Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Määruse tegemise aeg ja koht
5. veebruar 2010.a Pärnu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-40351
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Pank, lepinguline esindaja Maarja Tammisto Kostja K. K. Keelduda menetlusse võtmast AS SEB Pank hagi K. K. vastu võla, intressi ja viivise nõudes summas 13 106 krooni ning lisanduva viivise nõudes ja tagastada avaldus selle esitajale. Jätta kõik menetluskulud hageja AS SEB Pank kanda v.a tasutud riigilõiv, mida hageja saab TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega tagasi nõuda. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
AS SEB Pank hagi K.K.vastu võla, intressi ja viivise nõudes summas 13 106 krooni ning lisanduva viivise nõudes
Sisulised asjaolud 13.01.2010.a määrusega kohustas kohus AS-i SEB Pank oma nõue (esitatud Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusena) hagiavaldusele ettenähtud vormis, eksemplarides ja lisadega ning nõuetekohase täiendava riigilõivu tasumisega 14 päeva jooksul nimetatud määruse kättesaamisest. Lisaks märkis kohus, et kuivõrd antud juhul on võlgniku elukoht Soome Vabariigis tuleb hagiavalduses esitada põhjendus hagi esitamiseks muusse kohtusse kui pädevasse Soome Vabariigi kohtusse. Hageja on nõutava hagiavalduse esitanud kohtule 25.01.2010.a, viidates kohtualluvuse osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 80 lg 1. Kohtu põhjendused TsMS § 80 lg 1 kohaselt võib välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku vastu, kellele laieneb eksterritoriaalsus, ja välisriigis töötava avalikust teenistujast Eesti Vabariigi kodaniku vastu esitada hagi tema viimase Eesti-elukoha järgi. Seega on käesolev säte kohaldatav üksnes Eesti Vabariigi diplomaatilistele esindajate ning välisriigis töötavate avalike teenistujate suhtes. Kostja suhtes vastavad andmed kohtul puuduvad ja hageja neile ka ei viita.
Tsiviilasi nr 2-09-40351 Eeltoodu põhjal leiab kohus, et käesoleva määrusega tuleb keelduda esitatud avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 ja 2 alusel, kuna kohus ei ole kohtualluvuse sätete järgi pädev asja lahendama. Nimelt on käesoleval juhul poolte vahel tegemist tarbijakrediidilepinguga EL Nõukogu määruse nr 44/2001 mõttes. Kostja on makseettepanekule esitatud vastuväites märkinud isiklikult enda elukohaks välisriigi aadressi, mistõttu tuleb lugeda see tema elukohaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 mõttes. Seega tuleb asja Eesti kohtus menetlemise võimalikkuse selgitamiseks pöörduda rahvusvahelise kohtualluvuse sätete poole, mida vastavalt TsMS § 70 lg 4 reguleerib Euroopa Liidu (EL) Nõukogu määrus nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Määruse artikli 3 kohaselt saab isikuid, kelle alaline elukoht on EL liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse 2.-7. jaos sätestatud korras. Sellist alust nimetatud jagude sätted aga ei anna, sest antud asjas on haginõude aluseks AS SEB Pank ja kostja vahel 28.02.2007.a sõlmitud laenuleping, mille sisuks oli hageja poolt kostjale laenu andmine ning seetõttu on tegemist tarbijalepinguga määruse 4. jao (artikkel 15 p 1 ap c) tähenduses. Vastavalt määruse artikkel 16 p 2 võib tarbija vastu teine lepinguosaline aga menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse art 26 p 1 kohaselt peab kohus omal algatusel deklareerima oma mittepädevust juhul, kui ühes liikmesriigis alalist elukohta omav kostja kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse. Lisaks on pooled ka laenulepingu p 25.2 kokku leppinud, et kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus seadusest tuleneva kohtualluvuse järgses kohtus. Seetõttu ning juhindudes TsMS § 371 lg 1 p 1 ja 2 keeldub kohus käesoleva määrusega avaldust menetlusse võtmast ning tagastab selle esitajale kuna Eesti kohus (sh Pärnu Maakohus) ei ole pädev asja lahendama. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Toomas Talviste Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.