2-09-67443/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-09-67443 Mõnda aega jäi OÜ Fish Star ellu kala tarnimise arvel väikekauplustele ja Tsentrumi kaubakeskuse kalaosakonda. Aga kui avanesid sellised suurkauplused nagu Astri, Rimi jt, hakkasid nad pakkuma kala isegi hulgimüüjate hindadest madalama hinnaga. Konkurents teravnes veelgi. Firma sai tapva löögi siis kui üürileandja tõstis Tsentrumi kaubakeskuse kalaosakonna üüritasu 50% võrra ehk 21 000 kroonilt 32 000 kroonini. Üüritasu niivõrd olulise suurenemise tõttu töötas OÜ Fish Star kahjumiga ning oli sunnitud üles ütlema üürilepingu. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi. Seetõttu tuleb eeldada, et Võlgniku esindaja esitatu on ka maksejõuetuse põhjuseks. PankrS § 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada endiste juhatuse liikmete tegevuses selliseid juhtimisvigu, mis annaks selgeid võimalusi hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu. Ajutine halduri esmahinnangul saaks esitada nõudeid juhatuse liikme vastu seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel (ÄS § 180 lg 51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega). Samas võlgniku esitatu kohaselt on võlad väga minimaalsed, mis seab majanduslikult põhjendamatuks juhatuse liikme/likvideerija vastu mingite hagide esitamist. Seoses võimatusega tutvuda võlgniku raamatupidamisega on raskendatud seisukoha võtmine tagasivõitmise võimaluste kohta. Ühe tagasivõimise võimaluse võib-olla Võlgniku esindaja selgitustest tulenev – 2006.aastal tagastas Võlgnik osaniku/juhatuse liikme enda antud laenu summas 250000 krooni kaubas. Kuna tegemist on lähikondsega, siis on olemas tagasivõimise alused. Ajutise haldur hinnangul samas vastava nõude esitamine ei ole majanduslikult põhjendatud, samas ei saa 100% väita et vastav haginõue leiaks rahuldamist. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. On olemas teoreetilised tagasivõitmise võimalused (teostatud võla tagasimaksed võlgniku lähikondsetele). Tagasinõuete esitamise võimalusi ajutine haldur ei ole hetkeks suutnud tuvastada. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samuti ei ole tuvastatud, et püsiv maksejõuetus võiks tuleneda selgetest juhtimisvigades. Võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead võivad olla ainult põhjuseks, mis soodustasid võlgade kogusumma suurenemist. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused reaalsete tulemitega (st raha laekumisega pankrotipessa) tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29, 30, TSüS § 46 palub ajutine pankrotihaldur: 1.määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summas 40000 krooni, avaldades ka vastavasisulise teatise;

4.mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis . Menetluse käik Kohus on tsiviilasja arutanud 12.01.2010.a kohtuistungil. Kohtuistungil kinnitas võlgniku seaduslik esindaja Boriss Hents, et on tutvunud ajutise pankrotihalduri ettekandega, vastuväiteid ei ole. Kuna firmal raha ei ole, palub mõista halduri tasu riigituludest. Ajutine pankrotihaldur jäi ettekande juurde. Palus määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 40000 krooni. Kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summa, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. 14.01.2010.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluse teate, milles tegi ettepaneku Osaühingu FISH STAR pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 40 000 krooni hiljemalt 29.01.2010.a. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ettemaksu tasumise kohta andmeid kohtule esitatud. Maksu- ja Tolliamet 18.01.2010.a kirjalikus vastuses ettepanekule teatas, et OÜ Fish Star maksuvõlg seisuga 18.01.2010 on 2 747,57 krooni, sh 1548,45 on põhivõlg ning 1199,12 krooni on intress. Tulenevalt asjaolust, et Osaühingu FISH STAR vara väärtuseks on 6 krooni ning võttes arvesse, et puuduvad võimalused reaalse tulemitega tagasivõitmise nõuete esitamiseks, ei pea maksuhaldur võlausaldajana pankrotimenetluse edasiste kulude kandmist pankrotimenetluse raames otstarbekaks. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri 5(6)

2-09-67443 kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Selgeid ja tulemuslikke vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud. Ajutise halduri arvamusel vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus võib esineda seoses osaniku/juhatuse liikme enda antud laenu summas 250000 krooni tagastamisega kaubas. Kuna tegemist on võlgniku lähikondsega, siis on olemas tagasivõitmise alused. Ajutise halduri hinnangul vastava nõude esitamine ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei saa 100 % väita, et vastav haginõue leiaks rahuldamist. Võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samuti ei ole tuvastatud, et tegemist on raske juhtimisveaga. Pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 40 000 krooni keegi võlausaldajatest ei maksnud. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Osaühingu FISH STAR pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning lähtuvalt PankrS § 165 lg 3, tuleb vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku likvideerija Boriss Hents. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.