K. S. hagi Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) vastu saamata töötasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6720 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, registrikood 70004459, asukoht Viljandi mnt 18 b Tallinnas), lepinguline esindaja Thea Rohtla Vastustaja K. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX
XXXXX
XXXXXXXX
XXXXXX
XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Siiri Grünbaum
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.06.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) kanda. Edasikaebamise kord
Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.16.09.2008 otsusega rahuldas Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Töövaidluskomisjon K. S. (edaspidi hageja, vastustaja) avalduse Eesti Vabariigi Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu (edaspidi RMK, kostja, apellant) vastu ning mõistis hageja kasuks kostjalt välja 2007. aasta tulemuspalga arvestuslikus summas 6 720 krooni. Tööandja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtule tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg-st 4 taotluse avaldaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduste läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja töölepingu alusel RMK P. metskonna XXXXXXXXXXX põhipalgaga 5 600 krooni kuus. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja tööandja vahel sõlmitud kollektiivleping jõustus 01.01.2007 ja kehtis kuni 31.12.2008 kõikidele töötajatele kokkulepitud kujul. Kollektiivlepingu lisana nr 1 sõlmitud 2007. aasta palgatingimuste kokkulepe kehtis 01.01.2007 kuni 31.12.2007. 31.01.2008 lõpetas kostja hagejaga töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 3 alusel seoses koondamisega. Kostja keeldus hagejale 2007. aasta tulemuspalga maksmisest põhjusel, et tööleping hagejaga on lõpetatud enne tulemuspalga määramist. Kollektiivlepingu lisaks nr 1 oleva 2007. aasta palgatingimuste kokkuleppe p 5.2.1 kohaselt on tulemuspalk lisapalk, mida makstakse RMK arengut, edukust ja efektiivust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest.
3.Sama kokkuleppe p 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral kõigile RMK töötajatele aastatulemuste tulemuspalka. Kokkuleppe p-de 9.1 ja 9.3 alusel makstakse tulemuspalka aastatulemuste eest kogu RMK heade töötulemuste korral, kui eelarvega kavandatud kasumi eesmärk on ületatud ja aastatulemuste eest tulemuspalga fondi määrab RMK nõukogu ning maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel. RMK juhatuse esimehe 28.03.2008 käskkirjaga otsustati maksta RMK töötajatele tulemuspalka 2007. aasta töötulemuste eest 10% ulatuses töötajate 2007. aasta põhipalgast.
4.Vastavalt kollektiivlepingu p-le 11.2 sõlmitakse palgatingimuste kokkulepe igaks kalendriaastaks eraldi ja kollektiivlepingus puudub nõue, et töötaja peab olema aasta tulemuspalga väljamaksmise ajal RMK töötaja. Kollektiivlepingu p 4 mõte ei ole piirangute seadmine aasta tulemuspalga saamiseks, vaid töötajate kaitse, st tööandja peab tagama kõikidele töötajatele kollektiivlepingu tingimuste täitmise. Kollektiivlepingu p 4 ning palgatingimuste kokkuleppe p-de 5.2.1 ja 5.2.2 lg-te 2 ja 9
mõte on selles, et arvestada tuleb töötamist 2007. aastal, so kalendriaastal, mille kavandatud kasumi eesmärk on ületatud ja mil töötaja sellesse oma panuse andis.
5.Hageja on saanud RMK juhatuse esimehe 29.01.2008 käskkirja alusel lõpparve koosseisus täiendavat hüvitust raamatupidamistoimingute õigeaegse ja korrektse lõpetamise eest, kuid see ei asenda ega välista tulemuspalka. Hageja põhipalk oli 2007. aastal 5 600 krooni kuus. Seega 10% korral hageja põhipalgast on tulemuspalga suuruseks 6 720 krooni, so 12 x 5600 = 67 200 x 10%, mille väljamõistmist hageja taotleb. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt toimus RMK 2007. aasta tulemuste analüüs ja majandusaasta aruande kinnitamine RMK nõukogu koosolekul 28.03.2008, kus RMK nõukogu kinnitas 2007. aasta auditeeritud majandustulemused. Nõukogu otsustas kollektiivlepingu alusel maksta RMK töötajatele 2007. aasta majandustulemuste põhjal tulemuspalka. Tulemuspalga väljamaksmine toimus vastavalt juhatuse esimehe 28.03.2008 käskkirjale nr 2-50/6. Käskkirja kohaselt olid aasta tulemuspalka õigustatud saama vaid selle allakirjutamise ajal RMK-s töötanud töötajad. Kuna hagejaga lõpetati tööleping 31.01.2008, siis ei olnud tal enam õigust tulemuspalka saada ega tööandjal kohustust seda maksta.
7.Tulemuspalga maksmist reguleerib RMK ja Eesti Metsatöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivleping, mille lisaks oleva palgatingimuste kokkuleppe p 9 kohaselt on RMK töötajatele võimalik maksta tulemuspalka aasta töötulemuste eest, kui on täidetud Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja RMK kollektiivlepingu palgatingimuste kokkuleppega ettenähtud tingimused ning RMK nõukogu on vastu võtnud sellekohase otsuse. Seega peavad aasta tulemuspalga maksmiseks olema üheaegselt täidetud järgmised tingimused: töölepinguline suhe, RMK aastatulemused, mis võimaldavad tulemustasu maksta, st et on saavutatud prognoositud tulemused, ning RMK nõukogu on võtnud vastu sellekohase otsuse.
8.Kollektiivlepingu p 4 kohaselt laieneb leping ja selle lisad kõikidele RMK töötajatele ning tulemuspalga väljamaksmise hetkel peab tulemuspalga saamise õigust omav isik olema RMK töötaja. RMK on kollektiivlepingu sõnastamisel lähtunud seadustega sätestatud mõistetest. TLS-i mõttes on töötajaks isik, kes on tööandjaga sõlminud töölepingu, so kokkuleppe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Antud juhul on RMK mistahes ajahetkel otsuseid tehes käsitlenud töötajana isikuid, kellel on RMK-ga kehtiv tööleping.
9.Kollektiivleping laieneb kõikidele RMK töötajatele, st nii ametiühingu liikmetele kui ka mitteliikmetele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. 2007-2008 kehtinud kollektiivlepingu allkirjastamisel mõistsid pooled tulemuspalga saamiseks õigustatud isikute all RMK töötajaid, so arvestati VÕS § 29 lg 5 kohaselt varasema sarnase lepingu tõlgendamist ehk varasemat tulemustasu maksmist vaid töölepingulises suhtes olnutele.
10.2005. aasta töötulemuste eest maksti tulemuspalka töötajatele, kes lahkusid töölt 13.12.2005, kuid ei makstud töötajatele, kes olid lahkunud töölt 05.12.2005, so enne tulemuspalga maksmise otsuse tegemist. 2006. aasta töötulemuste eest maksti tulemuspalka töötajatele, kes lahkusid töölt 29.12.2006, kuid ei makstud töötajatele, kes olid lahkunud töölt 01.12.2006. Sama põhimõtet järgis tööandja ka 2007. aasta eest tulemuspalga maksmisel, so lähtus palgakokkuleppe p-dest 5.2 ja 9 ning maksis
tulemuspalka kõigile sel ajal töötanud RMK töötajatele. Kuna hageja tööleping oli seisuga 28.03.2008 lõppenud, siis ei kuulunud ta nende isikute ringi, kellel oleks olnud õigust saada tulemuspalka 2007. aasta töötulemuste eest.
11.Kuna RMK nõukogu oli teatanud, et 2007. aasta töötulemuste eest tulemuspalga maksmine või mittemaksmine otsustatakse pärast 2007. aasta töötulemuste auditeerimist oletatavasti 2008. aasta märtsikuus, mil koondatavate raamatupidajate ja asjaajajatega on töösuhted lõppenud, siis otsustas juhatus maksta koondatavatele töötajatele nende poolt 2007. aasta jooksul tehtud töö äramärkimiseks töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitist. Seda hüvitist ei saanud käskkirjas nimetada tulemuspalgaks, kuna puudus vastav RMK nõukogu otsus. Samal põhjusel ei saanud summat määratledes võtta aluseks mingit osa töötaja palgast, vaid makstav summa otsustati siduda töötaja senise tööstaažiga riigi metsamajandussüsteemis.
12.Kui 2007. aasta tulemuspalk RMK töötajatele oli 10% põhipalgast, siis koondatud töötajatele täiendava hüvitise nimetuse all 2007. aasta töötulemuste eest makstud summad olid sellest suuremad. Koondatavate töötajate tööülesandeks oli 2008 jaanuaris ainult oma seniste struktuuriüksuste 2007. aasta asjaajamise üleandmine ning toimikute ettevalmistamine arhiveerimiseks, mille eest nad said oma palgaastmele vastavat põhipalka.
13.Kostjal oli kollektiivlepingust tulenev kohustus maksta aasta tulemuspalka, kui olid täidetud kõik selleks sätestatud tingimused. RMK, lähtudes kollektiivlepingust, otsustas maksta tulemustasu oma töölepingulises suhtes olnud töötajatele ja on selle maksmise üldised põhimõtted sätestanud RMK töötajate palgatingimuste kokkuleppes. Tulemustasu maksmise lõplik otsustamine oli RMK nõukogu ja juhatuse esimehe pädevuses ning see fikseeriti 28.03.2008 käskkirjaga. Kostja ei ole rikkunud palgaseaduse (PalS) § 31 lg 5 nõuet, st et hagejale on kogu palk välja makstud. Maakohtu otsuse põhjendused
14.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 2007. aasta tulemuspalga arvestuslikus summas 6 720 krooni.
15.Maakohus tuvastas alljärgnevad olulised faktilised asjaolud: 1) hageja töötas RMK P. metskonnas 19.09.2005 sõlmitud töölepingu alusel XXXXXXXXXXX ja tööleping temaga lõpetati 31.01.2008 seoses koondamisega; 2) hageja töötas kogu 2007. aasta kostja juures ja andis oma panuse RMK 2007. aasta heade aastatulemuste kujunemiseks; 3) hagejale laienes kollektiivlepingu lisaks oleva 2007. aasta palgatingimuste kokkulepe, mille p 5.2.1 kohaselt makstakse tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest; p 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele; p 9.3 kohaselt määrab seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel. Käskkirja kohaselt otsustati maksta tulemuspalka põhikohaga töötajatele 2007. aasta töötulemuste eest 10% töötaja 2007. aasta põhipalgast, va neile töötajatele, keda karistati 2007. aastal distsiplinaarkorras või kes tulid tööle 2007. aasta teisel poolel. Hageja osas neid piiranguid ei esinenud ja seega ei saanud tööandja aasta tulemustasu maksmisel muid piiranguid kehtestada.
16.Töölepingu lõppemine ei võta töötajatelt õigust nõuda väljateenitud töötasu, mille üheks osaks tuleb antud juhul lugeda ka kollektiivlepingu lisaks olevas palgatingimuste kokkuleppes ettenähtud aastatulemuste tulemuspalk. Asjaolu, et 2008. aastal jäi eelnenud aasta eest tulemuspalga maksmise otsustamine varasematest aastatest hilisemale ajale ja hageja ei olnud selleks ajaks enam RMK töötaja, ei välista
hageja õigust saada tulemustasu, mille maksmine oli kollektiivlepingus ette nähtud ja hageja oli täitnud selle maksmiseks püstitatud näitajad ja tingimused. Seadusest ei tulene, et töölepingu lõppemisel vabaneb tööandja nendest kohustustest, millised olid tekkinud töötaja ees kollektiivlepingu alusel.
17.Vastavalt TLS § 49 p-dele 2 ja 7 on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ennenähtud ajal ja suuruses ning täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi. PalS § 2 lg 1 sätestab palga mõiste, mille kohaselt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse- või kollektiiv-või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Kohtu hinnangul tuleb vaidlusalust tulemuspalka käsitleda kui PalS § 2 lg 4 ettenähtud ja kollektiivlepingu alusel makstavat lisatasu. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.
18.Palgatingimuste kokkuleppe p-de 5.2.2 ja 9 alusel on hageja õigustatud saama 2007. aasta töötulemuste eest tulemuspalka, sõltumata sellest, millal see välja maksti. Vaidlust ei ole selles, et hageja tulemuspalk oleks arvestuslikult 6 720 krooni. TLS § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppel, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Asjaolu, et tööandja maksis hagejale töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitust, ei vabasta tööandjat kollektiivlepingust tulenevast kohustusest 2007. aastal töötamisega oma panuse andnud hagejale tulemustasu maksmisest. Lepingu tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 5 p 4 kohaselt arvestada lepingu olemust ja eesmärki, milleks kollektiivlepingu puhul on vaieldamatult töötajate õiguste igakülgne tagamine. Apellatsioonkaebus
19.Apellant palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivina palub apellant saata asja uuesti arutamiseks maakohtule, kuna maakohus on rikkunud menetlusnorme, jättes otsuse olulises osas põhjendamata ja tõenditele hinnangu andmata.
20.Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Kohus küll leidis, et hagi tuleb rahuldada, kuid on seda põhjendanud vaid kollektiivlepingu lisaks oleva palgatingimuste kokkuleppe sätetega ning TLS § 49 pdes 2 ja 7 sätestatud kohustustega, kuid ei ole põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta kostja esmase põhjenduse tulemustasu mittemaksmise kohta. Nimelt väitis kostja, et kollektiivleping ja selle lisaks olev palgatingimuste kokkulepe kehtisid seisuga 28.03.2008 (tulemustasu maksmise otsustamine) ainult sel ajal RMK-ga töölepingulises suhtes olevatele töötajatele ning kuivõrd hagejaga oli tööleping 31.01.2008 lõpetatud, ei kuulunud ta töötajate hulka, kellel olnuks õigus nimetatud tulemustasu saada. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab otsus olema seaduslik ja põhjendatud.
21.TsMS § 442 lg 8 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Maakohus on tõendeid vääralt hinnanud ning teinud neist valed järeldused. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta ega ole hinnanud kostja väiteid, mis puudutavad kollektiivlepingu ja selle lisade kehtivust vaidluse pooltele. Kostja on nii töövaidluskomisjonis kui kohtus väitnud, et nimetatud dokumendid kehtisid vaid töölepingulises suhtes olevatele pooltele ja sellest tulenevalt ei saanud vastustaja
tulemuspalka nõuda. Vaidlust ei oleks, kui töösuhe oleks kestnuks seisuga 28.03.2008.
22.Kohus on ebaõigesti põhjendanud töötajale tulemuspalga väljamõistmise kohustust asjaoluga, et töötaja osas ei esinenud palgatingimuste kokkuleppe p-s 9.4 nimetatud tingimusi, millisel juhul oleks tulemustasu maksmine välistatud. Nimetatud välistavad asjaolud said tulemuspalga maksmisel arvesse tulla vaid nende töötajate suhtes, kes olid 28.03.2008 RMK-ga töölepingulises suhtes.
23.Kohtu järeldus on ebaõige, nagu ei vabaneks tööandja töölepingu lõppemisel nendest kohustustest, millised olid tal tekkinud töötajate ees kollektiivlepingu alusel. Töölepingu lõppemisel lõppevad töölepingu pooltel teineteise suhtes kohustused teha tööd ja maksta töölepingus või palgatingimustes sätestatud põhipalka. Nõudeõigus säilib töötajale põhipalga ja seaduses sätestatud lisatasude osas. Tulemuspalk on lisatasu, mille maksmise tingimused on sätestatud kollektiivlepingus, viimane aga omakorda kehtis vaid RMK kõikidele töötajatele.
24.Kohus ei ole arvestanud ega hinnanud kostja seisukohti kollektiivlepingu tõlgendamise kohta ning seetõttu on teinud ebaõiged järeldused VÕS § 29 lg-st 5. Apellant jääb seisukohale, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 75 sätestatud üldistest tõlgendusreeglitest. Selle järgi arvestatakse tahteavalduse tegija tahet, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 1 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Apellant kinnitab, et kollektiivlepingu allkirjastamisel 2005. aastal ning hiljem, sh ka 2007-2008 kehtinud kollektiivlepingu allkirjastamisel, mõistsid pooled isikutena, kel on õigus saada aasta tulemustasu, just töötajaid, kes selle maksmise ajal on RMK-ga töölepingulises suhtes. Selline tõlgendamine tulenes VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaolude arvestamisest, st arvestati kollektiivlepingu sõlmimise asjaolusid, arvestati varasema sarnase lepingu tõlgendamist ehk varasemat tulemustasu maksmist ainult töölepingulises suhtes olnutele, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat.
25.Riigikohus on 24.05.2006 tsiviilasja nr 3-2-1-40-06 otsuse p-s 10 asunud seisukohale, et kohtuotsuse põhjendamise kohustus sisaldab mh kohustust vastata poolte kõikidele asjakohastele väidetele ja hinnata kõiki asjakohaseid tõendeid, mida kohus on vastu võtnud. Nimetatud seisukoht on küll kujunenud enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilprotsessi baasil, kuid kostja arvates on kohtutel ka praegu selline kohustus tulenevalt TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8. Vastustaja seisukoht
26.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused
27.Kolleegium, olles tutvunud apellatsioonkaebusega, vastustaja vastusega ning tsiviilasja muude materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõigusenormide ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusenormide rikkumist, sh ka tõendite hindamise osas. Kolleegium ei tuvastanud kaebuses väidetud TsMS § 436 lg 1 ega ka § 442 lg 8 rikkumist. Maakohus põhjendas, mis asjaoludel ta hagi rahuldas. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid seisukohti.
28.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium, et vastavalt kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 6 lg 1 p-le 1 võib kollektiivlepingus kokku leppida palgatingimustes. Maakohus tuvastas, et hagejale laienes 2007. aasta RMK kollektiivleping, mille lisas nr 1 olid kokku lepitud RMK töötajate palgatingimused.
Vaidlusalusel perioodil kehtinud PalS § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.
29.Palgatingimuste kokkuleppe p-s 3.3 on kollektiivlepingu pooled avanud tulemuspalga mõiste, mille kohaselt tulemuspalk on lisapalk, mida tööandja maksab töötajale lisaks põhipalgale vastavalt tööandja poolt kehtestatud palgatingimustele. Kollektiivlepingu lisaks oleva 2007. aasta palgatingimuste kokkuleppe p 5.2.1 kohaselt makstakse tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest. Maakohtu seisukoht, et nimetatud kollektiivlepingu palgatingimuste kokkuleppe lisa nr 1 p 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele, on põhjendatud. Lisa nr 1 p 9 sätestas tulemuspalga maksmise korra, mille alap 9.3 kohaselt määrab seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel.
30.RMK nõukogu 28.03.2008 koosoleku protokollist ilmneb, et otsuse p 2.2 kohaselt otsustati maksta 2007. aasta palgatingimuste kokkuleppe p 9 alusel kõikidele RMK töötajatele 2007. aasta tulemuste eest tulemuspalka 10 % töötaja 2007. aasta põhipalgast. Seega ka nimetatud nõukogu otsuses on lähtutud palgatingimuste kokkuleppe p-st 9. Nimetatud lisa 1 p-st 9.4 ilmneb, et tulemuspalka ei olnud õigustatud saama töötajad, keda on jooksval aastal karistatud distsiplinaarkorras või kes on tulnud tööle jooksva aasta teisel poolel. Maakohus tuvastas, et hageja töötas kogu 2007. aasta ning ei ole esitatud ka väiteid, et hagejat oleks olnud karistatud distsiplinaarkorras. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et eelnimetatud palgatingimuste kokkuleppest ei tulene alus hagejale tulemuspalga väljamaksmisest keeldumiseks.
31.Apellant on tuginenud nii maakohtus kui apellatsioonkaebuses asjaolule, et 2007. aasta tulemuspalga väljamakse otsustamise ajaks oli tööleping hagejaga lõppenud ning tegemist ei olnud enam kostja töötajaga. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 2007. aasta majandusnäitajad tulenesid RMK töötajate tööpanusest ning väljamakse aluseks saab olla töösuhte olemasolu tulemuspalga arvestuse perioodil, mitte aga asjaolu, kas väljamakse otsustamise või selle maksmise ajal töösuhe jätkus või mitte. Seda enam, et töösuhe oli lõppenud mitte töötaja, vaid tööandja algatusel. Vaieldamatult oli hageja RMK töötaja 2007. aastal ning andis oma panuse tööandja edukaks ja efektiivseks toimimiseks. Seega oli hagejal õigustatud ootus 2007. aasta tulemuspalga saamiseks ning teda tuli võrdselt kohelda teiste töötajatega, kellega koos oli ta oma panuse andnud heade töötulemuste saavustamiseks. Asjaolu, et apellant ei ole eelnevatel aastatel ka teistele töötajatele, kes lahkusid töölt enne väljamakse tegemist, tulemuspalka maksnud, ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele.
32.Apellandi väidetel on hagejale makstud töölepingu lõpetamisel ühe kuupalga suurune hüvitis 2007. aasta töö korrektse teostamise eest. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejale makstud täiendavat hüvitist struktuuriüksuse dokumendihalduse toimingute õigeaegse ja korrektse lõpetamise eest. Hüvitise maksmise aluseks on olnud RMK juhatuse esimehe 29.01.2008 käskkiri nr 2-54/1. Viidatud käskkirjast ega asja materjalide hulgas olevatest teistest tõenditest ei nähtu samas, et hüvitist oleks makstud RMK 2007. aasta heade koondtulemuste eest, ehk et tegemist oleks palgatingimuste kokkuleppe p 5.2 järgse tulemuspalgaga. Seega ei välista nimetatud hüvitise maksmine kolleegiumi hinnangul hageja õigust tulemuspalgale RMK 2007.
aasta tulemuste eest. Tööandja poolt koondamisele kuuluvatele töötajatele täiendava hüvitise maksmine on tööandja vabatahtlik otsustus ning see ei välista hageja nõuet 2007. aasta tulemuspalga saamiseks. Arvestusliku tulemustasu suuruse osas pooltel vaidlust ei olnud. Seega on maakohus põhjendatult hageja nõude rahuldanud.
33.Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Ande Tänav
Imbi Sidok
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.