lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-65144/10

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 01.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-65144/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2382
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

01.veebruaril 2010.a

Tsiviilasja number

2-09-65144

Tsiviilasi

Võlgniku OSAÜHING SANMON pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: OSAÜHING SANMON EHITUS (registrikood: 10854536; asukoht: Energia 6-47, 20304 Narva) Võlgniku seaduslik esindaja: Igor Shcherbakov (juhatuse liige; isikukood: XXX) Ajutine pankrotihaldur: Tarmo Villman (aadress Sompa 3, 41533 Jõhvi, postiaadress PK 7, Kiviõli Post 43101, e-mail: [email protected], tel 5297927, 3370038, faks 3357911)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Narva kohtumaja kantselei

EHITUS

avaldus

Resolutsioon

1.Lõpetada OSAÜHING SANMON EHITUS (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3.Vabastada pankrotihaldur Tarmo Villman ajutise halduri kohustustest.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
4.
Määrata OSAÜHING SANMON EHITUS (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija Igor Shcherbakov (isikukood XXX).
5.Välja mõista riigi arvelt Tarmo Villman kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 6 200 (kuus tuhat kakssada) krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33%) ning võlgniku vara arvelt tasu 8 800 (kaheksa tuhat kaheksasada) krooni ja kulutuste hüvitis 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni, mis kuulub välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr 221010990316 Hansapank.
6.Määrus saata täitmiseks pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates.

Asjaolud ja menetluse käik 04.12.2009.a Viru Maakohtule esitatud pankrotiavalduse alusel oli algatatud pankrotimenetlus võlgniku OSAÜHING SANMON EHITUS (likvideerimisel) suhtes. Avalduse kohaselt oli võlgniku tegevusalaks üldehitus-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, küte- ja ventilatsioonitööde teostamine. Seoses ülemaailmse majanduskriisiga vähenes järsult võlgniku teostatavate tööde maht. Alates novembrist 2009.a ei ole võlgnikul üldse tellimusi. Arvestades OSAÜHING SANMON EHITUS võlgade suurust, ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega leiab võlgnik, et tema maksejõuetus ei ole ajutine. Viru Maakohus võttis 14.12.2009.a pankrotiavalduse menetlusse ning ajutiseks pankrotihalduriks oli nimetatud Tarmo Villman (pankrotihalduri tunnistus nr 170). 11.01.2010.a esitas OSAÜHING SANMON EHITUS (likvideerimisel) ajutine haldur Tarmo Villman kohtule aruande, milles ta teatas, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, samuti puuduvad võimalused tagasinõuete esitamise võimalused. Seega palus ajutine haldur kohtul määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 40 000 krooni ning avaldada vastav teade Ametlikes Teadaannetes. Juhul, kui deponeeritavat summat ei tasuta, palus ajutine haldur pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. 12.01.2010.a toimunud kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde. Võlgniku seaduslik esindaja kinnitas, et ta on ajutise halduri aruande kätte saanud ning toetas pankrotiavaldust täielikult. Viru Maakohus tegi 13.01.2010.a määrusega võlausaldajatele ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni ning avaldas vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. OSAÜHING’u SANMON EHITUS võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet vastas kohtule kirjalikult 19.01.2010.a. Oma vastuses võlausaldaja teatas, et ei pea otstarbekaks võlausaldajana pankrotimenetluse edasiste kulude kandmist. Seega ei ole ükski võlausaldaja deposiitsummat tasunud ning võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks.

Ajutise halduri aruanne Võlgniku poolt esitatud andmete ja kolmandatelt isikutelt kogutud andmete alusel esitas ajutine haldur kohtule järgmise ettekande: Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus pankrotihaldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et:

1.võlgnik omab pangaarved SEB Pangas ja Swedbank AS-s, rahalised vahendeid seal puuduvad.
2.Maksuameti andmetel on võlgnikul 02.03.2009.a seisuga maksuvõlgasid, põhivõlg 87355 krooni, intressivõlg 81663 krooni.
3.Vararegistrite andmetel varad puuduvad (kinnistusraamatu andmetel on olnud 2 korteriomandit (mitteeluruumi) aadressil XXX, mis oli müüdud jaanuaril 2005.a).
4.Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid puuduvad.
5.Kohtutäituritel on täitmisel Maksu- ja Tolliameti nõue. 2(7)
1.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel
1.1.Suheldes Võlgnikuga Nõudis pankrotihaldur andmed varandusliku seisu kohta ja tehingute kohta viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile ülevaate oma varalise olukorra kohta pankrotimenetluse algatamise seisuga, aga ka bilansi seisuga 14.01.2009. Ajutine haldur kogunud informatsiooni võlgniku kohta samuti kolmandatelt isikutelt ja registritest.
1.2.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus ajutine haldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
1.võlgnik omab pangaarveid: SEB Pank AS, jääk 30.12.2009 seisuga on 18,61 EEK, Swedbank, jääk 18.12.2009 seisuga on 452,75 EEK.
2.Laenukohustused pankadele: kohustused puuduvad.
3.Liisinglepingud/kohustused: kohustused puuduvad.
4.Maksuameti nõue Võlgniku vastu: 04.01.2010.a. seisuga põhivõlg 188206 kr ja intressid 26616 krooni, kokku 214822 krooni.
5.Kinnistusraamatu andmed: kinnistud puuduvad.
6.Ehitusregistri andmed: ehitised puuduvad.
7.Vararegistritest ARK-i andmed: Võlgniku nimele pole registreeritud sõidukeid, Võlgniku omandis on olnud 2 sõidukit, mis võõrandatud 2009 aastal – Volkswagen Polo ARK-märk XXX (esmane reg. 2001. – võõrandatud veeb 2009), Citroen Berlingo ARK-märk XXX (esmane reg. 2002. – võõrandatud nov.2009),.
8.Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid – puuduvad.
9.Kohtutäituritel täitmisel nõuded – andmed puuduvad.
10.Kohtuvaidlused – andmed puuduvad.
2.Üldandmed Võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 26.03.2002.a. Osakapital 40000 kr., osanikud Igor Shcherbakov (ik. XXX) 50% ja V Ž (XXX) 50%. Juhatuse liikmed Igor Shcherbakov ja V Ž, tegevjuhiks Igor Shcherbakov. Raamatupidaja T N. 2008 aastal oli 8 töötajat, 2009 töötajate hulk pidevalt vähenes. Ajutine haldur on välja selgitanud, et Võlgnik tegeles peamiselt ehitusteenuste osutamisega, samuti vee-kanalisatsiooni, küttesüsteemide ja vent.süsteemide ehitusega. Käesolevaks hetkeks on majandustegevus lõppenud, kehtivad töölepingud puuduvad, puuduvad tellimused. Viimased tehingud olid novembris 2009.a. Juhatuse liige on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse 04.12.2009.a. Pankrotimenetlus algatatud 14.12.2009.a. Võlgniku seadusliku esindaja väitel ei ole äriühing enam jätkusuutlik ettevõte, kuna puudub tegevuse jätkamiseks võimalus. Käesolevaks hetkeks on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
3.Võlgniku varaline seisund Varaline olukord toodud pankrotimenetluse algatamise seisuga. Võlgniku esindaja esitanud bilansiandmed 14.12.2009 seisuga. Haldur ka iseseisvalt kogunud infot Võlgniku vara ja võlgade kohta: Varad Raha pangaarvetel 471,36 EEK.

3(7)

Võgnikul nõudeid kogusummas 8202 EEK, millest suurim nõue OÜ Alasenord vastu. Ajutise haldurile on teadmata, kas nimetatud nõuet õnnestuks sisse nõuda, muude nõuete sissenõudmise kulud ületaks saadavat raha. Võlgnikul arvel veel erinevad materjalide varud, bilansiandmete kohaselt nende maksumus 5665 krooni (tegelik müügiväärtus jääb alla 1000 krooni). Võlgniku esitatud kohaselt muud varad puuduvad. Ajutise haldur ei ole tuvastanud muude varade olemasolu. Kokku võlgnikul ajutise halduri tuvastatu ja bilansiandmete kohaselt VARASID summas 14338 EEK. Kohustused Võlgniku suurimaks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet, kellele 04.01.2010.a. seisuga põhivõlg 188206 kr ja intressid 26616 krooni, kokku 214822 krooni. Võlgnevus on tekkinud maksude tasumata jätmisest. Teiseks suuremaks võlausaldajaks on juhatuse liige Igor Shcherbakov – summa 69503.01 EEK (krediteeritud võlgniku majandustegevust). Võlgniku esitatu kohaselt on veel saamata jäänud puhkusetasud summas 26673 EEK. Võlgnikul ka võlg KÜ Puškini 13, seda summas 58 EEK. Kokku võlgniku esitatu kohaselt võlgu summas 308685 EEK. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt kohustused ületavad selgelt varasid. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, et puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.

4.Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus Võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada Võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku omakapital muutus negatiivseks 01.01.2009, seda summas 11977 EEK. Arvestades asjaoluga, et juhatuse liige/omanik krediteeris võlgniku tegevust, siis 2009 algusega puudus otsene vajadus pankrotiavalduse esitamiseks. Võlgnik jätkas 2009 aastal tegevust, kuid tegevus oli jätkuvalt kahjumlik. Pankrotimenetluse algatamise seisuga netovara negatiivne 262700 EEK. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Hinnates eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, Võlgniku netovara on negatiivne. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. 4(7)

Võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid.

5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et OSAÜHING SANMON EHITUS tegeles peamiselt ehitustöödega. Seoses majanduslangusega tekkisid raskused ning võlgnik tegi ehitustöid madalamate hindadega, mis ei katnud kulutusi, langes käive kuid võlgniku püsikulud olid ikkagi senised. Alates novembrist 2009 ei ole uusi tellimusi tulnud, töötajad on koondatud ning olemasolevate vahendite arvelt tasuti koondamishüvitisi. Samuti pole ettevõte leidnud väljundeid ka muuks majandustegevuseks. Tolli-ja Maksuamet on esitanud võlgnikule nõude maksude tasumise kohta ning on võlgniku peamine võlausaldaja. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi. Seetõttu tuleb eeldada, et Võlgniku esindaja esitatu on ka maksejõuetuse põhjuseks. PankrS § 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada juhatuse liikmete tegevuses selliseid juhtimisvigu, mis annaks selgeid võimalusi hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu. Ajutise halduri esmahinnangul saaks esitada nõudeid juhatuse liikme vastu seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel (ÄS § 180 lg.51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega). Samas Võlgniku esitatu kohaselt on võlad väga minimaalsed, mis seab majanduslikult põhjendamatuks juhatuse liikme vastu mingite hagide esitamist. Võlgnik on pankrotiavalduse esitamise momendiks müünud kõik oma varad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Teoreetilised tagasivõitmise võimalused tulenevad järgnevast: võlgnik võõrandanud 3.-datele isikutele oma sõidukid, kuid võõrandamisel on jäänud võlgniku juhatuse liige Igor Shcherbakov nende kasutajaks. Võlgniku esitatust nähtub, et vara müügist saadud rahast on makstud välja töötajate töötasud ja summas 18576 EEK ulatuses on Igor Shcherbakov tagastatud laene. Nimetatud müügid ja võlatasumised on teoreetiliselt tagasivõidetavad, samas nende väikese rahalise mahu tõttu võib tekkida küsimus selle majanduslikus põhjendatuses. Käesolevas pankrotimenetluses ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste esitamise võimalusi ja ka tulemusliku juhatuse liikme vastu hagi esitamise võimalust. On olemas teoreetilised tagasivõitmise võimalused. Tagasinõuete esitamise võimalusi ajutine haldur ei ole hetkeks suutnud tuvastada.

Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad kindlad võimalused vara tagasivõitmise kohta, puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused, sealhulgas puudub võimalus esitada selge nõue juhtorgani liikme vastu (nõuete rahuldamine võib olla vähetõenäoline), siis kokkuvõtvalt ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitaks oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi.

5(7)

Ajutine haldur palus määrata huvitatud isikule pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 40000 kr, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Seoses äriühingu lõpetamisega tuleb dokumendid anda hoiule. Võlgniku dokumendid tuleb jätta likvideerija vastutavale hoiule. Kohtu seisukoht PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 3 kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kuna antud pankrotimenetluses ei ole keegi deposiiti kohtu poolt määratud summat tasunud ning võlgniku varast ei piisa kulude katteks, tuleb kohtul lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei jätku OSAÜHING’u SANMON EHITUS (likvideerimisel) pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise võimalus. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et OSAÜHING’u SANMON EHITUS (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 alusel. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb OSAÜHING’u SANMON EHITUS (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata OSAÜHING’u SANMON EHITUS (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija Igor Shcherbakov. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust 6(7)

ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg-te 2-7 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ning kui võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata kulutuste hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas kui 6 200 krooni (s.h maksud, v.a sotsiaalmaks).

Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 6 200 krooni väljamõistmist riigi vahenditest. Ajutise halduri aruande kohaselt koostab pankrotimenetlusele kulutatud aeg 15 tundi ja haldur arvestas iga tunni eest tasuks 1 000 krooni. Tasu juurde oli lisatud kulutuste hüvitis 2 500 krooni. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. OSAÜHING’ul SANMON EHITUS (likvideerimisel) puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) välja mõista riigilt.

Fred Fisker Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja