Kohtuotsus avaldatakse kohtu kantselei kaudu 05.02.2010.a. kell 16.00 Kentmanni 13, Tallinnas
koht Tsiviilasja number
2-08-53374
Tsiviilasi
LL hagi Aktsiaselts TTvastu 1) tööraamatu tagastamiseks, 2) juhatuse liikme tasu väljamõistmiseks perioodi 01.07.200827.07.2008.a. eest kokku summas 36.400.- krooni; 3) kasutamata puhkusehüvitise väljamõistmiseks 58,3 päeva eest perioodil 01.07.2006.a. – 01.08.2008.a. eest summas 80.413,19 krooni; 4) viivitusintressi väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel kostja poolt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise aja eest seisuga 12.12.2008.a. summas 4695,36 krooni.
Hagihind
141.813,19 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: LL(ik XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja advokaat Tiia K (advokaadibüroo Jaak Oja, Tõnismägi 3a, e-post [email protected]) Kostja: AS TT(registrikood XXX, asukoht XX) Kostja lepinguline esindaja Riho F (XXX) Asja arutamine kohtuistungil 08.12.2009.a.
esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata LL hagi AS TT vastu tööraamatu tagastamiseks, juhatuse liikme tasu väljamõistmiseks summas 36.400.- krooni, kasutamata puhkusehüvitise väljamõistmiseks summas 80.413,19 krooni ja viivitusintressi väljamõistmiseks summas 4695,36 krooni. Menetluskulude jaotus Jätta LL menetluskulud tema enda kanda ja AS TT menetluskulud täies ulatuses LL kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse käik.
1.LL asus kostja juurde tööle direktori ametikohale poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel alates 02.01.2006.a.. Hageja kuupalgaks lepiti kokku töölepingus 20.000.- krooni.
2.02.01.2008.a. on pooled allkirjastanud töölepingu muutmise kokkulepe, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja põhipalga suuruseks kuus on alates 01.01.2008.a. 36.000.krooni ning, et töötajale makstakse lisatasu brutopalgana 10 % ettevõtte kvartali puhaskasumist.
3.24.04.2006.a. kostja nõukogu otsusega valiti hageja kostja juhatuse liikmeks.
4.02.05.2006.a. kostja nõukogu otsusega määrati juhatuse liikme LL juhatuse liikme tasuks alates 2006.a. maikuust 4000.- krooni.
5.08.08.2008.a. esitas LL kohtusse hagi AS TT vastu 1) töölepingu lõpetamise nõudes töötaja algatusel alates 01.08.2008.a., 2) tööraamatu tagastamise nõudes, 3) 2008.a. juulikuu töötasu 36.000.- krooni väljamõistmiseks, 4) 2008.a. augustikuu töötasu 1800.- krooni väljamõistmiseks; 5) juhatuse liikme tasu väljamõistmiseks perioodi 01.07. - 27.07.2008.a. eest summas 3483,87 krooni, 6) kasutamata puhkusehüvitise väljamõistmiseks 58,3 päeva eest perioodil 01.07.2006.a. – 01.08.2008.a. eest summas 72.372,45 krooni, 7) viivise väljamõistmiseks iga palga väljamaksmisega viivitatud päeva eest 0,5 % päevas kuni väljamaksmata palga ülekandmiseni, kusjuures viivise suuruseks 28.09.2008.a. seisuga oli 10.962.- krooni ja 8) keskmise palga nõudes iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest summas 36.000.- krooni.
6.12.12.2008.a. esitas hageja kohtule avalduse, milles teatas, et loobub kostja vastu järgmistest nõuetest: töölepingu lõpetamiseks hageja algatusel alates 01.08.08.a., 2008.a. augustikuu töötasu väljamõistmiseks summas 1800.- krooni, viivise väljamõistmiseks iga palga väljamaksmisega viivitatud päeva eest 0,5 % päevas kuni väljamaksmata palga
Lk 2 (7)
ülekandmiseni ja keskmise palga nõudest iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest summas 36.000.- krooni. Kohus võttis hageja loobumise nimetatud nõuetest vastu ja lõpetas menetluse nimetatud nõuetes 09.03.2009.a. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
7.Kuivõrd hageja muutis ja suurendas oma nõudeid kostja vastu oma 12.12.2008.a. esitatud avalduses ja esitas veel ühe täiendava nõude, on kohtu menetluses käesoleval ajal hageja järgmised nõuded: 1) tööraamatu tagastamise nõue, 2) juhatuse liikme tasu väljamõistmise nõue perioodi 01.07.2008-27.07.2008.a. eest kokku summas 36.400.- krooni; 3) kasutamata puhkusehüvitise väljamõistmise nõue 58,3 päeva eest perioodil 01.07.2006.a. – 01.08.2008.a. eest kokku summas 80.413,19 krooni ja 4) viivitusintressi väljamõistmise nõue VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel kostja poolt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise aja eest seisuga 12.12.2008.a. summas 4695,36 krooni.
8.Hageja asus oma 12.12.2008.a. kohtule esitatud avalduses seisukohale, et kostjaga ei ole otstarbekas jätkata vaidlust kahe erineva õigussuhte alusel, s.o. töösuhtest ja juhatuse liikmeks olemise suhtest tulenevatel alustel, millest tulenevalt nõustus hageja, et pooltevaheline õigussuhe oli alates 24.04.2006.a. juhatuse liikme ja äriühingu vaheline õigussuhe, kuid asus seisukohale, et pooltevaheline tööleping koos lisadega on käsitletav kostja ja hageja vahel sõlmitud juhatuse liikme lepinguna ÄS § 309 lg 3 mõttes. Hageja leiab, et pooltevaheline tööleping nr 776 ei muutunud tühiseks alates tema juhatuse liikmeks valimisest, sest tööleping hõlmas tegelikult juhatuse liikme kohustusi, lepingut muudeti ja selle alusel toimus hageja töö tasustamine juhatuse liikmena.
9.Hageja on seisukohal, et enne juhatuse liikme lepingu lõppemist oli tema keskmine kuutasu 40.000.- krooni (töölepingus kokkulepitud palk 36.000.- krooni + 4000.- krooni juhatuse liikme tasu). Hageja leiab, et kuivõrd ta oli kostja juhatuse liige 24.04.2006.a. – 28.07.2008.a., on tal õigus selle aja eest ka juhatuse liikme tasu saada. Kostja väitega, nagu oleks hageja tegutsenud juhatuse liikmena kuni 08.07.2008.a., hageja ei nõustu. Kostja ei vastanud hageja avaldustele 26.juunist 2008.a., 4.juulist 2008.a. ega 8. juulist 2008.a., samuti ei teavitanud kostja hagejat ühestki nõukogu otsusest, k.a. otsusest, millega hageja juhatusest tagasi kutsuti. Hageja sai teada tema juhatuse liikmest tagasikutsumisest alles 28.07.2008.a. äriregistri kandest. Kostja väide, et hageja kutsuti juhatusest tagasi 27.06.2008.a. otsusega, ei ole õige, sest hageja sai juhatuse liikme tasu kõigi 2008.a. juunikuu päevade eest. Ka kostja ise kinnitab, et hageja täitis juhatuse liikme ülesandeid kuni 08.07.2008.a. Kostja ise muutis võimatuks hagejal igapäevase töö tegemise pärast 08.07.2008.a. kuna võttis temalt ära ametitelefoni, arvuti, auto- ja kontorivõtmed. Eeltoodust tulenevalt lasusid hagejal juhatuse liikme lepingu järgi kohustused ja vastutus kuni 28.07.2008.a. ja hagejal on õigus nõuda juhatuse liikme tasu väljamõistmist kostjalt 19 tööpäeva eest perioodi 01.07.-27.07.2008.a. eest summas 36.400.- krooni.
Lk 3 (7)
10.Hageja on seisukohal, et tulenevalt töölepingu p-s 6.1 kokkulepitust oli hagejal õigus saada ka igaaastast tasulist puhkust 28 kalendripäeva aastas. Kuna perioodi 02.01.2006.a. 30.06.2006.a. eest sai hageja puhkust 14 kalendripäeva 2007.a. juulis ja rohkem puhkust ta saanud ei ole, on hagejal õigus nõuda kostjalt kasutamata puhkuse hüvitist 58,3 kalendripäeva eest perioodi 01.07.2006.a. – 27.07.2008.a. eest kokku summas 80.413,19 krooni.
11.Tulenevalt asjaolust, et kostja on viivitanud hagejale rahalise kohustuse täitmisega alates 01.08.2008.a., mil kostja oleks pidanud hagejale välja maksma juhatuse liikme tasu ja kasutamata puhkuse hüvitise, on hageja seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 alusel ka viivis VÕS § 94 sätestatud suuruses ehk 11 % aastas summast 116.813,19 krooni, mille kostja hagejale võlgneb, kusjuures viivise suurus seisuga 12.12.2008.a. moodustas summa 4695,03 krooni.
12.Lisaks rahalistele nõuetele kostja vastu, leiab hageja, et kostjal on kohustus tagastada hagejale tema tööraamat, mille hageja kostjale andis kui kostja juurde tööle asus. Hageja tööraamat on kostja käes mida tõendab Põhja Politseiprefektuuri 28.08.2008.a. kiri hagejale.
13.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja koos hagiavaldusega järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte vahel 09.12.2005.a. sõlmitud töölepingu, töölepingu muutmise kokkulepped 1.jaanuarist 2007.a. ja 2.jaanuarist 2008.a., kostja nõukogu koosoleku protokolli 2.maist 2006.a., millega määrati hageja juhatuse liikme tasu suuruseks 4000.- krooni, hageja avalduse kostjale 14.juulist 2008.a. töölepingu lõpetamiseks, hageja avaldused kostjale 26. juunist 2008.a. ja 8. juulist 2008.a. tema juhatusest tagasiastumiseks, hageja poolt koostatud ja Harju Maakohtu registriosakonnale saadetud kandeavalduse tema juhatusest väljaarvamiseks, äriregistri elektroonilise väljavõtte AS TT kohta, hageja palgalipikud ja Põhja Politseiprefektuuri kirja 28.augustist 2008.a. hagejale. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
14.Hageja tööraamatut kostja käes ei ole. Kui hageja selle tööle asudes kostja kätte ka toimetas, siis võttis ta selle ise kaasa kui töölt lahkus. Pooltevaheline töösuhe lõppes 24.04.2006.a. kui hageja kostja juhatuse liikmeks valiti. Hageja kui kostja juhatuse liige ehk tööandja esindaja sai alates sellest ajast otsustada nii tööraamatu täitmise kui ka selle tagastamise üle. Kostja ei saa hagejale tagastada seda, mida tal ei ole.
15.Kostja on seisukohal, et tööleping ei moondu ise automaatselt üle juhatuse liikme lepinguks nagu hageja ekslikult leiab. TLS § 7 p 10 sätestatu kohaselt ei laiene töötajale mõeldud garantiid ettevõtte juhatuse liikmetele. Hageja sai kostja juhatuse liikmeks läbi äriregistrile tehtud tahteavalduse, mille kohaselt isik keda juhatusse kutsutakse, annab allkirjastatud kinnituse selle kohta, et isikul on seadusest tulenev õigus olla juhatuse liige. Läbi antud kinnituse pidi hageja teadma ka TLS § 7 p 10 sisust ning sellest, et töötaja garantiisid juhatuse liikmele automaatselt üle ei kanta. Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal õigus nõuda ka puhkust 28 päeva aastas ning ka väidetava kasutamata puhkuse eest kompensatsiooni.
16.Kostja leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt ka juhatuse liikme tasu perioodi 01.07.2008-27.07.2008.a. eest summas 36.400.- krooni, sest hageja ei täitnud sellel ajal enam kostja juhatuse liikme ülesandeid. Hageja on ise välistanud omal ka igasuguse vastutuse
Lk 4 (7)
kostja juhatuse liikmena, sest on esitanud avaldused juhatuse liikmest tagasiastumiseks juba esmakordselt 26.06.2008.a. ja teisel korral 08.07.2008.a. 16.07.2008.a. äriregistrisse tehtud kandeavalduses teatas hageja juba oma kavatsusest asuda kostja konkureeriva äriühingu juhatusse. Tulenevalt asjaolust, et hageja kutsuti kostja juhatuse liikmest tagasi kostja nõukogu otsusega 27.06.2008.a., millest hagejat teavitati samal päeval ka suuliselt ning millest tulenevalt nõutigi hagejalt kõik tema kasutuses olevad kostja asjad tagasi 08.07.2008.a., mille üle pooltel vaidlus puudub, ei ole hageja tegutsenud kostja juhatuse liikmena perioodil mil ta nõuab juhatuse liikme tasu. Äriregistrisse tehtud kanne kostja juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta ei ole õigustloov, vaid on deklaratiivne.
17.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja tõendi hagejale väljamakstud summade kohta perioodil jaanuar – juuni 2008.a. ja hageja palgatõendi. Kohtuotsuse põhjendused.
18.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - hageja asus kostja juurde tööle direktori ametikohale poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel alates 02.01.2006.a.. Hageja kuupalgaks lepiti kokku töölepingus 20.000.- krooni (tõendab tööleping nr 776), mida on hiljem muudetud (tõendab töölepingu muutmise kokkulepe); - pooltevaheline töösuhe lõppes 24.04.2006.a., mil hageja valiti kostja nõukogu otsusega äriühingu juhatuse liikmeks; - 02.05.2006.a. kostja nõukogu otsusega määrati juhatuse liikme LLjuhatuse liikme tasuks alates 2006.a. maikuust 4000.- krooni
19.Pooled vaidlevad selle üle kas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingust sai pärast hageja valimist kostja juhatuse liikmeks juhatuse liikme teenistusleping koos sellest tulenevate õigustega, millest omakorda tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt juhatuse liikme tasu maksmist kuni äriregistri kande tegemiseni 28.07.2008.a. hageja juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta ning kas hagejale laienes juhatuse liikmeks olemise ajal töölepingus kokkulepitud õigus saada 28 päeva aastas puhkust või sellest tulenevalt puhkusehüvitist kasutamata puhkusepäevade eest. Samuti vaidlevad pooled selle üle kas hageja tööraamat on kostja käes ja kostjal on selle tagastamise kohustus.
20.Kohus asub seisukohale, et hageja eksib kui leiab, et pooltevaheline tööleping muutus pärast hageja äriühingu juhatuse liikmeks valimist 24.04.2006.a. automaatselt juhatuse liikme teenistuslepinguks koos sellest tuleneva õigusega saada juhatuse liikme tasu töölepingus kokkulepitud palga suuruses koos eraldi hagejale määratud juhatuse liikme tasuga. Seda kinnitab juba üksnes asjaolu, et nõukogu on oma otsusega 02.maist 2006.a. määranud hagejale juhatuse liikme tasuks alates 2006.a. maikuust 4000.- krooni. Kui kostja oleks samuti arvanud, et hageja töölepingust saab pärast tema juhatusse valimist juhatuse liikme teenistusleping, poleks vaja olnud hagejale juhatuse liikme tasu määrata pärast hageja juhatuse liikmeks valimist. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud saama alates tema juhatusse valimisest juhatuse liikme tasu 4000.- krooni kuus ning tal puudub alus nõuda seda 40.000.- krooni kuus nagu hageja seda teeb, sest 36.000.- krooni suurune palk oli poolte vahel
Lk 5 (7)
kokku lepitud töölepingus. Tööleping lõppes poolte vahel aga 24.04.2006.a., mille üle poolte vahel vaidlus puudub.
21.Tulenevalt sellest, et osaühingu juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu osanike poolt ÄS § 184 lg 1 kohaselt ning osaühingu juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS § 180 ning kuni 30.06.2009.a. kehtinud TLS § 7 p 10 kohaselt töölepinguseadus juriidilise isiku organile ei laienenud ja poolte vahel puudub vaidlus, et pooltevaheline töösuhe lõppes 24.04.2006.a. kui hageja äriühingu juhatuse liikmeks valiti, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka puhkusehüvitist väidetavalt kasutamata puhkusepäevade eest. Kuni 30.06.2009.a. kehtinud Puhkuseseaduse § 1 sätestas, et puhkuseseadus reguleerib töölepingu alusel töötavate isikute ja avaliku teenistujate puhkuse kestuse ning korralduse aluseid. Sama seaduse § 25 sätestas, et töölepingu või teenistussuhte lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitust, kuid mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Kuna kohus tuvastas, et pooltevaheline õigussuhe oli äriühingu ja tema juhatuse liikme vaheline õigussuhe ja pooltevahelisest töölepingust ei saanud alates 24.04.2006.a. äriühingu ja juhatuse liikme vaheline teenistusleping, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka puhkusehüvitist väidetava kasutamata puhkuse eest.
22.Kohus on seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt juhatuse liikme tasu perioodi 01.07.2008.a. kuni 28.07.2008.a. eest, sest hageja seisukoht nagu ta oleks olnud äriühingu juhatuse liige kuni 28.07.2008.a., on ebaõige. ÄS § 34 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt ei ole äriregistri juhatuse liikme kandel õigustloovat tähendust. Õigustloov tähendus on juhatuse liikme valimisel ja tagasikutsumisel äriühingu pädeva organi otsuse alusel. Kuna kohtu käsutuses olev hageja avaldus kostjale 26. juunist 2008.a. tõendab, et hageja on nimetatud kuupäeval esitanud kostjale avalduse tema juhatuse liikmest tagasikutsumiseks ehk siis vastava tahteavalduse kostjale teinud ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et Alar Koitmäe, kellele hageja oma avalduse andis, hagejale ka kinnitas, et ta avalduse nõukogule edasi annab ja hageja juhatusest tagasikutsumine nõukogu poolt ka vormistatakse, asub kohus seisukohale, et hagejal puudub alus nõuda juhatuse liikme tasu aja eest mil ta tegelikult juhatuse liikme ülesandeid ei täitnud kuna talle teatati koheselt tema avalduse rahuldamisest. Asjaolu, et hageja tahteavaldus tema juhatusest tagasikutsumiseks nõukogule edasi anti ja ta ka juhatusest tagasi kutsuti, pidi olema hagejale teada igal juhul 08.07.2008.a. kui hagejalt kogu tema kasutuses olev kostja vara ära võeti. Hageja avaldus 8.juulist 2008.a. kostjale ja 16.juulist 2008.a. Harju Maakohtu registriosakonnale tõendavad samuti, et hageja avaldus 26.06.2008.a. tema juhatusest tagasikutsumiseks lubati rahuldada ja, et hageja sellest kohe ka teada sai.
23.Hageja viivitusintressi nõue kostja vastu VÕS § 113 alusel sama seaduse §-s 94 sätestatud määras jääb rahuldamata seetõttu, et kohus otsustab rahuldamata jätta hageja põhinõuded.
24.Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue tööraamatu tagastamiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta oma tööraamatu kostjale andis kui ta kostja juurde tööle asus. Pealegi sai hagejast alates 24.04.2006.a. kostja juhatuse liige, kes tööandja seadusliku esindajana pidi ise vastutama selle eest, et töölepingu lõpetamisel töötajatele tööraamatud tagasi antakse. Kohus leiab, et ka hageja poolt kohtule esitatud Põhja Politseiprefektuuri ülemkomissari kiri 28.augustist 2008.a. temale, ei tõenda, et hageja on oma tööraamatu kostjale andnud või pole seda töölepingu lõpetamisel tagasi
Lk 6 (7)
saanud. Seega on õige kostja väide, et kostja ei saa hagejale tagastada seda, mida tema käes ei ole. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
25.Kohus jätab kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud tema palgalipikud sest nimetatud tõendid ei oma vaidluse lahendamisel tähendust ega ole seega asjakohased TsMS § 238 lg 1 kohaselt. Tsiviilasja hinna määramine.
26.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 124 lg 1 sätestatust, millise kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutav rahasumma, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25.000.- krooni, TsMS § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvestatakse hagihind põhinõude järgi ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt tuleb hagihinna arvutamisel liita ühes hagis sisalduvad nõuded. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi tööraamatu tagastamise nõudes, mille hagihinnaks on 25.000.- krooni, juhatuse liikme tasu väljamõistmiseks summas 36.400.- krooni ja kasutamata puhkusehüvitise väljamõistmiseks summas 80.413,19 krooni, on käesoleva tsiviilasja hind 141.813,19 krooni. Menetluskulude jaotamine
27.Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud ja kostja menetluskulud, milleks on kostja esindajakulu, täies ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Lk 7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.