Indrek Palu hagi AS Hanza Tarkon vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. septembri 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Indrek Palu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Indrek Palu
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja): AS Hanza Tarkon (registrikood: 10019012), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. septembri 2009 otsus muutmata. Menetluskulud kanda.
Edasikaebamise kord
ringkonnakohtus
jätta
Indrek
Palu
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Hageja Indrek Palu töötas HSF Medeto AS-is alates 01.02.2006 ostjana. Seoses AS Hanza Tarkon ja HSF Medeto AS ühinemisega lõpetati hageja ja HSF Medeto AS vaheline tööleping 31.10.2008. Hageja asus alates 01.11.2008 tööle AS Hanza Tarkon tarneosakonda ostja ametikohale põhipalgaga 14 000 krooni kuus. Hageja pidevat tööstaaži arvutati töölepingu p 4.4. kohaselt alates 01.02.2006. Hageja sai 15.12.2008 teate koondamisest ning temaga lõpetati tööleping Töölepingu seadus (TLS) § 86 p 3 alusel 24.03.2009. Töövaidluskomisjoni 28.04.2009 otsusega jäeti rahuldamata hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Hageja esitas maakohtule hagi AS Hanza Tarkon vastu, milles taotles töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja 4 kuu keskmise palga ulatuses hagejale hüvitise väljamõistmist. Hageja väitel töölepingu lõpetamisel rikuti oluliselt töölepingu seadust. Kostja ostugrupi ostjate üldine töömaht tegelikult oluliselt ei vähenenud ja ostuvaldkonnas töölepingu lõpetamise alusena töötajate koondamisele viitamine oli ebakorrektne ja alusetu. Ostja ametikohale võeti O.T. oluliselt väiksema põhipalgaga. Kostja strateegilise ostja J.T. siselisti pöördumistest 02.12.2008 ja 11.02.2009 nähtub, et uus ostja O. T hakkas ostma Ostnori, Wabco, Atlas Copco ja PIAB ostukomponente ning alates 12.02.2009 ka endise HSF Medeto AS ostukomponente. Seega säilisid tegelikult hageja tööülesandeks olnud ostutööd ja töö töötaja jaoks otsa ei saanud. Koondamisel valiku tegemisel tuleb võrrelda tööülesannete täimist iseloomustavaid objektiivseid näitajaid. Hageja omab suuremaid erialaseid teadmisi, oskusi ja vilumust kui alles 01.12.2008 tööle võetud uus ostja. Hageja oli seisukohal, et ta on oma tööülesandeid täitnud edukalt ja kasutanud enda üldisi ja erialaseid ostuvaldkonna teadmisi tulemuslikult. Teist tööd ja üleviimise võimalust hagejale ei ole pakutud.
2.Kostja AS Hanza Tarkon hagi ei tunnistanud. Ajavahemikul 24.03.2009 kuni 22.04.2009 toimus AS-s Hanza Tarkon töölepingute kollektiivne lõpetamine koondamise tõttu, tööleping lõpetati sellel alusel 35 töötajaga. Hageja töötas kostja tütarettevõtte HSF Medeto AS tarneosakonnas. Kuivõrd pooled tütarettevõtte ostudest tehti AS-st Hanza Tarkon, siis pärast ühinemist oli pool ostja töökoormusest kadunud. Kohe pärast kostja juures tööle asumist jäi hageja palgata puhkusele terveks kuuks. Selleks ajaks tuli tarneosakonna juhatajal jagada hageja töö teiste ostjate vahel. Tulenevalt töömahtude järsust vähenemisest alates 2008 detsembrist kuni käesoleva ajani tuli kostjal vähendada oma kulusid ja töötajate arvu. O. T. ei asunud ettevõttesse tööle 01.12.2008, vaid ta töötab alates 06.03.2008 ning septembris otsustati, et ta jätkab alates 01.12.2008 ostugrupis seoses tarneosakonna sisese töö ümberkorraldamisega. Kostja sai 06.01.2009 tööinspektsioonilt loa kollektiivseks koondamiseks. Hagejale teatati tema koondamisest allkirja vastu 19.12.2008. Kostja leidis, et kolm kuud oli piisav aeg, et esitada tööandjale kõikvõimalikke vastuväiteid, tõendeid ja asjaolusid. Hageja seda ei teinud. Koondamisotsust tehes oli ostugrupis 8 töötajat, neist 3 lapsehoolduspuhkusel. Koondamisotsus tehti 5 ostja vahel. Kostja eelistas tööle jätmisel alaealiste laste vanemaid (2), mistõttu valik tuli
teha kolme ostja vahel. V.V. , A.A. ja hageja võrdlemine toimus objektiivsel alusel. Kaaluti töötajate teadmisi, kvalifikatsiooni ja viimase 4 kuu ülesannete täitmise kvaliteeti. Kostjal ei ole olnud võimalust ühelegi koondamisotsuse saanud töötajast pakkuda teist töökohta. Seda on kõigile töötajatele ka kirjalikult teatatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 28. septembri 2009 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning tunnistati seaduslikuks AS Hanza Tarkon ja I. Palu vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 alusel alates 24.03.2009 ning jäeti rahuldamata I. Palu nõue nelja kuu keskmise kuupalga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks. Otsuse põhjenduse kohaselt luges kohus töötajate koondamise vajaduse põhjendatuks. Kohus asus seisukohale, et ettevõtte töömahu vähenemise tõttu võib koondada ükskõik millise töötaja, mitte selle töötaja, kelle töö- või ametikoht reaalselt kaob. Hageja viibimise tõttu palgata puhkusel tekkis olukord, kus kostja ei saanud tema poolt töökohustuste täimist võrrelda teiste töötajatega. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et ta täitis tööülesandeid rohkem ja paremini, kui mõni teine ostja. Selleks ei andnud alust muuhulgas ka hageja väide selle kohta, et tema poolt 2008 novembris tehtud osturidade arv on suurim, jagatuna tegelikult tööl oldud päevadega. Töötajate võrdlemist ei saa toimuda vaid 8 päeva jooksul tehtud töö hulgast lähtudes. O. T töötas varem ekspediitorina. Tarneosakonna struktuuri kohaselt on ekspediitorid ostjatega samas osakonnas. Pärast O. T asumist tööle ostjana kadus ära ekspediitori töökoht. Tööandja ei pea töökoha kadumise tõttu koondama sellel töökohal töötanud isikut, vaid võib koondada ettevõtte või selle osakonna muu töötaja töömahu vähenemise tõttu. Kohus luges kõigi ostjate tööalased näitajad võrdseks. AS Hanza Tarkon tarneosakonna ostjad olid kõik noored inimesed ning tööstaaž tööandja juures ei olnud ühelgi neist niivõrd pikk, et annaks olulise eelise töölejäämisel. Hageja väide, et seadus ei luba eelistada last kasvatavaid isikuid, ei ole õige. Ülalpeetavate olemasolu on seaduse kohaselt üheks aluseks töölejätmise eelistamisel. Vaidlust lahendades lähtus kohus töötaja haridustasemest ja kutseoskuste täiendamisest. Haridustase oli kõige madalam hagejal, kellel on keskharidus. Seisuga detsember 2008 oli ostja A. A läbinud 6 erialast koolitust, ostja V. V 4 koolitust ning hageja oli läbinud ühe koolituse. Kohus oli seisukohal, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega seadusest tulenevat alust, millele tuginedes saaks väita, et temaga oli tööleping lõpetatud ebaseaduslikult. Hageja koondati kollektiivse koondamise käigus, mistõttu ei saa tööandjale ette heita ka seda, et hagejale ei pakutud ettevõttes teist tööd.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.I. Palu esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 29. septembri 2009 otsuse ning teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) sai hageja kirjaga kostja koondamisteate, millega lõpetati töösuhe 24.03.2009 TLS § 86 p 3 alusel. Viidatud teade oli sisuliselt motiveerimata ja ei vastanud TLS §-s 99 sätestatud nõuetele. Teatest ei olnud töötajal võimalik järeldada, miks otsustati tööandja poolt, et koondataval puudub töölejäämise eelisõigus. TLS kehtestab töölejäämise eelisõigused koondamisel ning töötaja töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamisel peab tööandja töötajaid võrdlema ja hindama, lähtudes objektiivsetest tööalastest näitajatest, ning töölejätmisel eelistama neid, kes on edukamalt
tööülesandeid täitnud, kel on suuremad erialased teadmised, oskused, vilumus ning kes on oma teadmisi ja oskusi tulemuslikumat kasutanud. Samuti tuleb tööandjal välja selgitada, kas tal on võimalik pakkuda koondatavale muud tööd. Kostja ei ole töötajaid tegelikult tööalaselt võrrelnud ja hinnanud, lähtudes objektiivsetest tööalastest näitajatest. Kostja on koondamisel lähtunud 2008 novembri tööalastest näitajatest ja sellest lähtuvalt on teinud järelduse töö edukuse kohta. Kostja hindamiskriteeriumid ja järeldused tööalaste näitajate osas on ebaõiged; 2) jättis kohus ebaõigesti rahuldamata hageja taotlus välja nõuda ja asja juurde võtta O. T töölepingu ja ametijuhendi. Viidatud dokumentidega soovis hageja tõendada, et samal ajal, kui otsustati ta koondada, võeti tööle uus ostja, kes hakkas tegema sama tööd, mis hageja, kuid väiksema palga eest; 3) soovis tööandja eelistada alaealiste laste vanemaid ning tegi seadusevastaseid eelistusi ja kohtles töötajaid ebavõrdselt; 4) puudus tarneosakonna juhatajal õiguslik alus teha koondamise osas järeldusi töötajate teadmiste, tööalaste oskuste ja kvaliteedi nõuete osas lähtuvalt haridust tõendavast dokumendist, töökogemustest ja laste arvust, kuna viidatud kriteeriumid on koondamise aluseks ainult siis, kui ei ole TLS § 99 lg-s 2 sätestatud aluseid võimalik tuvastada. Tööandja, lähtudes TLS § 99 lg-st 3 ja eirates TLS § 99 lg-t 2, rikkus oluliselt apellandi õigusi; 5) töötas hageja kostjaga ühinenud äriühingus HSF Medeto AS alates 01.02.2006, kus teostas saamasuguseid tööülesandeid, mis vastustaja juures. Tööandja ja kohus ei ole arvestanud apellandi peaaegu kolm aastat kestnud erialast laitmatud tööd varasema tööandja juures. Kohus leides, et töötajate võrdlemist ei saa toimuda objektiivsete töönäitajate alusel TLS § 99 lg 1 kohaselt ja tuleb lähtuda ainult TLS § 99 lg 3, rikkus TsMS § 436 lg 4 sätteid, kuna otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus on asunud ise õigustama koondamist ja kostjast erinevalt ning kostja asemel valima koondamisel kohaldatavaid hindamiskriteeriume. Kohus ja kostja on ekslikult tõlgendanud TLS § 99 lg-t 3, leides, et
juhul, kui töötaja tööalased näitajad on võrdsed, tuleb lähtuda muuhulgas ülalpeetavatest ja edasi eelistatakse isikuid, kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses. Vaadeldaval juhul on tööandja eelistanud töötajaid, kellel on lõpetatud kõrgharidus ja kellel on väidetavalt rohkem täienduskursusi läbitud. Juba omandatud kõrgharidus ja enesetäienduskursused ei oma TLS § 99 lg 3 kohaldamisel mingit tähendust, kuna seadusandja on hoopis tähtsustanud isikut, kes koondamise ajal täiendab oma teadmisis eriharidust andvas õppeasutuses.
5.AS Hanza Tarkon taotleb oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta I. Palu apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt: 1) koondas kostja 24.03.2009 - 22.04.2009 kolmkümmend viis töötajat. Tegemist oli kollektiivse töölepingute lõpetamisega, milleks oli Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni nõusolek. Nimetatud nõusolek sisaldas ka nõusolekut vastustaja koondamiseks. Koondamisteates ei pea põhjendama, miks koondataval töötajal puudub töölejäämise eelisõigus ja kuidas on tööandja töötajaid võrrelnud ning töölejäämise eelisõigusega töötaja välja selgitanud. Nimetatud asjaolude põhjendamise kohustus on tööandjal siis, kui töötaja vaidlustab temaga töölepingu lõpetamise. Vastustaja on käesolevas töövaidluses põhjendatud, kuidas toimus töötajate võrdlemine ja koondatava töötaja väljaselgitamine; 2) on kostja töölejäämise eelisõigusega töötajate selgitamisel lähtunud TLS § 99 nõuetest. Kostja on võrrelnud töötajate tööalaseid näitajad ja teisi TLS §-s 99 nimetatud tegureid ning jõudnud järelduseni, et hagejaga sõlmitud tööleping kuulub TLS § 86 p 3 alusel lõpetamisele, kuna teistel töötajatel on võrreldes apellandiga töölejäämisel eelisõigus. Töölejäämise eelisõiguse
selgitamine on tööandja diskretsiooniõigus. Tööandjal on TLS §-s 99 sätestatud põhimõtteid järgides õigus otsustada, milliste näitajate, kriteeriumite ja metoodika alusel toimub töötajate tööalaste näitajate võrdlemine. Apellandi võrdlemine teiste töötajatega kinnitab, et apellandil puudus eelisõigus töölejäämiseks. AS Hanza Tarkon on kordades suurem ettevõte, kui oli HSF Medeto AS ning ostja töö kostja juures eeldab väga häid teadmisi, ettevalmistust, kvalifikatsiooni, intensiivsust ja kvaliteeti. Nende eelduste täitmise tagab kostja hinnangul kõrgharidus, mille olemasolu või puudumine on objektiivne asjaolu. Kostja on käesoleva tsiviilasja menetlemisel Tartu Maakohtus viidanud ja tõendanud hagejapoolseid eksimusi töökohustuste täitmisel. Tegemist on eksimustega, mille tõttu kostja on kandnud materiaalset kahju. Arvestades seda, et hagejal oli teiste töötajatega võrreldes madalam haridus ning ta töös oli esinenud eksimusi, olid hageja tööalased näitajad kehvemad kui teistel töötajatel; 3) täitis O. T ostja tööülesandeid juba 2008 novembris. Tema tööülesanded ekspediitorina, milline töökoht kadus tarneosakonnast 2008 novembris, olid sarnased ostjate tööülesannetele. Arvestades O. T häid tööalaseid näitajaid, sh kõrgharidust rahvusvahelise finantsjuhtimise alal, oli igati põhjendatud temaga töölepingu jätkamine; 4) on maakohus TLS § 99 lg 3 kohaldamisel töötajate kutseoskuste täiendamise hindamisel õigesti lähtunud töötajate enesetäiendamisest koolitustel. Töölejätmisel tuleb eelistada suuremate teadmistega isikuid. Isiku teadmised, kvalifikatsioon ja tööülesannete kvaliteet iseloomustavad tema tööalaseid näitajaid. Seega toimis vastustaja õiguspäraselt võrreldes töötajate teadmisi, kvalifikatsiooni ja tööülesannete kvaliteeti. Tööandja jaoks on põhjendatult väärtuslikum töötaja, kes tegeleb enda täiendamise ja kutseoskuste tõstmisega. Koolitustel osalemine on käsitatav kutseoskuste ja teadmiste täiendamisena. Alusetu on kutseoskuste ja teadmiste täiendamist mitte arvestada üksnes seetõttu, et TLS § 99 lõikes 3 on otsesõnu nimetatud eriharidust andvat õppeasutust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
28.septembri 2009 otsus muutmata.
7.Maakohus on õigesti kohaldanud seadust ja hinnanud tõendeid ning ükski apellandi vastupidine väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. Ebaõige on apellandi väide, et kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta oleks pidanud nähtuma asjaolu, miks hagejal puudus koondamisel töölejäämise eelisõigus. Vastavalt TLS § 87 lg-le 11 on tööandja kohustatud kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Koondamisteates (tl 65) on kostja põhjendanud töölepingu lõpetamise vajadust ja seega vastab teade seaduses nõutule.
8.Kostja väitel vähenes alates 2008 detsembrist oluliselt töömaht ning see tõi kaasa kollektiivse töölepingute lõpetamise, sh ka töölepingu lõpetamise hagejaga. Töömahu vähenemine toimus seoses sellega, et tellimused vähenesid. Kollektiivseks töölepingute lõpetamiseks oli Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni nõusolek. TLS § 98 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping paragrahvi 86 punktis 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Kuna töömaht vähenes, siis oli ettevõttes tegemist koondamise situatsiooniga ja kostja oli õigustatud lõpetama hagejaga töölepingu TLS § 86 p 3 alusel.
9.Kostja on töölejäämise eelisõigusega töötajate väljaselgitamisel lähtunud TLS §-s 99 sätestatust ning hageja vastupidine väide on alusetu.
TLS § 99 lg 1 kohaselt töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu on töölejäämise eelisõigus eelkõige töötajate esindajatel, seejärel töötajatel, kes töötavad selle tööandja juures põhikohaga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oleks töölepingu lõpetamisel rikkunud TLS § 99 lg-t 1.
10.Vastavalt TLS § 99 lg-le 2 põhikohaga töötavatest isikutest eelistatakse neid, kellel on paremad tööalased näitajad. Hageja väitel olid kostja hindamiskriteeriumid tööalaste näitajate osas ebaõiged ja seetõttu on ebaõige ka hageja koondamine. Lähtudes TLS § 99 lg-st 2 peab tööandja eelistama neid, kel on paremad töötulemused, kes on edukamalt töötanud ning kes on tööjõuna tööandjale rohkem kasu toonud. Kostja ongi töötajate hulgas valiku tegemisest lähtunud eeltoodud kriteeriumidest ja esitanud maakohtule ka vastavad tõendid (tl 83-91. Kostja on õigesti arvestanud tööalaste näitajate kindlaksmääramisel töötaja haridustaset (teadmisi), kvalifikatsiooni ja tööülesannete täitmise kvaliteeti. Ostjate tööalaseid näitajaid ei iseloomusta ainuüksi osturidade arv ja seetõttu on põhjendamatu hageja väide, et kostja oleks pidanud koondamise tõttu töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamisel võtma kõigi ostjate puhul aluseks vastava suhtarvu, mis on saadud arvestades hageja tööpäevi novembris (hageja oli tööl kaheksa päeva). Kostja on õigesti paremate tööalaste näitajate hindamisel arvestanud töötajate haridustaset. Antud juhul ei olnud hagejal ainukesena kõrgharidust, teised töötajad olid kõrgharidusega. Samuti on kostja valiku tegemisel õigustatult võtnud arvesse tööülesannete täitmise kvaliteeti. Kostja on tõendanud hagejapoolseid eksimusi töökohustuste täitmisel (tl 97-99) ning hageja on nõustunud sellega, et „kruvide ostuga viga juhtus“ (tl 98).
11.Kuna AS Hanza Tarkon on kordades suurem ettevõte kui HSF Medeto AS ning sellest tulenevalt omas ostja töö HSF Medeto AS-s erisusi võrreldes ostja tööga AS-s Hanza Tarkon, siis ei saanud kostja koondamise tõttu töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamisel lähtuda hageja tööalastest näitajatest HSF Medeto AS-s ning hageja vastupidine väide on põhjendamatu. Koondamise tõttu töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamisel sai kostja siiski arvesse võtta vaid neid tööalaseid näitajaid, mis olid hagejal AS-s Hanza Tarkon, ning neid näitajaid võrrelda teiste ostjate tööalaste näitajatega.
12.Maakohus on õigesti esitatud tõendite alusel leidnud, et O. T täitis ostja tööülesandeid juba 2008 novembris (tl 89). Siselistis avaldatud J. T teade selle kohta, et O. T töötab alates 1. detsembrist 2008 ostjana, ei välista seda, et O. T täitis reaalselt ostja ülesandeid juba novembris 2008. Asja materjalidest nähtuvalt olid T. T tööülesanded ekspediitorina, milline töökoht kadus tarneosakonnast 2008 novembris, sarnased ostjate tööülesannetele. Seega oli kostja õigustatud töömahu vähenemisel, mis tõi kaasa koondamise situatsiooni, võrdlema O. T tööalaseid näitajaid hageja tööalaste näitajatega. Kuigi O. T töötas ostjana novembrist 2008, siis lähtudes ostjatele ja ekspediitoritele esitatud nõuetest, oli ta sobiv täitma tööülesandeid mõlemal töökohal. Töömahu vähenemise korral ei kaasne konkreetse töötaja töökoha kaotus, vaid sel juhul väheneb töömaht üldiselt ja see toob kaasa vajaduse vähema arvu töötajate järele. Seega võib iseenesest olla õige hageja väide, et tema töö ei lõppenud, vaid seda hakkasid tegema teised inimesed, kuid see asjaolu ei välista koondamise situatsiooni seoses töömahu vähenemisega.
13.Hindamaks, kas kostja käitus õiguspäraselt koondamise tõttu töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamisel, ei ole vajalik nõuda kostjalt töölepingu ja ametijuhendi esitamist ning seetõttu on maakohus õigesti jätnud hageja vastava taotluse rahuldamata.
14.Koondamise tõttu töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamisel on kostja õigesti lisaks TLS § 99 lg-le 2 arvestanud ka TLS § 99 lg-s 3 sätestatuga.
Vastavalt TLS § 99 lg-le 3 võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kes on selle tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse; kes on kauem töötanud selle tööandja juures; kellel on ülalpeetavaid; kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses. Kostja on õigesti leidnud, et hageja ei omanud töölejäämise eelisõigust TLS § 99 lg 2 alusel. Samas ei välista see asjaolu töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamist TLS § 99 lg 3 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kui isegi lugeda töötajate tööalased näitajad võrdseteks, siis TLS § 99 lg 3 järgi ei oma hageja töölejäämise eelisõigust. Maakohus on siinkohal õigesti võtnud arvesse töötajate enesetäiendamist koolitustel. Tööandja jaoks on põhjendatult väärtuslikum töötaja, kes tegeleb enda täiendamise ja kutseoskuste tõstmisega. Koolitustel osalemine on käsitatav kutseoskuste ja teadmiste täiendamisena. Seetõttu on põhjendamatu mitte arvestada kutseoskuste ja teadmiste täiendamist üksnes seetõttu, et TLS § 99 lõikes 3 on otsesõnu nimetatud eriharidust andvat õppeasutust. Samuti oli kostja TLS § 99 lg 3 alusel õigustatud arvestama asjaoluga, kas töötajal on ülalpeetavaid või mitte.
15.Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud taotluse nõuda vastustajalt välja O. T töölepingud ja ametijuhendid. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel taotluse rahuldamata, sest maakohus on õigesti jätnud vastava taotluse rahuldamata (tl 97).
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.