Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MAAKOHTU LAHEND

mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ja/või on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg l p 3 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise hindamisel ja ülesütlemise seadusega kooskõlas olevaks tunnistamisel on oluline tuvastada, et töötaja rikkus töökohustusi eirates tööandja korraldusi. Töölepingust lähtudes ei ole võimalik tuvastada, kus täpsemalt hageja tööülesandeid täitma pidi, kas ainult hooldekodu sees või ka selle territooriumil. Muid dokumentaalseid tõendeid (ametijuhend, töösissekorra eeskirjad jne), millega saaks seda tuvastada, ei ole kohtule ega kohtuvälisele menetlejale esitatud. Hageja poolt tööandjale 19.06.2009 kirjutatud seletuskirja järgi saatis hageja oma töökaaslast hooldekodu endise asuka juurde surnukuuri ja tuli tagasi. Ka tööandja käskkirja järgi puudus hageja töölt 10-15 minutit. Kohtuistungil teatas hageja, et ta ei ole hooldekodu territooriumilt lahkunud. Et suvisel ajal hoolealustel ja nende eest hoolitsema pidanud hagejal ei olnud lubatud hooldekodu territooriumil viibida, ei ole tuvastatud. Kuna tööülesannete täitmise täpsemat kohta ei ole võimalik tuvastada, siis põhjendamata on tööandja väide töötaja poolt omavoliliselt töökohalt lahkumise kohta. Isegi kui hageja ei täitnud 10-15 minuti jooksul oma töökohustusi, saaks kostja teda selle eest karistada üksnes siis, kui hageja ja temaga koos olnud teise hooldaja lahkumise tõttu jäi hooldekodu üldse ilma hooldajata. Kostja ei tõendanud töötaja poolt tööandja mõistlike korralduste eiramist, mistõttu TLS § 88 lg l p 3 alusel töölepingu ülesütlemine on ilmselt põhjendamatu. Mis puutub töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatud õiguslikul alusel ülesütlemist, siis tööandja käskkirja järgi tekitas usaldamatuse töötaja suhtes viimase poolt sanitaride ruumis omavoliliselt puskari võtmine. Hagejal ei ole vaidlust selle üle, et ta puskari võttis, oma seletuskirjas ta seda kinnitab. Samas ka see asjaolu ei olnud piisavaks aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, sest tööandja ise ei ole rakendanud meetmeid hoolealustelt äravõetud puskari kättesaamatus kohas hoidmiseks. Käskkirja järgi võeti puskar ära nädalavahetusel. Kui see nii oli, siis pidi tööandja kas või esmapäeval 15.06.2009 tegema kõik selleks, et äravõetud puskar ei oleks enam teistele kättesaadav. Kui tööandja oleks seda teinud, ei oleks ka töötajal 15.06.2009 olnud võimalik puskarit kasutada. Kuigi käskkirjas väitis kostja, et hageja töövahetuses 26.06.2009 on kadunud hoolealuste tarbeks jäetud sigaretid, ei ole kostja ega kohus nende hageja poolt varastamist tuvastanud. Seega selles osas ei ole võimalik hagejat varguses süüdistada. Tööandja käskkirja punkti 7 järgi on hageja töö kvaliteedi suhtes tööandjale esitatud hulgaliselt kaebusi hooldajate ja vanemõe poolt. Kostja ei ole seda väidet tõendanud. 06.06.2009 väljastas kostja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile hageja kohta soovituskirja, mille kohaselt töötab hageja kostja juures alates 01.06.2004 ja ametis oldud aja jooksul on ta saanud korrektselt hakkama oma tööülesannetega, on hea suhtleja nii patsientidega kui ka kaastöötajatega. Kostja ei ole väitnud, et pretensioonid hageja suhtes hakkasid saabuma pärast 05.06.2009. Seega esinevad olulised erinevused kahe dokumentaalse tõendi vahel. Kui töötaja suhtes esineksid käskkirjas toodud alused töölepingu ülesütlemiseks, oli kostjal kohustus pakkuda hagejale teist töökohta. Kostja ei täitnud TLS § 88 lg 2 sätestatud kohustust, mille kohaselt enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Hageja tööülesannete hulka ei kuulunud äravõetud puskari käitlemine. Hageja, kasutades puskarit, on rikkunud TLS § 88 lg l p 5. Kuna selles rikkumises esineb ka tööandja süü, siis ei olnud tööandjal õigust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg l alusel kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohus on seega ka valesti tõlgendanud ja kohaldanud TLS § 88 lg 1 punkti 3, sest antud juhul on täielikult tõendatud see, et T. Semjonova ei täitnud oma töökohustusi, kui jättis hoolealused ilma hooldajata ning lahkus oma töökohalt, kusjuures siinkohal ei olegi tähtis aeg, mil hoolealused omapead olid, vaid fakt iseenesest. Kohus oleks pidanud arvestama tõendamist mittevajavat asjaolu, et T. Semjonova võttis omavoliliselt puskarit. Taoline T. Semjonova käitumine ja tegu põhjustasid apellandi usalduse kaotuse T. Semjonova vastu, kuna pärast seda ei saanud apellant enam hoolealuseid T. Semjonova hooldada jätta; 2) on OÜ Häcke algusest peale saamatajäänud töötasu väljamaksmise nõudele vastu vaielnud ja seda ka oma vastuses hagiavaldusele, kus on selgitatud, et taoline T. Semjonova nõue jääb OÜ-le Häcke mõistmatuks, sest töö tegemist vastavalt graafikule on vastustajale alati võimaldatud. Seega 1960 krooni väljamõistmine on olnud täiesti põhjendamatu ja alusetu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

tõenda seda, et silmas peeti ainult Aa Hooldekodu ruume, mitte aga ka Aa Hooldekodu välisterritooriumi. Asjas ei ole esitatud hageja ametijuhendit ega ka töösisekorra eeskirju, mis aitaksid täpsustada, millised olid hageja töökohustused ja kus ta pidi neid täitma. Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti leidnud, et ei ole tõendatud hageja omavoliline lahkumine töökohalt. Vaieldav on asjaolu, kas hageja täitis vaidlusaluse aja jooksul oma tööülesandeid või mitte. Hageja väite kohaselt ta näitas oma tuttavale teed surnuaiale, kuid samal ajal jälgis ka territooriumil olevaid hoolealuseid ning ise ta hooldekodu territooriumilt ei lahkunud, s.o ka vaidlusalusel perioodil ta täitis tööülesandeid. Kostja vastuväite kohaselt lahkudes Aa Hooldekodu ruumidest lahkus hageja omavoliliselt töökohast ning tööülesandeid ei täitnud. Ringkonnakohus leiab, et kuna ei ole tõendatud hageja omavoliline lahkumine töökohalt, siis ei ole tõendatud ka see, et ta ei täitnud tööülesandeid hooldekodu välisterritooriumil viibides.

rikkumine hageja poolt olla aluseks tööandja usalduse kaotusele ja sellega seoses töölepingu erakorralisele ülesütlemisele.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.