Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-09-57783 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 04.11.2009.a esitatud hagiavalduses esitas hageja nõude talle tekitatud kahju hüvitamiseks mõista kostjalt välja 7000 krooni. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja hagejale tahtlikult materiaalset kahju, mis väljendus selles, et kostja korduvalt kriimustas tahtlikult hageja autot. 10.09.2008.a ja 11.09.2009.a kirjutatud võlakirjas tunnistas kostja kahju tahtlikku tekitamist ning lubas kahju hüvitada, kuid vabatahtlikult ei ole seda teinud. Kostja 11.12.2009.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet kuni 6500 kroonini, kuna kostja hüvitas 500 krooni. Palub mõista kostjalt välja menetluskulud, mis on riigilõiv ja õigusabi kulud. Selgitas, et hagi esitamiseks kohtusse oli sunnitud pöörduda juristi poole. Kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Nõustus hüvitama hagejale kahju summas 6500 krooni. Esitas vastuväited advokaadi tasu suuruse kohta, kuna arvab, et hageja põhjendamatu pöördus advokaadi poole. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja võttis kirjalikus vastuses hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale antud võlakirjades tunnistanud kohustuse olemasolu hageja ees. Pooled ei vaidle, et kostja on õigusvastaselt tekitanud hagejale oma süülise käitumisega kahju 6 500 krooni. Lk 2 / 3

2-09-57783

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni ja õigusabikulud hagiavalduse koostamisel 1440 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning TsMS § 138 lg 1, lg 2 ja 144 p 1 ja 162 lg 1 alusel kuuluvad väljamõistmisele kostjalt.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.