuse liige L.M. järgmist: „ Alates jaanuarist 2007. a on osaühingust Iidla Maja läinud teise firmasse L.V.T. Teenindus umbes 30 korteriühistut Korteriühistud on üle läinud koos oma võlgnevusega Iidla Maja suhtes. Lootus maksta võlad ära võlausaldajale tuleneb sellest, et L.V.T. Teenindussse üle läinud korteriühistud maksavad oma võlad OÜ-le Iidla Maja ära ja L.V.T Teenindus kannab need summad hiljem OÜ-le Iidla Maja üle". /—/ „OÜ L.V.T. Teenindus loodi 2006. a septembris, 2007. a jaanuaris avaldasid korteriühistud soovi minna Iidla Majast sellesse firmasse üle". Võlausaldaja AS Ragn-Sells on oma pankrotiavalduses kirjeldanud, et talle teadaolevalt saatsid 2006. aasta lõpus kostjad OÜ Iidla Maja juhatuse liikmetena korteriomanikele koos arvetega järgmise sisuga teated: „Alates 01.01.2007. a muutub OÜ Iidla Maja nimetus ja arveldusarve: a/a 221032978743 Hansapank, uus nimetus L.V.T. Teenindus OÜ. Juhatus. " Tegelikkuses ei ole aga L.V.T. Teenindus OÜ mitte OÜ Iidla Maja uus ärinimi, vaid tegemist on iseseisva äriühinguga, registrikoodiga 11291756, äriregistri andmetel on asutajateks, osanikeks ja juhatuse liikmeteks kostjad L.M. (!) ja T. Š., kes olid ühtlasi OÜ Iidla Maja juhatuse liikmeteks. LV.T. Teenindus OÜ on registreeritud äriregistris alles 15.11.2006. a ning selle tegevusalad suuremas osas kattuvad OÜ Iidla Maja tegevusaladega. Eeltoodu näitab veenvalt, et kostjad OÜ Iidla Maja juhatuse liikmetena asutasid uue äriühingu, kuhu asusid suunama korteriühistutelt võlgnikule OÜ Iidla Maja laekuma pidanud summasid, millega kostjad asusid võlausaldajate eest vara peitma ning põhjustasid sellega tahtlikult OÜ Iidla Maja maksejõuetuse. Kostjate tegevusest seoses Iidla Maja OÜ äritegevuse üle viimisega L.V.T. Teenindus OÜ-sse välistati seoses tulubaasi kadumisega võimalus, et hageja teeniks tagasi võlausaldajate raha oma majandustegevusest.
9.6.Perioodil 2006. a kuni 16.04.2007. a on võetud põhjendamatuid võlakohustusi ning tekitatud sellega hagejale tahtlikult kahju. Hagejale on tekkinud kahju, kuna pankrotivara arvel ei ole võimalik täita juhatuse liikmete poolt äriühingule võetud kohustusi ega rahuldada vastavaid võlausaldajate nõudeid isegi osaliselt. Hageja kahjunõudeks on 488 805,67 krooni, s.o. kahe suurima võlausaldaja nõuded (Maksu- ja Tolliamet, AS Ragn-Sells). Kui kostjad oleks vähemalt pärast 01.01.2006. a kokku kutsunud üldkoosoleku või esitanud pankrotiavalduse, ei peaks hageja hüvitama ajutise halduri kulusid, AS Ragn-Sells poolt kantud menetluskulusid, Maksu- ja Tolliametile ja AS Ragn-Sells nõuete ulatuses täitma võlakohustusi,
9.7.Hageja on seisukohal, et vaatamata sellele, et võlgnik on 16.04.2007. a seisuga kajastanud bilansis varana nõudeid kolmandate isikute vastu, ei kuulu võlgnikule tegelikkuses märgitud ulatuses vara. Pankrotivarast ei ole võimalik rahuldada ühegi võlausaldaja nõuet isegi osaliselt, sest ajutise halduri ja halduri tasu kuuluvad tasumisele pankrotivarast enne nõuete rahuldamist, seega kulub kogu olemasolev vähene raha kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei jää midagi üle.
9.8.Hageja esitab nõude kahe juhatuse liikme T. Š. ja V. M. vastu, kolmanda juhatuse liikme - L.M. vastu hageja nõuet ei esita.
III Menetlusabi taotlus ja hagi tagamine
10.Viru Maakohtu 04.09.2007, a kohtumäärusega vabastati hageja täielikult riigilõivu ja kautsjoni maksmise kohustusest ja rahuldati hageja menetlusabi taotlus (I kd tl 111-112).
11.Viru Maakohtu 04.09.2007. a kohtumäärusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning kostjate kinnisvarale seati kohtulikud hüpoteegid (I kd tl 113-115, 120-123).
IV Kostjate vastused
12.Kostja T. Š. esitas 23.10.2007. a kirjaliku vastuse hagile (I kd, tl 130-136), hagi ei tunnistanud, leidis, et hagi on põhjendamatu ning tuleks jätta rahuldamata. Kostja (edaspidi ka Kostja 1) esitas alljärgnevad vastuväited:
12.1.Kosta 1 ei rikkunud ÄS § 180 lg 5 * sätestatud kohustust, kuna puudusid pankrotiavalduse esitamise alused. Vaatamata sellele, et OÜ Iidla Maja ei olnud suuteline 2005-2006. a jooksul kustutama täies osas võlgnevust põhivõlausaldaja AS Ragn-Sells ees, tasus ta siiski ära esitatud arvete olulise osa. 2004. a maksis hageja võlausaldajale 524 043,75 krooni (tasumiseks esitati 607 069,75 krooni); 2005. a maksis 573 076,65 krooni (tasumiseks esitati 670 667,10 krooni); 2006. a maksis 582 156,24 krooni (tasumiseks esitati 577 279,51 krooni). Lähtudes hageja majanduslikust olukorrast, olid kostjal objektiivsed põhjused arvata, et hageja võime mitte tasuda kõik võlausaldajate arved, on ajutine. Hagejal oli nõudeid võlgnike vastu (kellele osutati teenuseid ja kes jätsid maksmata) summas, mis oluliselt ületas hageja võlgnevuse kõikidele võlausaldajatele kokku. Nii oli hagejal nõudeid võlgnike vastu: 31.12.2004. a seisuga- 1 005 827,86 krooni; seisuga 31.12.2005. a- 991 431 krooni; seisuga 31.12.2006. a - 902 341 krooni. Lähtudes sellest luges Kostja 1 põhjendatuks, et võlgnikelt võlgnevuse sissenõudmine võimaldab hagejal tulevikus kustutada oma võlgnevuse võlausaldajatele, mis oli tunduvalt väiksem, nimelt: seisuga 31.12.2004. a - 356 051,47 krooni; seisuga 31.12.2005. a-619 605 krooni ja seisuga 31.12.2006. a-495 111 krooni.
12.2.Hageja viitab sellele, et Kostja 1 on oma 04.04.2007. a avalduses kinnitanud, et võlgu oli rohkem kui varasid, nii 2005. aasta aruandes kui ka 16.04.2007. a bilansis kajastatud nõuded ostjate vastu ei oma sellist varalist väärtust, mida Kostja 1 hageja juhatuse liikmena on deklareerinud. Kostja 1 ei nõustu sellise hageja järeldusega. 04.04.2007. a avalduses pidas Kostja 1 silmas ettevõtte varana asju, kui materiaalseid esemeid. Tõepoolest vara materiaalsete esemete näol nende varalises väljenduses oli vähem, kui võlgasid. Samal ajal hageja aruannetest ja bilansist nähtub, et nendes on deklareeritud ettevõtte vara, sealhulgas temale kuuluvate õiguste kogumina, mida hinnatakse rahalises väljenduses TsÜS § 66 mõttes.
12.3.Võlgnevuse väljamõistmise eesmärgil esitas Kostja 1 hageja juhatuse liikmena pidevalt kohtusse hagisid võlgnike vastu ning kohtuotsuste alusel võeti tarvitusele sundmeetmed võlgade sissenõudmiseks. Võlgade väljamõistmine kohtu kaudu ja ka võlgade sissenõudmine
kohtutäituri vahendusel nõuab olulist aega, see asjaolu ei sõltunud Kostja 1 tegevusest. 2006. a detsembris teatas AS Ragn-Sells, et ta esitab pankrotiavalduse ja 02.03.2007. a algatati pankrotimenetlus. See ei võimaldanud Kostjal 1 juhatuse liikmena jätkata võlgnevuste väljamõistmist võlgnikelt ja selle arvel tasuda võlgnevust võlausaldajatele.
12.4.Kui Kostjal 1 isegi tekkinuks kohustus esitada pankrotiavaldus ja ta poleks seda teinud, siis ka see Kostja 1 väidetav rikkumine iseenesest ei anna alust väita, et sellega tekitas ta kahju hagejale või hageja võlausaldajatele. Hagist ei nähtu, millisel konkreetsel viisil tekitasid hageja poolt oletatavad kostjapoolsed rikkumised hageja maksejõuetuse. Hageja väide selle kohta, et pankrotiavalduse mitteesitamine süvendas hageja maksejõuetust ja suurendas tema võlgnevust võlausaldajate ees, ei vasta tegelikkusele. Kui seisuga 31.12.2005. a moodustas üldvõignevus võlausaldajate ees 619 605 krooni, siis seisuga 31.12.2006. a vähenes see kuni 495 111 kroonini. See andis Kostjale 1 võimaluse eeldada, et ka edaspidi võlgnevus väheneb ja see kustutatakse täielikult.
12.5.Hageja maksejõuetuse tegelikud põhjused seisnesid järgnevas. Esiteks, hagejalt teenust ostnud isikud (korteriühistud, korteriomanikud) jätsid teenuste eest tasumata, rikkudes oma kohustusi. Teiseks, paljud korteriühistud lõpetasid hagejaga sõlmitud lepingud ja hakkasid iseseisvalt elamuid teenindama (haldama). Kui seisuga 01.01.2004. a teenindas hageja 54 korteriühistut, siis seisuga 01.07.2007. a jäi neid ainult 38. See asjaolu oluliselt mõjutas hageja tulubaasi, sh. maksejõulisust.
12.6.Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et Kostja 1 tegevuse (lepingute sõlmimine ostjatega) ja hageja maksejõuetuse tekitanud asjaolude (ostjate poolt teenuste eest tasumata jätmine ja korteriühistute poolt lepingute lõpetamine) vahel on olemuslik põhjuslik seos ja et Kostja 1 käitus süüliselt, mis omakorda välistab Kostja 1 vastutuse ÄS § 187 järgi.
12.7.ÄS § 187 sätestatud juhatuse liikme vastutus on täiendav vastutus ning kuulub kohaldamisele juhul, kui võlausaldajate nõudeid ei ole võimalik rahuldada osaühingu vara arvelt. Ragn-Sells AS nõuet on võimalik rahuldada hageja nõuete arvelt tema võlgnike vastu, kusjuures võlasumma oluliselt ületab Ragn-Sells AS nõuet. Hageja tagasinõudeõiguse väärtus 31.12.2006. a seisuga on 902 341 krooni. Hageja varast piisab võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja seega puudub alus nõude esitamiseks juhatuse liikme(te) vastu.
12.8.Pankrotihalduril on kohustus esitada hageja nimel nõuded võlgnike vastuja sellest saadu alusel rahuldada võlausaldajate nõuded. Käesolevas asjas pole pankrotihaldur võtnud tarvitusele mingeid meetmeid selleks, et välja nõuda võlad hageja võlgnikelt, seega on pankrotihaldur rikkunud PankrS § 55. Paljasõnaline on pankrotihalduri väide, et haldurile esitatud bilansis on kajastatud varana nõudeid kolmandate isikute vastu, kuid need ei oma väärtust.
12.9.Hageja väidab, et Kostja 1 raske juhtimisviga seisneb osanike koosoleku kokkukutsumata jätmises (ÄS § 171 lg 2 p 1), on alusetu. Esiteks, Kostjal 1 ei olnud alust osanike koosoleku kokku kutsuda, sest osaühingu netovara ei moodustanud vähem kui pool tema osakapitali suurusest, mis nähtub bilansi aktiva ja passiva üldsummast. Teiseks, hagist ei nähtu, mil konkreetsel viisil hageja poolt oletatud Kostja 1 ÄS § 172 lg 2 p 1 rikkumine põhjustas hageja maksejõuetuse (põhjusliku seose olemasolu).
12.10.Põhi võlausaldaja, AS Ragn-Sells osutas hagejale teenuseid ning vaatamata pideva võlgnevuse olemasolule ei öelnud võlausaldaja lepingut üles VÕS § 195 ja § 196 mõttes, olles
huvitatud teenuse osutamisest, mille eest hageja olulises määras ka tasus. Võlausaldajaga seotud asjaolu mõjutas kahju suurust (põhilise suuruse nõudest moodustab viivis).
12.11.Kostja poolt oli asutatud L.V.T. Teenindus OÜ eesmärgiga tegelda äritegevusega, mille alal Kostja 1 oli spetsialist. Kostjal 1 ei olnud võimalust sundida korteriühistuid sõlmima teeninduslepinguid uue äriühinguga. Hageja väide, et kostja varjab hagejale kuuluvaid rahalisi vahendeid, suunates neid korteriühistutelt uude äriühingusse, on paljasõnaline ja ei vasta tegelikkusele. L.V.T. Teenindus OÜ osutab teenuseid oma nimel, korteriühistud, kes omavad võlgnevust hageja ees, ei ole oma võlgasid uuele äriühingule tasunud.
13.Kostja V. M. esitas 23.10.2007. a kirjaliku vastuse hagile (I kd, tl 159165), hagi ei tunnistanud, leidis, et hagi on põhjendamatu ning tuleks jätta rahuldamata. Kostja (edaspidi ka Kostja 2) esitas Kostjaga 1 analoogilised vastuväited hagile.
V Hageja seisukoht
14.Hageja esitas kirjaliku seisukoha seoses kostjate vastustega (I kd tl 193-194), milles märkis, et kostjate käitumises on raske juhtimisvea tunnused. Raske juhtimisviga väljendub pankrotiavalduse esitamata jätmises, kusjuures kostjad olid juba 2005. a lõpul teadlikud hageja maksejõuetusest. Samuti on raskeks juhtimisveaks osaniku koosoleku kokkukutsumata jätmine. L.V.T. Teenindus OÜ äritegevus seisnes samade teenuste osutamises nagu OÜ lidla Maja teenused, mistõttu uue äriühingu asutamisega kaotas hageja võimaluse teenida tulu, et võlausaldajate ees oma kohustused täita. Kostjad asutasid uue äriühingu ning asusid suunama korteriühistutelt võlgnikule laekuma pidanud raha uude äriühingusse.
VI Menetluse käik
15.Kohtu 13.03.2009. a määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna kostjate poolel L.M. (kolmas juhatuse liige; II kd tl 53-54).
16.11.05.2009. a esitasid Kostja 1 ja Kostja 2 kohtule taotluse nende vande all ülekuulamiseks (II kd tl 74-75).
17.Kohtuistungil 30.11.2009. a kuulas kohus Kostja 1 ja Kostja 2 üle vande all (II kd tl 132141).
18.05.01.2010. a esitas hageja kohtule taotluse kolmanda isiku Ljudmila Mavrina kaasamiseks menetlusse kostjana ning hageja täiendavad seisukohad (II kd tl 145-150).
19.Kohus kaasas L.M. menetlusse kostjana (II kd tl 154).
VII Kohtuistung 14.01.2010. a
20.Hageja esindaja jäi nõude juurde ning taotles hagi rahuldamist, kostjatelt solidaarselt 488 805,67 krooni väljamõistmist. Hageja esindaja rõhutas, et hageja põhilised seisukohad on kohtule esitatud 05.01.2010. a (II kd tl 145-150). Kostjad ei ole täitnud hoolsuskohustust juhatuse liikmetena. 2005. aastal oli äriühing püsivalt maksejõuetu, 2006. aastal kaotas äriühing vara 60 060 krooni ja 2007. aastal 200 000 krooni ulatuses. Äriühingu juhatus on ise deklareerinud, et omakapital oli negatiivne.
21.Kostja 1 hagi ei tunnistanud ning jäi varem kohtule esitatud vastuväidete juurde. Kostja 1 rõhutas, et Kostja 3 oli raamatupidaja, kuid ei esitanud teistele juhatuse liikmetele aruandeid OÜ lidla Maja rahalise seisu kohta. Samuti on Kostja 3 ebaprofessionaalselt teostanud raamatupidamist. Hageja ei olnud püsivalt maksejõuetu. Kogu osaühingut juhtis Kostja 3, kes teostad raha ülekandeid Kostjaga 1 ja Kostjaga 2 kooskõlastamata. Võlast Ragn-Sells AS-le sai Kostja 1 teada võlausaldajalt endalt. Kostjal 1 polnud vajadust kutsuda kokku osanike koosoleku vastavalt ÄS § 171 lg 2 p 1, kuna osaühingu netovara ei moodustanud vähem kui pool osakapitali suurusest ning see nähtub 2005. ja 2006. a majandusaasta aruannetest, millised olid koostatud Kostja 3 poolt. Äriregistris puuduvad andmed selle kohta, kes sai osanikuks pärast osaniku surma 2004. aastal. Osaühingul on olemas laovarud, bürookaup ja tehnika, mida oleks võinud võlgade katteks müüa.
22.Kostja 2 hagi ei tunnistanud ning jäi varem kohtule esitatud vastuväidete juurde. Kostja 2 rõhutas, et tema valdkonnaks OÜ lidla Maja juhtimisel olid remonttööd, hageja rahalise olukorra vastu tundis kostja huvi siis, kui oli vaja teostada remonttöid.
23.Kohus kuulas Kostja 3 üle vande all (II kd tl 155-157). Kostja 3 ütluste kohaselt oli ta juhatuse liige ning täitis pearaamatupidaja ülesandeid. Kostja 1 täitis direktori ja Kostja 2 direktori asetäitja ülesandeid tootmise alal. Igal kalendrikuul koostati aruanded iga korteriühistu lõikes eraldi, millest oli konkreetselt näha, kui palju arvestati teenuste eest korteriühistule ja kui palju raha laekus. Suurte remonttööde tegemist kooskõlastas Kostja 2 Kostjaga 1. Kostjaga 3 kooskõlastamine vajalik polnud. Kapitaalremondi vahendeid kulutati 2004. aastal 627 037 krooni, 2005. a 709 130,74 krooni ja 2006. a 756 676 krooni. Kapitaalremondi osas kulutati summasid üle, mis põhjustasid korteriühistute võlgnevuse hageja ees. Eriti palju kapitaalremonte teostati 2005. aastal ning hagejal tekkisid teiste võlausaldajate ees võlad. Võlausaldajatele maksti võimaluste piires. OÜ lidla Maja osanik oli Kostja 3 ema, kes suri 24.03.2004. a. Juhatuse koosolekud toimusid harva, umbes kaks korda aastas, kui kinnitati hooldustasu tariifid ja siis, kui otsustati kinnitada majandusaasta aruanne. 2006. aastal tegi Kostja 1 ettepaneku uue äriühingu asutamiseks. Kostja 3 tegi 2006. a lõpus korteriühistutele ettepaneku vahetada teenindavat firmat. Kostja 3 märkis, et kahjumi katmine käis eelnevate perioodide kasumi arvelt. Hageja teostas kapitaalremonditöid korteriühistutele üle oma võimaluste, st ühistutel oli remontfondi ülekulu, neil puudus raha, aga töid ikkagi teostati. 2007. a märtsis hakkas OÜ L.V.T. Teenindus sõlmima lepinguid korteriühistutega.
VIII Kohtu põhjendused
24.Hageja on esitanud nõude juhatuse liikmete vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks ÄS § 187 alusel. Nõude suuruseks on hageja pankrotis rahuldamata jäänud ja perioodil aprill 2006. a kuni 16.04.2007. a (pankrotiotsus) tekkinud Maksu-ja Tolliameti ning 2007. aasta jooksul tekkinud AS Ragn-Sells (kahe suurema võlausaldaja) nõuded kokku 488 805, 67 krooni (Maksu-ja Tolliamet-56 832 krooni ja AS Ragn-Sells-431 973,67 krooni).
25.Hageja arvates on kostjate tegevuses (tegevusetuses) juhtimisvea tunnused, sest kostjad võlgniku juhtorgani liikmetena ei ole tegutsenud vastavalt äriseadustiku nõuetele ning on rikkunud neilt oodatavat hoolsuskohustust, kostjate tegevuse õigusvastasus tuleneb nende poolt ÄS ja TsÜS (§ 35) sätestatud kohustuste järgimata jätmises, mis on käsitletav raske hooletusena. Juhtimisvigadeks loeb hageja: (1) kostjad juhatuse liikmetena ei ole kohtule esitanud võlgniku pankrotiavaldust olukorras, kus võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks (*halduri hinnangul 2005. a lõpus), millega on rikkunud ÄS § 180 lg 5^ (2005. aja 2006. a redaktsioonis); (2) kostjad on juhatuse liikmetena jätnud kokku kutsumata osanike koosoleku, milline kohustus neil oli tulenevalt ÄS § 171 lg 2 p 1 (2005. a redaktsioonis) olukorras, kus osaühingu netovara oli järel vähem kui pool osakapitalist; (3) kostjad on rikkunud lojaalsuskohustust, kuna hageja juhatuse liikmed asutasid uue äriühingu, kuhu asusid suunama korteriühistutelt võlgnikule OÜ Iidla Maja laekuma pidanud summasid, millega kostjad asusid võlausaldajate eest vara peitma ning põhjustasid sellega teadlikult hageja maksejõuetuse; (4) perioodil 2006. aasta kuni 16.04,2007. a on juhatuse liikmed võtnud põhjendamatuid võlakohustusi ning tekitanud sellega hagejale tahtlikult kahju, kuna pankrotivara arvel ei ole võimalik täita juhatuse liikmete poolt äriühingule võetud kohustusi ega rahuldada vastavaid võlausaldajate nõudeid isegi osaliselt; (5) kostjad ei ole tõendanud süü puudumist kahju tekitamises, mis vabastaks kostjaid kahju hüvitamise kohustusest
26.Asja materjalidest nähtub, et AS Ragn-Sells esitas 28.12.2006. a OÜ-le Iidla Maja nõude võlgnevuse tasumiseks summas 343 615,41 krooni ning pankrotihoiatuse, 16.01.2007. a esitas AS Ragn-Sells võlausaldajana pankrotiavalduse OÜ Iidla Maja pankroti väljakuulutamiseks, 02.03.2007. a algatas kohus pankrotimenetluse, 16.04.2007. a kell 15.00 kuulutas kohus välja OÜ Iidla Maja pankroti. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
27.ÄS § 180 lg 5 sätestab (2006. aasta redaktsioon), et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Hageja hinnangul pidanuks OÜ Iidla Maja juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse püsiva maksejõuetuse ilmnemisel 2005. aasta lõpul. ÄS § 180 lg 5 (2005. aasta redaktsioon) sätestas, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pankrotiseaduse § 163 lg 5 tuleneb, et kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu.
28.Hageja tugineb sellele, et OÜ Iidla Maja on tunnistanud osaühingu püsivat maksejõuetust, Hageja juhatuse liige (Kostja 1) on 04.07.2007. a pankrotihaldurile esitatud avalduses (I kd tl 20-22) muuhulgas avaldanud, et OÜ-1 Iidla Maja on võlgu rohkem kui varasid, tegevus
puudub ning puudub võimalus võlgade maksmiseks kõikidele võlausaldajatele, tunnistame enda pankrotiseisundit, samuti on avaldusele eraldi lisatud: „minu arvamuse kohaselt pankroti momendiks sai periood sügis 2005. a".
29.OÜ Iidla Maja 2005 majandusaasta aruandest (algus 01.01.2005. a, lõpp 31.12.2005. a, I kd tl 56-71) nähtub, et OÜ Iidla Maja teenindas 2005. aastal 44 elumaja, juhatuse kinnitusel on OÜ Iidla Maja jätkuvalt tegutsev äriühing, bilansis on aktiva 1 322 501 krooni (sh nõudeid ostjate vastu 1 061 660 krooni), passiva 1 322 501 krooni, aruandeaasta kahjum 35 109 krooni, lühiajalistest kohustustest on suurimad - võlad hankijatele 233 132 krooni ja maksuvõlad 63 495 krooni, 2005. aasta käive oli 4 969 341 krooni. Eelmiste perioodide jaotamata kasumi jääk 2005. a alguses oli 426 236 krooni ning 2005. aasta kahjum 35 109 krooni kaeti eelmise perioodi jaotamata kasumiga. Bilansist ei ilmne, et hagejal on netovara vähem kui pool osakapitalist (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma; 1 322 501-310 417).
30.OÜ Iidla Maja 2006 majandusaasta aruandest (algus 01.01.2006. a, lõpp 31.12.2006. a, I kd tl 178-180) nähtub, et bilansis oli aktiva 891 398 krooni (sh nõudeid ostjate vastu 767 583 krooni), passiva 891398 krooni, aruandeaasta kahjum 114 720 krooni, lühiajalistest kohustustest on suurimad võlad hankijatele - 553 512 krooni, maksuvõlad 71 172 krooni. Bilansist ei ilmne, et hagejal on netovara vähem kui pool osakapitalist (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma; 891 398 - 647 081).
31.OÜ Iidla Maja on esitanud pankrotihaldurile bilansi seisuga 16.04.2007. a (pankroti väljakuulutamise aeg), mille kohaselt eelmiste perioodide jaotamata kasum on miinus (-) 374 499 krooni ning kahjum 199 707 krooni, aktivas on vara kajastatud suuruses 705 874 krooni (sh ostjatelt laekumata arved 532 475 krooni, tooraine ja materjal 54 502 krooni , ettemakstud summad 45 150 krooni, muud lühiajalised nõuded 31 403 krooni ning raha ja pangakontod 24 987 krooni), passivas on näidatud kohustusi kokku 661249 krooni (sh hankijatele tasumata arved 370 284 krooni, maksuvõlad 86 627 krooni ning muud viitvõlad 161 034 krooni, I kd tl 72-75). Bilansist ei ilmne, et hagejal on netovara vähem kui pool osakapitalist (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma; 705 874-661249).
32.Hageja 2005 ja 2006 majandusaasta aruannetest tuleneb, et hageja ei teeninud majandustegevusest kasumit ning lõpetas majandusaasta kahjumiga, kahjum kaeti eelmiste perioodide tulu arvelt, samuti see, et hageja kasutas finantseerimiseks vÕÕrvahendeid ning olulisema osa hageja aktivast moodustasid debitoorsed nõuded.
33.ÄS § 171 lg 2 p 1 (2005. a redaktsioonis) sätestas, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks või juhtudel, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. ÄS § 171 lg 2 p 1 (2006. a redaktsioonis) sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus.
34.Hageja leiab, et kostjad, jättes kokku kutsumata osanike koosoleku, on rikkunud osaühingu juhtorgani liikme kohustusi ja on tekitanud sellega hagejale kahju.
35.Kohus tuvastas, et OÜ Iidla Maja osakapitalis on 1 osa nominaalväärtusega 40 000 krooni. OÜ lidla Maja osanik on äriregistri andmete kohaselt G. G. (IK 42707152237). G. G. suri 24.03.2004. a, G. G.1 i abikaasa J. G. suri 03.08.2004. a ning nende vara päris tütar L.M. (Kostja 3). Jõhvi notari Tiit Juse poolt 29.07.2005. a koostatud ja välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt päris Kostja 3 muuhulgas OÜ Iidla Maja osa nimiväärtusega 40 000 krooni. ÄS § 153 lg 1 kohaselt osa läheb osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. OÜ Iidla Maja põhikirja punkt 33 sätestab, et osaniku surma korral läheb osa üle tema pärijatele, kui nad on kuue kuu jooksul esitanud sellekohase taotluse OÜ juhatusele. Pärijate poolt taotluse tähtajaks mitteesitamisel, jääb osa OÜ omandiks. Pärimisõigus peab olema notariaalselt kinnitatud, punkt 34 sätestab, et pärijal on õigus päritud osa OÜ-st välja võtta ühe aasta jooksul peale majandusaasta lõppemist.
36.Kohus nõustub hagejaga, et juhatuse liikmed ei ole tegutsenud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja tegutsenud hoolsusega, mida tavaline mõistlik isik taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, st et juhatuse liikmed on rikkunud hoolsuskohustust. Samas ei nõustu kohus hagejaga selles, et kostjad on majanduslikult ebaotstarbekalt tegutsedes põhjustanud sellega hagejale kahju. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega olukorras, kus hageja majandustegevus oli ebaefektiivne ning hagejal kahju tekkimise vahel puudub otsene põhjuslik seos. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei saa tugineda maksejõuetuse täpse aja kindlaksmääramisel ainuüksi Kostja 1 04.04.2007. a avaldusele (I kd tl 20-22).
37.02.02.2004. a sõlmis OÜ Iidla Maja jäätmekäitluslepingu AS-ga Ragn-Sells. Lepingu kohaselt oli AS-1 Ragn-Sells õigus peatada arve maksetähtaja ületamisel teenuse osutamine, kuni makstähtaja ületanud arve tasumiseni, samuti nõuda teenuse tellimisel ettemaksu, leping üles öelda. 2004. aastal on AS Ragn-Sells osutanud hagejale jäätmekäitlusteenust mahus 607 069,75 krooni, millest hageja poolt on tasutud 524 043,75 krooni, 2005. aastal mahus 670 667,10 krooni, millest hageja tasus 2005. aastal kokku 573 076,65 krooni, 2006. aastal mahus 577 279,51 krooni, millest hageja tasus 2006. aastal kokku 582 156,24 krooni. Eelnevast tuleneb, et hageja oli võlausaldaja ees tasumisega viivituses juba 2004. aastal ning olenemata arvete mittetäielikust maksmisest aastatel 2004-2006, osutas võlausaldajale hagejale teenust. 2005, 2006 ja 2007. aastatel on OÜ Iidla Maja esitanud AS-le Ragn Sells taotlusi võlgade maksmise ajatamiseks ja võla tasumise tähtaja pikendamiseks. Jättes rahapuudusel tasumata osutatud teenuse eest, kuid teenindades samal ajal korteriühistuid ning otsides lahendusi võla tasumiseks ei saa asuda seisukohale, et juhatuse liikmed käitusid süüliselt.
38.Kohus nõustub hageja seadusliku esindaja ning Kostja 3 seisukohtadega, et teenustasu tariifide suurendamisega, samuti tellijatelt ettemaksu või tagatise nõudmisega suutnuks hageja majanduslikult efektiivselt tegutseda.
39.16.04.2007. a (pankroti väljakuulutamise aeg) bilansis on eelmiste perioodide jaotamata kasum miinus (-) 374 499 krooni ning kahjum 199 707 krooni, aktivas on vara kajastatud suuruses 705 874 krooni, sh ostjatelt laekumata arved 532 475 krooni, tooraine ja materjal 54 502 krooni, ettemakstud summad 45 150 krooni, muud lühiajalised nõuded 31 403 krooni ning raha ja pangakontod 24 987 krooni), passivas on näidatud kohustusi kokku 661 249
krooni (sh hankijatele tasumata arved 370 284, maksuvõlad 86 627 krooni ning muud viitvõlad 161 034 krooni; I kd tl 72-75).
40.Kohus nõustub kostjatega selles, et võlausaldajate nõuded tuleb pankrotimenetluses rahuldada ennekõike pankrotivara arvel.
41.Pankrotiotsuse kohaselt (I kd tl 14-19) tugines kohus pankroti väljakuulutamisel PankrS § 1 lg 2 ja 3 ning § 31 lg 1, arvestades ajutise pankrotihalduri aruandes toodut, et võlgniku varade väärtuseks on 45 000 krooni ning võlgnikul on kohustusi vähemalt 306 454 krooni eest. Ajutise pankrotihalduri aruandes on muuhulgas märgitud järgmist: võlgnikul puudub majandustegevus alates 2007. aastast, lepingud korteriühistutega on lõppenud (või lõpetatud), peamise osa varadest moodustavad mitmesugused debitoorsed nõuded summas ca 15 000 krooni ja nõuded KÜ Altserva 14 vastu summas 20 510,65 krooni, debitoorsed nõuded koos likviidse varaga (kassa ja pangakonto jääk) on kokku ca 45 000 krooni. Sarnaselt varadega puudub ajutisel halduril ka täpne teave võlgniku kohustustest, kuna võlgnik ei ole esitanud võlgade nimekirja, kuid ajutise halduri päringutele saadud vastustest nähtub, et võlgnikul on kohustusi erinevatele korteriühistutele summas ca 128 000 krooni, AS Ragn-Sells nõue 343 615,41 krooni ning maksuvõlg 49 839, kokku on võlgnikul kohustusi mida võlgnik ise tunnistab 306 454 krooni, millest tuleneb, et omakapital on negatiivne - seda ca 261 000 krooni võrra. Võlgniku faktiline tegevus on toimunud omavahenditeta (finantseeritud võõrvahenditest) ning võlgniku hinnangul oli maksejõuetuse põhjuseks klientide kadumine, kes jätsid ka oma võlad maksmata (korteriühistud), samas korteriühistute väidete kohaselt neil kohustused võlgnikule puuduvad, hoopis neil on omapoolsed nõuded võlgniku vastu.
42.OÜ Iidla Maja pankrotimenetluses (Viru Maakohtu tsiviilasi 2-07-2228) on ajutine pankrotihaldur kohtule 05.04.2007. a esitatud aruandes maksejõuetuse tekkimise põhjustest märkinud: /.../ võlgnik oma majandustegevuses ei ole vajanud kinnisvarasid ega transpordivahendeid /.../ võlgniku peamisteks partneriteks korteriühistud ja erinevad kohalikul turul tegutsevad erinevad vee, prügiveo, puhastus teenuseid, kütteteenuseid pakkuvad firmad /.../ võlgniku käivetest põhiosa seondub kommunaalteenuste vahendamisega korteriühistutele /.../ võlgniku faktiline tegevus on toimunud ilma omavahenditeta (finantseeritud võõrvahenditest) /.../ võlgniku juhatuse enda hinnangul maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et kadusid kliendid (korteriühistud), samas jäeti samade korteriühistute poolt tasumata võlgnevused OÜ-le, korteriühistute väitel puuduvad neil kohustused võlgnikule, neil hoopis nõuded OÜ vastu /.../ ajutine haldur üldjoontes nõustub võlgniku seisukohaga maksejõuetusest /.../ edasises pankrotimenetluses tuleb võtta seisukoht juhatuse tegevuse osas seoses ÄS § 180 sätestatud kohustuste järgimisega, ajutise halduri esialgsel hinnangul juhatuse tegevuses võib tuvastada halba suhtumist oma kohustuste täitmisse, mida nõutakse juhatuse liikmetelt erinevate seadustega /.../ esialgse saadud andmete analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod või teod, millel raske juhtimisvea tunnused /.../ otseseks maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud PankrS tähenduses /.../.
43.Kohtuistungil 05.04.2007. a pankrotiavalduse läbivaatamisel palus ajutine pankrotihaldur lugeda aruande järelduste lõik õigeks sõnastuses: esialgse saadud andmete analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur peab võimalikuks, et maksejõuetuse põhjuseks võivad olla teod, millel on raske juhtimisvea tunnused.
44.Pankrotiotsuses (16.04.2007. a, I kd tl 14-19), puudub kohtu seisukoht selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga (PankrS § 28 lg 2).
45.Hageja tugineb nõudes AS § 187 ning märgib, et pankrotivara arvel ei ole võimalik täita võlausaldajate nõudeid isegi osaliselt, kahju suuruseks on kahe suurema võlausaldaja nõuded kokku. Kohus leiab, et hageja väide on paljasõnaline ning hageja ei ole midagi teinud selleks, et sisse nõuda võlad ja seeläbi rahuldada võlausaldajate nõuded, samuti on hageja märgitud kahju eeltoodust tulenevalt spekulatiivset laadi. Kohus märgib ka seda, et hageja väidab sisuliselt ilma igasuguse finantsanalüüsita oletuslikult nõuete suuruseks bilansis kajastatud ca poole miljoni krooni asemel vaid ca 15 000 krooni. Pankrotimenetluse algatamisel on kohus 02.03.2007. a taganud pankrotiavalduse - keelanud võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada, arestida tuli OÜ Iidla Maja kõigis krediidiasutustes asuvad kontod ja OÜ Iidla Maja nõuded kolmandate isikute vastu. Pankrotihalduri Tarmo Villmanni aruannetest nähtub, et kohtutäituritel on täitmisel võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu, võlgnikul on debitoorsed nõuded. Samuti selgitas hageja seaduslik esindaja, et nõuded kolmandate isikute vastu on arestimata. PankrS kohaselt on halduri kohustuseks muuhulgas valitseda pankrotivara, korraldada selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. Pankrotiseaduse kohaselt pankrotiotsuse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
46.Pankrotihaldur on hinnanud debitoorsete nõuete väärtuseks ca 35 000 krooni. OÜ Iidla Maja 2006. a bilansis on debitoorsed nõuded kajastatud summas 767 583 krooni. Bilansis seisuga 16.04.2007. a summas 532 475 krooni. 15.05.2007. a ettekandes kohtule on pankrotihaldur märkinud: /.../ OÜ Iidla Maja varade hulka kuuluvad nõuded summas 577 835 krooni, valdav enamik nõuetest korteriühistute vastu, kes on keeldunud esitatud arvete tasumisest, seda erinevate põhjendustega, levinuim põhjendus - pole teenust saanud, meil on nõue Iidla Maja vastu, aga me ei tea nõude summat /.../ nimetatud nõuete sisenõudmine eeldaks kohtuliku menetluse läbiviimist, kuid võib oletada et põhiosa nõuetest jääb sisse nõudmata /.../ Pankrotihalduri 24.06.2007. a ettekandest nähtub: /.../ pankrotiseisuga on debitoorsete nõuete suurus 532 475 krooni, varade tegelik väärtus selgub alles nende realiseerimisel või sissenõudmisel /.../ 05.09.2007. a kohtumäärusest, millega kinnitati jaotusettepanek, on märgitud: /.../ hetkel võlgniku varadest raha 42 480,21 krooni, muu vara osas: materjalid, nõuded /.../ on väärtust raske määrata, teadmata on, kas need on üldsegi realiseeritavad-sissenõutavad /.../ oli välja kuulutatud enampakkumine, mis nurjus ostuhuvi puudumise tõttu /.../ 07.08.2008. a ettekandes on pankrotihaldur märkinud: /.../ võlgnikul ka debitoorsed nõuded summas 532 465 krooni, mis põhiosas on lootusetud /,../ puudub kohtulahend ja puudub kohtukõlblik tõenduslik baas /.../ pankrotimenetluse jooksul on pidevalt laekunud vana võlga, kuid laekumised on väga väikesed /.../ pankrotitoimkond on pidanud ebaotstarbekaks hetkel müüa debitoorseid nõudeid sest solidaarnõudega seotud menetlus võib venida väga pikaks /.../ pankrotihaldur on üritanud võimaluste piires sisse nõuda debitoorseid nõudeid, osalenud sellega seonduvas kohtu- ja täitemenetluses /.../.
47.Kohtumenetluse ajal on hageja märkinud, et /.../ Iidla Maja võlgnike nõuded on üldsummas 532 475 krooni. Olen nõuetega tutvunud ja suhelnud esindajatega. /.../ tutvudes nõuete dokumentidega on lahendusele jõutud, et nõuded ei ole tegelikult tõendatavad ja nõudeid ei ole võimalik sisse nõuda. Osa nõuetega on käidud ka kohtus, osad nõuded on tasutud. Pankrotihaldur ei ole hagi esitanud võlgnike vastu. Pankrotitoimkonnalt nõude sissenõudmiseks ei ole juhiseid saanud. Võlgnike poolt nõuete aegumisele vastuväiteid on esitatud /.../ Aegunud nõuded summaarselt on kuskil - ei oska vastata, aga 2007 aasta seisuga
võiski olla kuskil 10-20 % /.../ (II kd tl 117). Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel ei ole kohtute menetluses ühtegi hagi OÜ Iidla Maja võlgnike vastu.
48.Kohus märgib, et kui hageja võlgnikel on täitmata kohustused hageja ees, on hageja võlausaldajana õigustatud kasutama seadusest tulenevaid õiguskaitse vahendeid, sh nõuda kohustuste täitmist. Käesoleva kahjunõude lahendamisel tuleb arvestada ka seda, et hagejal on kõrvuti kostjatelt kui väidetavatelt hoolsuskohustuste rikkujatelt võimalus nõuda võlgnevust kolmandatelt isikutelt ning seda tuleb kahju hüvitamise nõude puhul arvestada.
49.Hageja tugineb lojaalsuskohustuse rikkumisele. Hageja märgib, et kostjad on rikkunud lojaalsuskohustust, kuna hageja juhatuse liikmed asutasid uue äriühingu, kuhu asusid suunama korteriühistutelt võlgnikule OÜ Iidla Maja laekuma pidanud summasid, millega kostjad asusid võlausaldajate eest vara peitma ning põhjustasid sellega teadlikult hageja maksejõuetuse.
50.Asja materjalidest nähtub, et L.V.T. Teenindus OÜ esmakanne äriregistris on tehtud 15.11.2006. a, juhatuse liikmed on L.M. ja T. Š., tegevusalad on Iidlas paiknevate elamute ja kommunaalteenuste osutamiseks vajalike rajatiste tehniline teenindamine ja hooldamine, remonttehniliste tööde teostamine jms. Võlausaldaja AS Ragn-Sells on oma pankrotiavalduses kirjeldanud, et talle teadaolevalt saatsid 2006. aasta lõpus kostjad OÜ Iidla Maja juhatuse liikmetena korteriomanikele koos arvetega järgmise sisuga teated: „Alates 01.01.2007. a muutub OÜ Iidla Maja nimetus ja arveldusarve: a/a 221032978743 Hansapank, uus nimetus L.V.T. Teenindus OÜ. Juhatus." Hageja märgib, et tegelikkuses ei ole aga L.V.T. Teenindus OÜ mitte OÜ Iidla Maja uus ärinimi, vaid tegemist on iseseisva äriühinguga, registrikoodiga 11291756, äriregistri andmetel on asutajateks, osanikeks ja juhatuse liikmeteks kostjad L.M. ja T. Š., kes olid ühtlasi OÜ Iidla Maja juhatuse liikmeteks. LV.T. Teenindus OÜ on registreeritud äriregistris alles 15.11.2006. a ning selle tegevusalad suuremas osas kattuvad OÜ Iidla Maja tegevusaladega. Eeltoodu näitab veenvalt, et kostjad OÜ Iidla Maja juhatuse liikmetena asutasid uue äriühingu, kuhu asusid suunama korteriühistutelt võlgnikule OÜ Iidla Maja laekuma pidanud summasid, millega kostjad asusid võlausaldajate eest vara peitma ning põhjustasid sellega tahtlikult OÜ Iidla Maja maksejõuetuse. Kostjate tegevusest seoses Iidla Maja OÜ äritegevuse üle viimisega L.V.T. Teenindus OÜ-sse välistati seoses tulubaasi kadumisega võimalus, et hageja teeniks tagasi võlausaldajate raha oma majandustegevusest.
51.Õige on hageja seisukoht, et korteriomanikele saadetud teade hageja uue ärinime ja arveldusarve kohta on tegelikkusele mittevastav ja eksitav. Samas hageja väide, et kostjad varjavad hagejale kuuluvaid rahalisi vahendeid, suunates neid korteriühistutelt uude äriühingusse, on paljasõnaline. Hageja pole esitanud mitte ühtegi konkreetset tõendit selle kohta, mis tõendaks seda, et hageja võlgnikud: korteriomanikud, korteriühistud, on täitnud oma kohustuse OÜ Iidla Maja asemel L.V.T. Teenindus OÜ-le. Kui nimetatud väide vastaks tegelikkusele, on hageja seadusliku esindaja kohustus esitada hagi L.V.T Teenindus OÜ vastu. Seega on hageja väide paljasõnaline. Hageja esindaja on kohtuistungil 24.11.2009. a seletanud: /.../ Haldurina ei ole selgitanud kas keegi võlgnikest on maksnud Iidla Maja arve asemel L.V.T. Teenindus arvele /.../ (II kd tl 118).
52.Kohus leiab, et Kostja 1 ja Kostja 2 on L.V.T. Teenindus OÜ asutades ja viimase juhatuse liikmetena tegutsedes rikkunud küll OÜ Iidla Maja põhikirjast tulenevat konkurentsikeeldu (põhikirja p 72) ning seeläbi ka lojaalsuskohustust, kuid selline rikkumine ei ole otseses põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega.
53.Eeltoodud põhjenduste alusel jätab kohus OÜ Iidla Maja (pankrotis) hagi T. Š, V. Mihaltšenko ja L.M. vastu solidaarselt tekitatud kahju 488 805,67 krooni nõudes rahuldamata.
IX Menetluskulude jaotus ja hagi tagamise kehtivus
54.Hageja on vabastatud hagi esitamisel täielikult riigilõivu ja kautsjoni maksmisest (riigilõiv 22 750 krooni ja hagi tagamise kautsjon 24 440 krooni) kohtu 04.09.2007. a määrusega menetlusabi korras TsMS § 183 lg 2 alusel kui pankrotivõlgnik (I kd tl 11-112).
55.TsMS § 190 lg 2 ja lg 4 alusel tuleb menetluskulud, mille kandmisest hageja menetlusabi andmise korras vabastati seoses hagi rahuldamata jätmisega mõista hagejalt välja riigituludesse täies ulatuses.
56.TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb menetluskulud tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedpangas, viitenumber mõlema konto puhul 4100065064. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral peab hageja maksma viivist TsMS § 179 lg 9 alusel võlaõigus seaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
57.TsMS § 173, § 190 lg 1 ja § 162 lg 1 ja lg 2 alusel peab hageja kandma Kostja 1, Kostja 2 ja Kostja 3 menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
58.Kohtu 04.09.2007. a määrusega tagati hagi ning hagi tagamiseks seati kohtulikud hüpoteegid Kostja 1 ja Kostja 2 kinnisasjadele (I kd tl 113-115,120-123).
59.TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb hagi tagamine seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistada. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni jäävad hagi tagamise abinõud jõusse tulenevalt TsMS § 390 lg 2 teisest lausest.
Kohtunik
/allkiri/
Tartu Ringkonnakohus 11. oktoobril 2010.a. otsustas: Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Muuta Viru Maakohtu 22. veebruari 2010 otsuses menetluskulude jaotust ja välja mõista OÜ-lt Iidla Maja (pankrotis) riigilõiv 22 750 krooni (kakskümmend kaks tuhat seitsesada viiskümmend krooni) riigituludesse. Muus osas jätta Viru Maakohtu 22. veebruari 2010 otsus muutmata. T. Š, V. M. ja L.M. menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Iidla Maja (pankrotis) kanda.