T.S. hagi OÜ Häcke vastu töövaidluses. Hagihind 25 620 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
19. jaanuar 2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja T.S. ja tema õigusnõustaja Vladislav Kulikov; Kostja lepinguline esindaja Allan Valk.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada OÜ-lt Häcke (registrikood 10662564, asukoht Aa küla, Lüganuse vald, 44301 Ida-Virumaa) ja T.S. (isikukood xxx, elukoht xxx) vahel 10.07.2004.a sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks alates TLS §107 lg2 alusel alates 10.07.2009.a.
3.Välja mõista OÜ-lt Häcke T.S. kasuks saamata jäänud töötasu 1 960 (üks tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni, hüvitis töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata eest ühe kuu keskmise töötasu 5 740 (viis tuhat seitsesada nelikümmend) krooni ja hüvitis töölepingu lõpetamise eest summas 5 740 (viis tuhat seitsesada nelikümmend) krooni.
Otsuse täitmisel arvestada, et saamata jäänud töötasu 1 960 (üks tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni on kostja poolt hagejale töövaidluskomisjoni otsuse alusel juba välja makstud. 1 (7)
2-09-49183
5.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.OÜ Häcke esitas 29.09.2009.a Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Taotluse järgi Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 31.08.2009.a otsusega töövaidlusasjas nr. 9.1-2/3822-2009 rahuldati T.S. nõue OÜ Häcke vastu osaliselt ja mõisteti OÜ-lt Häcke avaldaja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 1 960 krooni, hüvitis töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 8 400 krooni ja kolme kuu hüvitis töölepingu lõpetamise eest summas 17 200 krooni. OÜ Häcke palus vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras.
2.Viru Maakohtu 05.10.2009.a kohtumäärusega anti hagejale tähtaeg vormikohase hagiavalduse esitamiseks.
HAGIAVALDUS
3.22. oktoobril 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures hooldajana alates 01.06.2004.a, töölepingu määramata ajaks sõlmisid pooled alles 09.08.2004.a. Hageja täitis oma töökohustusi korrektselt. Hageja keskmine töötasu moodustas 5 740 krooni kuus, s.o 280 krooni päevas või 35 krooni tunnis.
4.Ajavahemikul 01.-10.07.2009.a hagejat tööle ei lubatud ning 10.07.2009.a sai hageja teada tööandja 10.07.2009.a käskkirja alusel töölepingu ülesütlemisest. Töölepingu lõpetamise alusteks märgiti TLS §88 lg1 p3 ja p5, so. kostja korralduste eiramine ja vargus.
5.Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine on vastuolus seadusega, sest ta ei ole nimetatud rikkumisi toime pannud. Varem teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Töölepingu ülesütlemisel rikkus kostja TLS §97 lg2 p1 ja §100 lg4 sätestatud nõudeid.
6.Kuna kostja täitis töövaidluskomisjoni otsuse osaliselt, summas 1 960 krooni, siis palus hageja tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning välja mõista kostjalt hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 3 kuu keskmist palga 17 220 krooni ja töölepingu ülesütlemise tähtaja rikkumise eest hüvitist 60 päeva eest 8 400 krooni, kokku 25 620 krooni.
7.Koos hagiga esitas hageja riigi menetlusabi taotluse, milles palus vabastada riigilõivu tasumisest hagi esitamisel, põhjusel, et hageja on töötu, tema ülalpidamisel on kolm last ning hageja ainus sissetulek-lastetoetus 2 100 krooni ei võimalda tal riigilõivu tasuda. Kuna töötasu nõudmise hagis on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest, jättis kohus nimetatud taotluse menetlemata.
2 (7)
2-09-49183
KOSTJA SEISUKOHT
8.18. novembril 2009.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt hagejaga sõlmitud tööleping öeldi üles TLS §88 lg1 p3 ja p5 alusel, kuna 15.06.2009.a lahkus hageja töölt, rikkudes sellega töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid töökohustusi (pidev hoolealuse hooldus). Nimetatud teo tulemusena jäid hoolealused ilma hooldajata. Juhul, kui kellelgi neil oleks tekkinud mingeid probleeme, oleks vastutajaks jäänud kostja, mis omakorda oleks kaasa toonud kolmandate isikute usaldamatuse kostja vastu.
9.Kostja võttis hagejalt seletuskirja, millest selgus, et hageja tõepoolest lahkus omavoliliselt ja põhjuseta töölt. Hooldekodu endise asuka surmast, kelle hauale hageja väitel ta läks, möödus 40 päeva mitte 15. juunil, vaid 12 juunil. Kui hageja tõepoolest soovis kellegi hauale või mujale minna, oleks ta pidanud selleks küsima luba ning kindlustama hoolealuste turvalisuse. Hageja käitumine ja tegu põhjustasid tööandja usaldamatuse hageja vastu, kuna tööandja enam ei julge hoolealuseid hageja hooldada jätta, kartuses, et hageja võib igal ajal töölt lahkuda ning hoolealuseid üksi jätta.
10.Oma avalduses töövaidluskomisjonile tunnistas hageja oma rikkumist, mistõttu puudub vaidlus teo toimepanemise osas. Puudub vaidlus ka selles osas, et teo toimepanemise ajal oli hagejal tööaeg ning kellegi luba töölt lahkumiseks ei olnud. Hagejat on eelnevalt mitmel korral hoiatatud ning noomitud erinevate rikkumiste eest. Antud raske rikkumise puhul ei olnudki eelnevat hoiatamist lepingu ülesütlemise eeldusena vaja. TLS §97 lg3 alusel kostja ei pidanud lepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgima, sest olukorras, kus töötaja vastu kaotati täielikult usaldus, ei saanud hageja seda lubada.
11.Seoses sellega palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja palus välja mõista hagejalt kostja kasuks töövaidluskomisjoni otsuse alusel hagejale väljamakstud 1 960 krooni ja kostja menetluskulud.
MENETLUSE KÄIK
12.Kohus saatis kostja vastuse hagejale. Hageja ei ole kostja vastusele seisukohta esitanud.
13.Kohus määras asja kohtuistungil arutamisele ja andis pooltele tähtaja kõike võimalike tõendite esitamiseks kuni 28.12.2009.a. Pooled kohtu määratud ajaks täiendavaid tõendeid esitanud ei ole.
KOHTUISTUNG
14.Kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõuete juurde. Hageja seletuste kohaselt ei ole ta töökohustusi rikkunud, ta ei ole omavoliliselt töökohalt lahkunud, samuti ei tehtud talle mingit hoiatust. Hageja arvamuse kohaselt töölepingu ülesütlemise põhjuseks on lahkarvamused vanema medõega, kes käis hageja peale kaebamas. Hageja käis 15.06.2009.a majast 20 meetri kaugusel oleval surnuaial, seejärel läks tagasi oma töökohale. Hageja töötas kuni 30.06.2009.a, seejärel teda enam tööle ei lubatud. Hageja nõustus kompromissina vähendama oma nõudeid 1/3 võrra.
15.Kostja esindaja hagiga ja hageja poolt pakutud kompromissi ettepanekuga ei nõustunud. Esindaja seletuste kohaselt oli hageja hoole all üle 170 inimese. Ei ole oluline, kas töötaja läks välja 5-ks või 10-ks minutiks, töötaja peab olema töökohal. Hoolealuste hooleta jätmine on tööülesannete jäme rikkumine. Lepingu lõpetamise põhjuseks oli omavoliline töökohalt 3 (7)
2-09-49183 lahkumine. Samuti ei olnud hagejal õigust puskarit võtta, töötajad ei tohi kasutada konfiskeeritud kaupa. Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata, mõista hagejalt välja kostja menetluskulud ja kostja poolt hagejale töövaidluskomisjoni otsuse alusel väljamakstud summa.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.Poolte vahel 09.08.2004.a sõlmitud töölepingu nr. 152 alusel asus hageja kostja juurde tööle hooldaja ametikohale. Lepingu punktis 2.2. leppisid pooled kokku, et töösisu määratakse kindlaks ametijuhendiga ning et ametijuhend ja töösisekorra eeskirjad on töölepingu lahutamatuks osaks (töövaidluskomisjoni toimiku lk 6, 7, 15, 16). Kohus ei nõustu kohtuistungil aset leidnud hageja väidetega tööandja poolt hagejat hooldaja ametijuhendiga mittetutvustamise kohta. See, et hageja poolt esitatud töölepingu eksemplaril puudub selle kohta hageja allkiri ei tähenda, et hageja ei ole ametijuhendiga tutvunud. Kuna tööülesannete sisu määrati muu hulgas ka ametijuhendiga, siis oli hagejal õigus ja kohustus ametijuhendiga tutvuda. Ilma selleta ei oleks hageja saanud oma tööülesandeid täita. Olukorras, kus hageja peaaegu 5.aaastat hooldajana töötas, eeldab kohus, et ta oli ametijuhendiga tutvunud, mille kohta on saadud ka hageja allkiri kostja poolt esitatud töölepingu eksemplarile (töövaidluskomisjoni toimiku lk. 15). Hageja esitatud töölepingu eksemplaris ei ole täidetud lepingu punkt 9 (töölepingu muudatused) ja punkt 11 (lepingu lõpetamine). Kuna hagejal ei ole vaidlust palga osas lepingu muutmise ja 10.07.2009.a lepingu lõpetamise üle, siis puudub alus kahelda kostja poolt esitatud töölepingu ehtsuses. Vaidluse kohtuvälise lahendamise ja kohtumenetluse käigus ei ole pooled hooldaja ametijuhendit esitanud. Käesoleva vaidluse lahendamisel puudub tähtsust asjaolul, kas hagejat tutvustati ametijuhendiga või mitte.
18.Tööandja 10.07.2008.a käskkirjaga määrati lõpetada hagejaga sõlmitud tööleping TLS §88 lg1 p3, p5 alusel, põhjusel, et 15. juunil 2009.a kell 19.00 paiku, olles töövahetuses, lahkus hageja koos teise töötajaga tööpostilt, selleks luba küsimata ja naasis tagasi 10-15 minuti möödudes. Tööandja leidis, et sellega pani hageja ohtu ligi 168 hooldusel viibiva hoolealuse elu. Lisaks võttis hageja omavoliliselt sanitaride ruumist puskarit, mis oli nädalavahetusel sissevalvetöötaja poolt konfiskeeritud. Tööandja leidis, et hooldajad ei pea kinni kehtestatud reeglitest ja ettekirjutustest, millest annab tunnistust sigarettide kadumine. Kuna mõlema töötaja suhtes on esitatud hulgaliselt kaebusi, otsustas tööandaja öelda nendega sõlmitud töölepingud üles (töövaidluskomisjoni toimiku lk 8, 9).
19.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §230 lg1 esimesest lausest kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Pooled ei ole tõendamiskoormises seadusest sätestatust erinevalt kokku leppinud, mistõttu käesolevas vaidluses on tõendamiskoormus mõlemal poolel. Hagiavalduse täies ulatuse rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et ta ei ole töökohustusi üldse rikkunud, mistõttu töölepingu ülesütlemine on ebaseaduslik või et rikkumise laadi arvestades töölepingu ülesütlemine ei olnud õigustatud. Tööandja aga pidi hagi rahuldamata jätmiseks tõendama nii töötaja poolt töökohustuse rikkumise fakti kui ka seda, et teisi alternatiive töölepingu ülesütlemisele tööandjal ei olnud. 4 (7)
2-09-49183
20.Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest lähtudes on võimalik järeldada, et töötaja rikkus töökohustusi? Kui jah, kas töölepingust ja töö sisust lähtudes oli tööandjal õigus lugeda töötajapoolse kohustuste rikkumist jämedaks rikkumiseks ja öelda tööleping üles? Kas töölepingu ülesütlemine mõlemal õiguslikul alusel oli põhjendatud? Kui ei, kas ja millises ulatuses hageja nõuded tööandja vastu on põhjendatud?
21.Alates 01.07.2009.a kehtima hakanud töölepingu seaduse (TLS) §131 lg1 alusel enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Seega uut töölepingu seadust kohaldatakse ka poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemisele. TLS 5. peatüki 2. jagu reguleerib töölepingu korralise ja erakorralise ülesütlemise. TLS §87 kohaselt töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes samas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides samas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Kostja on töölepingu üles öelnud TLS §88 lg1 p3 ja p5 alusel. TLS §88 reguleerib töölepingu erakorralise ülesütlemise tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel. TLS §88 lg1 p3 ja p5 järgi tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ja/või on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
22.TLS §88 lg1 p3 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise hindamisel ja ülesütlemise seadusega kooskõlas olevaks tunnistamisel on oluline tuvastada, et töötaja rikkus töökohustuse eirates tööandja korraldusi. Töölepingust lähtudes ei ole võimalik tuvastada, kus täpsemalt hageja tööülesandeid pidi täitma, kas ainult hooldekodu sees või ka selle territooriumil. Muid dokumentaalseid tõendeid (ametijuhend, töösissekorra eeskirjad jne), millega saaks seda tuvastada, ei ole kohtule ega kohtuvälisele menetlejale esitatud.
23.Hageja poolt tööandjale 19.06.2009.a kirjutatud seletuskirja järgi saatis hageja oma töökaaslast hooldekodu endise asuka juurde surnukuuri ja tuli tagasi.(töövaidluskomisjoni toimiku lk 25). Ka tööandja käskkirja järgi puudus hageja tööl 10-15 minutit. Kohtuistungil teatas hageja, et ta ei ole hooldekodu territooriumilt lahkunud. Et suvisel ajal hoolealustel ja nende eest hoolitsema pidanud hagejal ei olnud lubatud hooldekodu territooriumil viibida, ei ole tuvastatud. Kuna tööülesannete täitmise täpsemat kohta ei ole võimalik tuvastada, siis põhjendamata on tööandja väide töötaja poolt omavoliliselt töökohalt lahkumise kohta. Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui hageja ei täitnud 10-15 minuti jooksul oma töökohustusi, saaks kostja teda selle eest karistada üksnes siis, kui hageja ja temaga koos olnud teise hooldaja lahkumise tõttu jäi hooldekodu üldse ilma hooldajata. Kostja ei tõendanud töötaja poolt tööandja mõistlike korralduste eiramist, mistõttu TLS §88 lg1 p3 alusel töölepingu ülesütlemine on ilmselt põhjendamatu.
24.Mis puudutab töölepingu TLS §88 lg p5 sätestatud õiguslikul alusel ülesütlemist, siis tööandja käskkirja järgi tekitas usaldamatuse töötaja suhtes viimase poolt sanitaride ruumis omavoliliselt puskari võtmine. Hagejal ei ole vaidlust selle üle, et ta puskari võttis, oma seletuskirjas ta seda kinnitab. Samas ka see asjaolu ei olnud piisavaks aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, sest ka tööandja ei rakendanud meetmeid hoolealustelt 5 (7)
2-09-49183 äravõetud puskari kättesaamatus kohas hoidmiseks. Käskkirja järgi võeti puskarit ära nädalavahetusel. Kui see nii oli, siis pidi tööandja kas või esmapäeval 15.06.2009.a tegema kõike selleks, et äravõetud puskar ei oleks enam teistele kättesaadav. Kui tööandja oleks seda teinud, ei oleks ka töötajal 15.06.2009.a võimalik puskarit käsutada.
25.Kuigi käskkirjas väidab kostja, et hageja töövahetuses 26.06.2009.a on kadunud hoolealuste tarbeks jäetud sigaretid, siiski ei kostja ise ega kohus ei ole nende hageja poolt varastamist tuvastanud. Seega selles osas ei ole võimalik hagejat varguses süüdistada.
26.Tööandja käskkirja punkti 7. järgi ka hageja töö kvaliteedi suhtes on tööandjale esitatud hulgaliselt kaebusi hooldajate ja vanemõe poolt. Kostja ei ole seda väidet tõendanud. 06.06.2009.a väljastas kostja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile hageja kohta soovituskirja, mille kohaselt töötab hageja kostja juures alates 01.06.2004.a ja ametis olnud aja jooksul on hageja saanud korrektselt hakkama oma tööülesannetega, on hea suhtleja nii patsientidega kui ka kaastöötajatega (töövaidluskomisjoni toimiku lk 10). Et pretensioone hageja suhtes hakkasid saabuma pärast 05.06.2009.a, ei ole kostja väitnud. Seega esinevad olulised erinevused kahe dokumentaalse tõendi vahel. Kuivõrd mõlemad tõendid on välja antud tööandja poolt praktiliselt kuu aja jooksul ja tööandjal ei ole seletust dokumentaalsete tõendite vasturääkivuse osas, asub kohus seisukohale, et tööandja 05.06.2009.a tõend välistas hagejaga sõlmitud töölepingu erakoraliselt ülesütlemist.
27.Kui töötaja suhtes esinesid käskkirjas toodud alused töölepingu ülesütlemiseks, oli kostjal kohustus pakkuda hagejale teist töökohta. Kostja ei täitnud TLS §88 lg2 sätestatud kohustust, mille kohaselt enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Tööandja poolt selle kohustuse täitmisel ei olekski pooltel vaidlust tekkinud.
28.Hageja tööülesannete hulka ei kuulunud äravõetud puskari käitlemine. Hageja, kasutades puskarit, on rikkunud TLS §88 lg1 p5. Kuna käesoleva otsuse punktis 24 on asutud seisukohale, et selles rikkumises esineb ka tööandja süüs, siis ei olnud tööandjal õigust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja ülesütlemine on tühine. Sellepärast nõuded tööandja vastu on põhjendatud, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
29.TLS §107 lg1 alusel kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt TLS §107 lg1 sätestatud juhul lõpetab kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise korral. TLS §100 lg5 alusel, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
30.Hagiavalduse ja ka kostja 05.06.2009.a soovituskirja järgi töötab hageja kostja juures alates 01.06.2009.a. Kuna kohtule esitatud tööleping hagejaga on sõlmitud 09.08.2004.a, siis eeldab 6 (7)
2-09-49183 kohus, et poolte vahel varem sõlmitud tööleping lõppes tähtaja saabumisega enne uue lepingu sõlmimist. Seega TLS §97 lg2 p2 alusel on põhjendatud hageja nõue töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise tõttu kostjalt 30 päeva eest hüvitise väljamõistmiseks summas 5 740 krooni. Hüvitise suuruse arvestamisel lähtub kohus hageja poolt toodud palgaandmetest, s.o 5 740 krooni kuus, 280 krooni päevas või 35 krooni tunnis, millele ei ole kostja vastu vaielnud.
31.TLS §109 lg1 alusel kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse §107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Töötaja tööülesannete hulka ei kuulunud erikonfiskeerimiseks ettenähtud puskari käitlemine. Kuna töölepingu ülesütlemise üheks põhjuseks on hageja poolt omavoliliselt puskari käsutamine ja kasutamine, siis seda kohus loeb aluseks TLS §109 lg1 teise lause alusel hüvitise määra vähendamiseks kuni hageja ühe kuu keskmise töötasu 5 740 krooni ulatuses.
32.Töövaidluskomisjoni otsuse alusel on kostja hagejale välja maksnud saamata jäänud töötasu seitsme päeva eest summas 1 960 krooni. Oma vastustes ei ole kostja vastuväiteid saamata jäänud tasu maksmisele ega saamata jäänud tasu suurusele esitanud. Seega ka selles osas kohus rahuldab hagi, kuid otsuse täitmisel tuleb arvestada, et 1 960 krooni osas otsuse täitmist ei ole võimalik nõuda. Menetluskulud
33.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §163 lg1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
34.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §453 lg1, lg3, §632 lg1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.