KWhagi OÜ BVI vastu töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks ja töötasu 438,09 krooni päevas väljamõistmiseks alates 26.08.2009.a.
Tsiviilasja hind
50.818,44 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KW(i.k. xxx, elukoht xxx), Hageja esindaja: Luule Tarm (OÜ Lamm Consult ) Kostja: OÜ BVI (r.k. xxx, asukoht xx); Kostja esindaja: Mari Rask (Heli Raidve Tööõigusabi AS )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata KW hagi OÜ BVI vastu töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks ja töötasu 438,09 krooni päevas väljamõistmiseks alates 26.08.2009.a. Menetluskulude jaotamine.
2.Jätta KW menetluskulud tema enda kanda ja OÜ BVI menetluskulud KW kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.KW ja OÜ BVI vahel sõlmiti 15.04.2006.a. tööleping, mille alusel hageja asus kostja juurde tööle manageri ametikohale. Hageja töökohaks oli Tallinnas, asuv baar.
2.13.09.2007.a. sündis hagejal laps. Hageja oli kuni 15.11.2007.a. rasedus- ja sünnituspuhkusel.
3.01.10.2008.a. OÜ BVI juhatuse otsusega otsustati seoses majanduslangusega ja järsu käibe langusega likvideerida manageri ametikoht alates 01.10.2008.a. ja anda manageri tööüleanded üle tegevjuhile.
4.17.04.2009.a. teatas hageja kostjale, et ta soovib lõpetada lapsehoolduspuhkuse ja asuda tööle kostja juurde alates 20.04.2009.a.
5.Tööandja teatas töötajale, et seoses majanduslangusega on tema töökoht alates 01.10.2008.a. likvideeritud ja pakkus hagejale klienditeenindaja - baaridaami ametikohta.
6.Hageja ei nõustunud vastu võtma teist tööd ja nõudis kostjalt endise töökoha taastamist.
7.04.05.2009.a. sõlmisid pooled järgmise kokkuleppe: tööandja ei nõua töötajalt töökohustuste täitmist ja töötaja tööandjalt tööd, kuid tööandja jätkab töötajale töölepingujärgse palga maksmist.
8.20.07.2009.a. teatas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest koondamise tõttu alates 25. juulist 2009.a. TLS § 89 lg 1 alusel, mille kohaselt on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Töötajale maksti välja ühe kuu keskmine töötasu, hüvitis ülesütlemisest vähem etteteatatud 21 tööpäeva eest, puhkusehüvitis 7 kalendripäeva eest ja juulikuu töötasu kuni 25. juulini 2009.a. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
Lk (7) 2
9.18.08.2009.a. esitas hageja kohtusse hagiavalduse milles palub tunnistada tühiseks temaga töölepingu lõpetamine ja mõista kostjalt välja töötasu alates 26.08.2009.a. 438,09 krooni päevas.
10.Hageja on seisukohal, et temal kui emal, kes kasvatab alla kolmeaastast last, oli TLS § 89 lg 5 alusel tööle jäämise eelisõigus töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu. TLS § 92 kohaselt on temale kui alla kolmeaastast last kasvatavale vanemale ettenähtud töölepingu ülesütlemise piirangud. TLS § 93 kohaselt ei või tööandja üles öelda töölepingut koondamise tõttu rasedaga või naisega kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb.
11.Hageja on ka seisukohal, et kuivõrd tema oli ainuke töötaja kes koondati, viitab see töötaja diskrimineerimisele kuna temal on väike laps. Võrdse kohtlemise seaduse § 10 keelab töötajaid diskrimineerida.
12.Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja poolte vahel sõlmitud töölepingu, hagejale 21.04.2009.a. saadetud tööandja teate kus hagejale teatatakse tema ametikoha likvideerimisest alates 01.10.2008.a. ja pakutakse teist tööd, hageja vastuse 24.aprillist 2009.a. kostja kirjale, töölepingu ülesütlemise teate 20. juulist 2009.a., hageja vastuse sellele
5.augustist 2009.a., hageja tütre OP sünnitunnistuse, Maksu- ja Tolliameti tõendi hagejale makstud palga ja kinnipeetud maksude kohta 2009.aastal ja hageja konto väljavõtte perioodi 01.01.2009.a. – 11.09.2009.a. kohta Swedbankist. Kostja vastuväited hagile ja selle põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
13.Kostja on seisukohal, et alates 01.07.2009.a. jõustunud töölepinguseadus ei keela töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu isikuga kes kasvatab alla kolmeaastast last. TLS § 93 lg 1 sätestab, et tööandja ei või töölepingut üles öelda koondamise tõttu rasedaga, naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või isikuga kes kasutab lapsehoolduspuhkust. Kostjale teadaolevalt ei olnud hageja rase ning hageja ei kasutanud ka lapsehoolduspuhkust, kuna vastavalt hageja avaldusele soovis ta jätkata kostja juures töötamist ning kostja on maksnud hagejale palka alates 28.04.2009.a., kuigi kostjal hagejale tööd anda ei olnud.
14.Kuna hageja ametikoht oli likvideeritud juba alates 01.10.2008.a. ja kostja puudus võimalus anda hagejale jätkuvalt tööd, ütles kostja hagejale töölepingu üles 20.07.2009.a. TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu alates 25.07.2009.a. Kostja maksis hagejale välja TLS § 100 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu töölepingu ülesütlemise hüvitisena ja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest kuni 25.08.2009.a.
15.Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemiseks hagejaga oli tal olemas seadusest tulenev alus. Äriühingu juhatus, täites äriseadustikust tulenevat hoolsuskohustust, otsustas seoses töömahu vähenemisega 2008-2009.a. vastu võtta otsuse koondada ametikoht kus töömaht oli kõige rohkem vähenenud. Eeltoodust tulenevalt otsustas OÜ BVI juhatus 01.10.2008.a. kaotada manageri ametikoha ja tema tööülesanded ümber jagada teistele töötajatele.
Lk (7) 3
TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu.
16.Kostja on seisukohal, et ei ole hagejale töölepingu ülesütlemisel rikkunud ka menetlusõiguslikke norme. TLS § 89 lg 5 kohaselt on töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämise eesõigus töötajal kes kasvatab alla kolmeaastast last. Koondatavate ringi kindlaksmääramisel võetakse aluseks sarnane tööülesannete ring või töötajate kategooria ja vastavalt sellele võrreldakse töötajaid omavahel. Kuna OÜ-s BVI oli ainult üks manageri ametikoht, ei olnud ametikoha koondamisel võimalik hagejat teiste töötajatega võrrelda. Kostja pakkus hagejale tööle tagasipöördumisel ka klienditeenindaja – baaridaami ametikohta, millest hageja aga keeldus. Muud tööd ei olnud hagejale töölepingu ülesütlemise ajal enam pakkuda.
17.Kuna kostja maksis hagejale välja TLS § 100 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu töölepingu ülesütlemise hüvitisena ja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest kuni 25.08.2009.a. ning kostja ei ole hagejale töölepingut üles öelnud seetõttu, et tal oli alla kolmeaastane laps, vaid seetõttu, et töö manageri ametikohal oli lõppenud ning hageja ei kasutanud töölepingu ülesütlemise ajal lapsehoolduspuhkust, vaid vastavalt hageja avaldusele soovis ta lõpetada lapsehoolduspuhkuse ja kostja maksis hagejale palka alates 28.04.2009.a., ei olnud hagejale töölepingu ülesütlemine vastuolus seadusest tuleneva keeluga, vaid oli seaduslik.
18.Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks järgmised tõendid: OÜ BVI manageri ametijuhendi, juhatuse otsuse 01.10.2008.a. manageri ametikoha likvideerimisest ja töökohustuste üle andmisest tegevjuhile, OÜ BVI kooseisude nimekirja seisuga 30.09.2008.a., hageja palgatõendi, hageja avalduse kostjale 17. aprillist 2009.a. lapsehoolduspuhkuse lõpetamisest ja tööle tagasi asuda soovimisest, kostja teate hagejale 20. aprillist 2009.a. manageri ametikoha likvideerimisest ja klienditeenindaja-baaridaami ametikoha pakkumisest, hageja kirja kostjale 24. aprillist 2009.a. ja poolte vahel sõlmitud kokkuleppe 4. maist 2009.a. Hageja arvamus kostja vastusele.
19.Vastuseks hageja vastusele teatab hageja, et ta oli kostjalt koondamisteate saamisel rase, millest ta teavitas suuliselt ka kostja juhatuse liiget JMCH`t, kuid tõendit rasedusest ei olnud tal võimalik enne 16.-dat rasedusnädalat saada. Hageja väidetel on kostja püüdnud temast juba varemgi lahti saada, teavitades teda 20.04.2009.a. töölepingu muudatustest ning hageja nimetatuga mittenõustumisel selgitanud hagejale õigust tööleping lõpetada TLS § 82 alusel. Samas märgib hageja, et eelpool nimetatu ei oma aga asjas tähtsust, vaid tõendab kostja soovi temaga tööleping lõpetada.
20.Hageja esitas täiendava tõendina AS M tervisekaardi väljavõtte, mis tõendab, et ta on tõendi väljastamise ajal 03.11.2009.a. 16 nädalat rase ning OÜ BVI töötajate nimekirja 2009.a. novembris, mille ta on ise koostanud. Kostja vastus hageja arvamusele.
21.Kostja on seisukohal, et hageja oma rasedusest kostjat enne kohtule 16.11.2009.a. saadetud avaldust teavitanud ei ole.
Lk (7) 4
Hageja on nii kostjale esitatud kirjas 5.augustist 2009.a. kui ka 18.08.2009.a. kohtusse esitatud hagiavalduses leidnud, et temaga töölepingu lõpetamine koondamise tõttu ei ole lubatav kuna ta kasvatab alla kolmeaastast last. Seega pole hageja tuginenud töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõudes asjaolule, et hageja on rase. TLS § 93 lg 3 kohaselt ei või tööandja üles öelda koondamise tõttu töölepingut rasedaga üksnes juhul, kui töötaja on teavitanud tööandjat oma rasedusest enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Tööandja nõudmisel peab töötaja esitama rasedust kinnitava arstitõendi. Kuna hageja ei teavitanud tööandjat oma rasedusest ei enne talle töölepingu ülesütlemisavalduse kättesaamist ega ka 14 kalendripäeva jooksul peale seda, ega ka esitanud tõendit oma raseduse kohta, ei ole töölepingu ülesütlemine hagejaga tühine. Hageja väide, et ta teavitas suuliselt oma rasedusest tööandjat, on paljasõnaline ega vasta tõele. Ka hageja väide nagu ei väljastataks enne 16-dat rasedusnädalat tõendit raseduse kohta, ei ole õige.
20.Kostja on seisukohal, et hageja on koostanud kostja töötajate nimekirja 2009.a. novembris kostjale teadmata andmete põhjal ning selles märgitu ei vasta tegelikkusele. Kohtuotsuse põhjendused.
21.Pooled ei vaidle selle üle, et - poolte vahel sõlmiti 15.04.2006.a. tööleping, mille alusel hageja asus kostja juurde tööle manageri ametikohale; - 13.09.2007.a. sündis hagejal laps, kellega hageja oli kuni 15.11.2007.a. rasedus- ja sünnituspuhkusel; - 01.10.2008.a. OÜ BVI juhatuse otsusega otsustati likvideerida manageri ametikoht alates 01.10.2008.a.; - 17.04.2009.a. teatas hageja kostjale, et ta soovib lõpetada lapsehoolduspuhkuse ja asuda tööle kostja juurde manageri ametikohale alates 20.04.2009.a.; - tööandja teatas töötajale, et seoses majanduslangusega on tema töökoht alates 01.10.2008.a. likvideeritud ja pakkus hagejale klienditeenindaja-baaridaami ametikohta; - hageja ei nõustunud vastu võtma teist tööd ja nõudis kostjalt endise töökoha taastamist; - 04.05.2009.a. sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt ei nõua tööandja hagejalt töökohustuste täitmist ja töötaja tööandjalt tööd, kuid tööandja jätkab töötajale töölepingujärgse palga maksmist; - pooled täitsid 04.05.2009.a. sõlmitud kokkulepet; - 20.07.2009.a. teatas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest koondamise tõttu alates 25.
07.2009.a. TLS § 89 lg 1 alusel; - hagejale maksti välja ühe kuu keskmine töötasu, hüvitis ülesütlemisest vähem etteteatatud 21 tööpäeva eest, puhkusehüvitis 7 kalendripäeva eest ja juulikuu töötasu kuni 25. juulini 2009.a. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja poolt töölepingu ülesütlemine hagejale seoses hageja ametikoha koondamisega alates 25.07.2009.a. on tühine või mitte, kuivõrd hageja oli talle töölepingu lõpetamisest etteteatamise ajal isik kes kasvatas alla kolmeaastast last.
22.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus TLS § 89 lg 1 sätestatust, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) ja TLS § 93 lg 1 sätestatust, mille kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda koondamise tõttu rasedale või naisele, kellel on õigus
Lk (7) 5
saada rasedus- ja sünnituspuhkust või isikule kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, välja arvatud siis kui tööandja tegevus lõpeb või pankrotimenetlus lõpetatakse või kui pankrot jääb välja kuulutamata raugemise tõttu.
23.Kohus leiab, et kohtule esitatud OÜ BVI juhatuse otsusega 01.oktoobrist 2008.a. on tõendatud, et alates nimetatud kuupäevast on äriühingus likvideeritud manageri ametikoht ja manageri töökohustused on üle antud tegevjuhile. Asjaolu, et kostja töötajate koosseisus oli 30.09.2008.a., s.o. päev enne manageri ametikoha likvideerimist vaid üks manageri koht, on tõendatud OÜ BVI juhatuse liikme JMCH teatega 28. oktoobrist 2009.a. kohtule. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu vaidluse lahendamisel kohaldamisele TLS § 89 lg 5 nagu hageja ekslikult leiab, sest manageri ametikohti oli vaid üks, mistõttu ei saanud hagejal olla kellegi ees eesõigust tööle jääda. Nimetatust tulenevalt ei saanud kostja hageja suhtes käituda ka diskrimineerivalt põhjusel, et hagejal oli väike laps.
24.Hageja kirjaga 17. aprillist 2009.a. tööandjale on tõendatud, et hageja soovis alates 20.aprillist 2009.a. oma lapsehoolduspuhkuse lõpetada ja tööle asuda. Kostja kirjaga hagejale 21.aprillist 2009.a. on aga tõendatud, et nimetatud kuupäeval teatas tööandja töötajale, et tema ametikoht on alates 01.10.2008.a. likvideeritud ja pakkus talle teist tööd, s.o. tööd klienditeenindaja-baaridaamina. Kuna hageja ei soovinud kostja juures teisel ametikohal töötada, mida tõendab tema kiri kostjale 24.aprillist 2009.a., sõlmisid pooled kokkuleppe 4. mail 2009.a. selles, et kuivõrd kostjal hagejale teist töökohta pakkuda ei ole, ei nõua hageja kostjalt tööd, kuid kostja maksab talle vaatamata sellele palka.
25.Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hageja lõpetas lapsehoolduspuhkuse ja asus kostja juurde tööle alates 2009.a aprillikuu lõpust, ei eksinud kostja TLS § 93 lg 1 vastu kui ütles hagejale erakorraliselt töölepingu ülesse 20.07.2009.a. koondamise tõttu, sest osundatud seadusesätte kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda koondamise tõttu rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või isikuga kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, välja arvatud siis kui tööandja tegevus lõpeb või pankrotimenetlus lõpetatakse või kui pankrot jääb välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuna hageja väidab oma vastuses kostja arvamusele, et oli ka töölepingu ülesütlemisteate kättesaamise ajal rase, kuid ta ei ole tõendanud, et ta on sellest kostjat teavitanud, ei eksinud töölepingu ülesütlemisel hagejale ka seetõttu, et töölepingu ülesütlemine rasedale koondamise tõttu ei ole TLS § 93 lg 3 kohaselt lubatud. Nimetatud seadusesäte keelab rasedat koondada vaid juhul kui töötaja on tööandjat oma rasedusest teavitanud enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või teeb seda 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kumbagi teinud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtusse hagiavalduse esitamisel ka nimetatud asjaolule tuginenud ega hagi aluseks olevaid asjaolusid kohtule esitatud avalduses täiendada palunud. Kõige eeltoodu alusel tuleb hageja nõue töölepingu lõpetamise tühisuse tunnistamiseks jätta rahuldamata.
26.Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude töölepingu lõpetamise tühisuse tunnistamiseks, tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue palga väljamõistmiseks, sest põhinõude rahuldamata jätmisel puudub alus kõrvalnõude rahuldamiseks. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
Lk (7) 6
27.Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 sätestatust jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata järgmised tõendid: hageja tütre Olivia Panfilova sünnitunnistuse, Maksu- ja Tolliameti tõendi hagejale makstud palga ja kinnipeetud maksude kohta 2009.aastal ja hageja konto väljavõtte perioodi 01.01.2009.a. – 11.09.2009.a. kohta Swedbankist, OÜ BVI manageri ametijuhendi ja AS M tervisekaardi väljavõtte, mis tõendab, et hageja on talle tõendi väljastamise ajal 03.11.2009.a. 16 nädalat rase. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei oma vaidluse lahendamisel poolte vahel tähendust, millest tulenevalt ei ole need asjakohased. Hageja enda poolt koostatud OÜ BVI väidetavate töötajate nimekirja 2009.a. novembris jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata seetõttu, et tõend ei vasta TsMS § 272 sätestatule. Menetluskulude jaotamine.
28.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt sellest, et kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud, s.o. kostja esindajatasu, hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
29.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 129 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa, TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ja sama paragrahvi lõikest 3, mis sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Kuna hageja on esitanud kohtusse hagi töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks ja töötasu nõudes alates 26.08.2009.a. 438,09 krooni päevas, ning alates 26.08.2009.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni on olnud 116 tööpäeva, on käesoleva tsiviilasja hagihinnaks 50.818,44 krooni.
Kohtunik:
Lk (7) 7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.