Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

takse, et ta on nõus asja g 7). asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 llg I. Hagi asjaolud asjaolud ja hageja nõue. 21.11.2008 on OÜ Aktiva Finants esitanud Viru Maakohtule hagi T K` vastu võlgnevuse 16 522.20 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS (reg.kood 10178070) (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS; alates 22.03.2007 ühinenud Elisa Eesti AS-iga) sõlminud kostjaga liitumislepingu (nr xxxxx), mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas regulaarselt kostjale väljastatud arvetel. Oma lepingulisi kohustusi ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud. Pooled on allkirjadega lepingul kinnitanud, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevat Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju (Eeskirjad). Vastavalt lepingule ja eekisrjadele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuse osutaja lõpetas kostjaga Eurotelefoni 256 kasutamise eeskirjade p 7.3 kohaselt mobiilsideteenuste lepingu ning saatis kostjale lepingujärgsel aadressil lepingu lõpetamise teate ning lõppearve. Kostja ei reageerinud teenuse osutaja nõudele võlgnevuse tasumiseks ning Elisa Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostjale väljastati ka nõude loovutamise teade. Elisa Eesti AS loovutas hagejale –OÜ-le Aktiva Finants –kostja vastu nõude summas 8261.60 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja väljastas kostjale võlateatise ja pretensiooni, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma kohustusi täitma asunud ega võlgnevust tasunud. Hageja esitas 27.12.2007 Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (ts asi nr 207-55683), mis jäeti Viru Maakohtu määrusega 24.10.2008 rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuses summa 8261.60 krooni ja viiviseid summas 8260.60 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid esimese makse maksmata jäänud arve tähtajast - 27.08.1997 - alates kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab viivise tasumist 8260.60 krooni. Hageja on tuginenud Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ning sellest tulenevalt enne 01.07.2002 kehtinud Tsuviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, 174, 222 lg 1, samuti 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestatule. Hageja leiab, et kostja käitumine lepingust tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles vastuolus tsiviilkoodeksis sätestatuga, ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid on tahtlikult jätnud kohustuse täitmata. Tasumise kohustus oli fikseeritud lepingus, mille üks eksemplar anti kostjale, eeskirjades ning kostjale väljastatud arvetes. Võlgnetaval perioodil on nõutud võla tasumist ka erinevate inkassofirmade vahendusel, kuid tulemusteta. Hageja nõustub asjas kirjaliku menetlemisega ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus

kokku summas 16 522.20 krooni, millest põhinõue moodustab 8261.60 krooni ning viivis summas 8260.60 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – ärakiri AS-iga Elisa Mobiilsideteenused sõlmitud liitumislepingust, ärakirjad kostjale esitatud arvetest, Eurotelefoni 256 kasutamise eeskirjadest, nõude loovutamise teatest ja võlateatisest ning pretensioonist, samuti maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrusest; lisatud on ka esindaja volikiri ja menetluskulude nimekiri koos vastavate tõendavate dokumentidega.

Kohtumenetluse käik: 24.11.2008 korraldava määrusega võeti hagi Viru Maakohtus menetlusse ning väljastati kostjale hagiavalduses märgitud elukoha aadressile (xxxxx) tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Samuti väljastati hagimaterjalid kohtu poolt tuvastatud kostja asukoha aadressile xxxx. Kostja on viimati nimetatud aadressilt hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 16.12.2008 ning hagile vastuseks teatanud 27.01.2009, et ta nõustub hagiavalduses nõutud võlanõudega ja on nõus selle tasuma koos viivistega, kokku summas 16 522.20 krooni, samuti nõustub vajadusel kandma kohtukulud. Nimetatud summat tasuda ei saavat ta enne, kui vabaneb xxxx vanglast karistuse kandmiselt ja saab töökoha. Kostja märgib veel, et esialgsetel andmetel peaks ta vanglast vabanema xxxx.a. teisel poolel. Kostja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja vastus edastati hageja esindajale tutvumiseks ja võimaluse korral kompromissi sõlmimiseks. Hageja on kirjalikult esitatud arvamuses 23.04.2009 märkinud, et kompromissi sõlmimine kostja poolt kinnipidamisasutuses karistuse kandmise ajal on raskendatud ja seetõttu taotleb hageja TsMS § 440 tulenevalt kostja poolt hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega hagi rahuldamist kirjalikus menetluses.

II. Maakohtu otsuse põhjendused. 07.01.2010 korraldavas määruses leidis kohus, et kostja poolt hagi õigeksvõtust tulenevalt on võimalik asi lahendada TsMS § 440 lg 2 alusel kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Kostjale selgitati hagi õigeksvõtuga kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, kohtu poolt määrati pooltele TsMS § 403 lg 1 tulenevalt tähtaeg täienduste/taotluste esitamiseks (25.01.2010) ja tehti teatavaks kohtuotsuse teatavakstegemise aeg – 03.02.2010. Kohtu määratud tähtpäevaks pooltelt täiendusi ega taotlusi ei ole laekunud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohus leiab, et esitatud hagi on hageja poolt õigesti õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hagiavalduses ka kirjeldatud. Kostja võttis kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha mobiilsideteenuste eest liitumislepingu alusel, kuid oma kohustusi ta nõuetekohaselt ei ole täitnud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses kehtestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002 kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 alusel tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtjaks vastavalt lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustuse täitmisest lubatud. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. TsK § 222 kohaselt vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest ning kahjude all mõistetakse muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi (TsK § 222 lg 1 ja 2). TsK § 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 kohaselt on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel ka viivist. Kostja on oma vastuses hagile hageja nõudeid täielikult tunnistanud nii põhivõlgnevuses kui viiviste osas. Hagi õigeksvõtu tagajärgi on kohtu poolt kostjale selgitatud. Eeltoodust ning kostja õigeksvõtust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt märgitud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad täielikult tasumisele kostja poolt. Hagiavaldusele lisatud kohtukulude nimekirjale vastavalt on hageja menetluskuludeks kokku 4000 krooni, sellest hagi esitamisel makstud riigilõiv 650 krooni, eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni ning õigusabikulu summas 3100 krooni. Menetluskulude nimekiri koos vastavate maksekorraldustega on hagiavaldusele lisatud. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 173; 440; 444 lg 1, 630 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 31.juulil 2010.a.

Irma Külavee

Merle Kaegas

Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.