2.Välja mõista kostjalt Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse
2-08-70094 kaudu) hageja KS kasuks 2007. aasta tulemuspalk 6720 (kuus tuhat seitsesada kakskümmend) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 26. juunil 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.9. juulil 2008.a pöördus KS Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi ka TVK) poole avaldusega, milles palus Eesti Vabariigilt (Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) kaudu) välja mõista tulemuspalga 2007.a eest summas 6720 krooni (s.o 10% 2007.a põhipalgast).
16.septembri 2008.a TVK otsusega (töövaidlusasjas nr 9.2-02/1837-08) KSavaldus rahuldati. Töövaidluskomisjon mõistis Eesti Vabariigilt avaldaja kasuks välja 2007.a tulemuspalga 6720 krooni.
2.24. oktoobril 2008.a esitas Eesti Vabariik RMK kaudu Harju Maakohtule avalduse (taotluse) töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kostja palub jätta hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõude rahuldamata. Lähtudes individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg-st 5 tuleb töövaidluskomisjonile esitatud avaldust lugeda käesoleval juhul hagiavalduseks.
3.Hageja KS väidete kohaselt töötas ta töölepingu alusel RMK-s asjaajajana metskonnas Jõgevamaal alates 19. septembrist 2005.a. Tööleping lõpetati 31. jaanuaril 2008.a Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel töötajate koondamise tõttu. Töölepingu palgakokkuleppe kohaselt oli alates 2. jaanuarist 2007.a töötaja põhipalga suuruseks 5600 krooni kuus. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja RMK kui tööandja vahel on sõlmitud kollektiivleping, mille punkt 4 alusel jõustub leping 1. jaanuaril 2007.a ja kehtib kuni 31. detsembrini 2008.a ning laieneb tööandja kõikidele töötajatele kokkulepitud kujul (edaspidi
2-08-70094 ka kollektiivleping). Nimetatud kollektiivlepingu lisana nr 1 on sõlmitud RMK töötajate 2007.a palgatingimuste kokkulepe, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2007.a kuni 31. detsembrini 2007.a (edaspidi palgatingimuste kokkulepe). Kokkuleppe p 5.2.1 alusel on tulemuspalk lisapalk, mida makstakse RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest. Kokkuleppe p 5.2.2 teise lõike alusel makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral kõigile töötajatele RMK aastatulemuste tulemuspalka. Kokkuleppe p 9.1 alusel tulemuspalka RMK aastatulemuste eest makstakse kogu RMK heade töötulemuste korral, kui eelarvega kavandatud kasumi eesmärk on ületatud, punkti 9.3 kohaselt määrab RMK aastatulemuste eest tulemuspalgafondi RMK nõukogu ja maksmine toimub RMK juhatuse esimehe käskkirja alusel. RMK juhatuse esimehe 28. märtsi 2008.a käskkirja nr 2-50/6 punkti 1 alusel on otsustatud maksta RMK põhikohaga töötajatele tulemuspalka RMK 2007. aasta töötulemuste eest 10% töötaja 2007. aasta põhipalgast. Hageja leiab, et ülaltoodut arvestades peab tööandja tulemuspalga RMK 2007. aasta töötulemuste eest välja maksma ka temale. Tulemuspalka ei ole siiani välja makstud. Tööandja on keeldunud tulemuspalga väljamaksmisest põhjendusega, et avaldajaga tööleping lõppes 31. jaanuaril 2008.a ja ta ei olnud RMK-ga töölepingulises suhtes 28. märtsil 2008.a, s.o 2007.a tulemuspalga väljamaksmise hetkel. Teise keeldumise põhjusena on tööandja välja toonud asjaolu, et hagejale maksti töölepingu lõpetamisel täiendavalt seaduses ettenähtule hüvitust ühe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja kostja poolt esitatud põhjendustega tulemuspalga väljamaksmisest keeldumisel ei nõustu. Täiendav kuupalga suurune hüvitus töölepingu lõpetamisel maksti selle eest, et hageja pidi lühikese tähtaja jooksul 2008.a jaanuaris lõpetama oma struktuuriüksuse dokumendihalduse toimingud õigeaegselt ja korrektselt ning selle töö ta ka ära tegi.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hageja nõuet ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
4.Tulemuspalga maksmist RMK töötajatele reguleerib hageja poolt viidatud RMK ja Eesti Metsatöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivleping. Nimetatud kollektiivlepingu lisa 1 punkti 9 kohaselt on RMK töötajatele võimalik maksta tulemuspalka aasta töötulemuste eest, kui on täidetud Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja RMK kollektiivlepingu palgatingimuste kokkuleppega ettenähtud tingimused ning RMK nõukogu on vastu võtnud sellekohase otsuse. Aasta tulemuspalga maksmise eeldusteks on järgmised tingimused, mis peavad olema üheaegselt täidetud: - tulemuspalka makstakse RMK töötajatele ehk RMK-ga töölepingulises suhtes olevatele töötajatele; - RMK aastatulemused võimaldavad tulemustasu maksta, s.t on saavutatud prognoositud tulemused; - RMK nõukogu on võtnud vastu otsuse tulemuspalga maksmiseks. Kostja on seisukohal, et aasta tulemuspalga maksmisel lähtus ta palgakokkuleppe punktist 5.2 ning maksis tulemuspalka kõigile sel ajal töötanud või töötavatele RMK töötajatele. RMK 2007. aasta tulemuste analüüs ja majandusaasta aruande kinnitamine toimus RMK nõukogu koosolekul 28. märtsil 2008.a, kus RMK nõukogu kinnitas 2007. aasta auditeeritud majandustulemused. Lähtuvalt RMK ning Eesti Metsatöötajate ametiühingu vahelisest kollektiivlepingust otsustas nõukogu ka 2007. aasta majandustulemuste põhjal tulemuspalga maksmise RMK töötajatele. Tulemuspalga väljamaksmine toimus juhatuse esimehe 28. märtsi 2008.a käskkirja nr 2-50/6 alusel. Käskkiri jõustus selle allakirjutamise hetkest ja oli kohaldatav RMK-s sellel hetkel põhikohaga töötajatele, kes olid käskkirja kohaselt õigustatud saama tulemuspalka. Hageja tööleping RMK-ga oli lõppenud 31.
2-08-70094 jaanuaril 2008.a. Seega 28. märtsil 2008.a puudus poolte vahel töölepinguline suhe, mis andnuks RMK-le õiguse ja kohustuse hagejale tulemuspalka maksta. Kostja ei nõustu hageja väitega, nagu maksnuks tööandja talle täiendava töölepingu lõpetamise hüvitise lisatöö eest. Kostja selgitab, et alates 1. jaanuarist 2008.a pandi metskonna asjaajamise eest vastutamine metsaülemale või tema poolt määratud isikule. 2007.a dokumendihalduse toimingute lõpetamiseks anti aega 1 kuu, mistõttu asjaajajad vabastati töölt seoses koondamisega 31. jaanuaril 2008.a. Jaanuarikuu jooksul oli asjaajaja töö sisuks seega 2007.a asjaajamise üleandmine ning toimikute ettevalmistamine arhiveerimiseks. Avaldajale antud teates töölepingu lõpetamisest seoses koondamisega ja juhatuse esimehe 29. jaanuari 2008.a käskkirjas nr 2-54/1 "Koondatavatele raamatupidajatele ja asjaajajatele hüvitise maksmine" on öeldud, et täiendavat hüvitist töölepingu lõpetamisel makstakse raamatupidajatele asjaajajatele, kes lõpetavad oma struktuuriüksuse dokumendihalduse toimingud õigeaegselt ning korrektselt. Seega ei makstud kõnesolevat täiendavat hüvitist seoses suurema töökoormusega või täiendavate tööülesannete täitmisega. Hüvitise maksmine on seotud dokumendihalduse lõpetamisega. Seega maksti töötajatele kostja hinnangul hüvitist 2007.a töö korrektse teostamise eest.
MENETLUSE KÄIK
5.Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
7.Pooltel ei ole vaidlust hageja nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude üle. Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas hagejal kui töötajal on pärast töösuhte lõppemist õigus lisatasule (tulemuspalgale) töölepingu kehtivuse ajal tehtud töö eest.
8.Vastavalt TLS § 49 p-dele 2 ja 7 on tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses ning täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. Vastavalt palgaseaduse (PalS) § 2 lg-le 1 on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Põhipalk on sama paragrahvi teises lõikes sisalduva määratluse kohaselt töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lisatasu on PalS § 2 lg 4 järgi summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.
9.Puudub vaidlus selles, et hageja töötas kostja juures kogu 2007. aasta, tema põhipalk sellel perioodil oli 5600 krooni kuus ning põhipalk on töötajale täies ulatuses ka välja makstud. Hageja leiab, et tal on 2007. aasta eest saamata lisatasu kogusummas 6720 krooni. Hageja vastav nõue tugineb Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja RMK kui tööandja vahel on sõlmitud kollektiivlepingule ning selle lisaks nr 1 olevale palgatingimuste kokkuleppele (vt TVK toimik, lk 30-52). Palgatingimuste kokkuleppe alapunkti 5.2.1 kohaselt on tulemuspalk lisapalk, mida makstakse RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest. Kokkuleppe alapunkt 5.2.2 näeb muu hulgas ette RMK aastatulemuste tulemuspalga maksmise heade koondtulemuste saavutamise korral kõigile töötajatele. Tulemuspalga maksmise korda RMK aastatulemuste eest täpsustab palgatingimuste kokkuleppe üheksas
2-08-70094 punkt. Alapunkti 9.1 järgi makstakse tulemuspalka RMK aastatulemuste eest kogu RMK heade töötulemuste korral, kui eelarvega kavandatud kasumi eesmärk on ületatud. Vastavalt alapunktile 9.3 määrab tulemuspalgafondi RMK töötulemuste eest RMK nõukogu ja tulemuspalga maksmine toimub RMK juhatuse esimehe käskkirja alusel. Palgatingimuste kokkuleppe alapunktis 5.2.2 ja punktis 9 nimetatud tulemuspalga näol RMK aastatulemuste eest on seega tegemist lisatasuga PalS § 2 lg 4 mõttes, mida makstakse kollektiivlepingus ettenähtud juhul.
10.Asja materjalidest nähtuvalt on RMK nõukogu 28. märtsil 2008.a kinnitanud RMK 2007.a majandusaasta auditeeritud aruande ja otsustanud maksta kõigile RMK töötajatele 2007.a palgatingimuste kokkuleppe punkti 9 alusel 2007.a tulemuste eest tulemuspalka 10% töötaja 2007. aasta põhipalgast (vt TVK toimik, lk 92-94). RMK juhatuse esimehe 28. märtsi 2008.a käskkirja nr 2-50/6 p 1 alusel on otsustatud maksta RMK põhikohaga töötajatele tulemuspalka RMK 2007. aasta töötulemuste eest 10% töötaja 2007. aasta põhipalgast (vt TVK toimik, lk 89). Kohus leiab, et ka hagejal on esitatud asjaolude põhjal tekkinud õigus eelnimetatud tulemuspalgale kui lisatasule. Kostja käsitlus, mille kohaselt on hageja seoses töölepingu lõpetamisega õiguse lisatasule kaotanud, ei ole kohtu hinnangul kooskõlas Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja RMK kollektiivlepingu ega palgaseaduse mõttega. Kohus leiab, et vaidlusaluse lisatasu osas tuleb palgaarvestusajaks lugeda kalendriaastat (käesoleval juhul 2007. aastat). Lähtuvalt PalS § 31 lg 5 esimesest lausest arvutatakse palka palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Kaudselt toetab kohtu poolt tehtud järeldust ka palgatingimuste kokkuleppe alapunkt 14.2, mille kohaselt võetakse tulemuspalk (keskmise palga ja puhkusetasu arvutamisel) arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi.
11.Lähtudes palgatingimuste kokkuleppe üheksandas punktis sätestatust, oli hagejal seega sisuliselt juba töölepingu lõpetamise hetkeks tekkinud õigus tulemuspalgale 2007.a aastatulemuste eest. Asjaolu, et lisatasu väljamaksmise kohta tegi tööandja otsuse hiljem, ei saa siinkohal omada õiguslikku tähtsust. Vastupidise tõlgenduse korral sõltuks kollektiivlepingust tulenevate kohustuste täitmine tööandja suvast ja kollektiivse töösuhte poolte kokkulepped muutuksid õiguslikult sisutuks. Nõustuda ei saa kostja käsitlusega, et tulemuspalga maksmine oli kostja kui tööandja õigus, mitte kohustus, ning et tulemustasu maksmise lõplik otsustamine oli RMK nõukogu ja juhatuse esimehe pädevuses. Kostja sellised väited on vastuolus palgatingimuste kokkuleppe alapunktides 9.1-9.3 fikseerituga. Alapunktist 9.1 tulenevalt tekkis RMK-l tööandjana kohustus eelarvega kavandatud kasumi eesmärgi ületamisel sõlmitud kollektiivlepingu alusel lisatasu maksmiseks töötajatele. Palgatingimuste kokkuleppe punktide 9.2 ja 9.3 järgi võis RMK nõukogu otsustada üksnes tulemuspalga fondi (ja seeläbi tulemuspalga suuruse) üle. Palgatingimuste kokkuleppest tulenev juhatuse esimehe kohustus käskkirja vormistamiseks tulemuspalga maksmise kohta töötajate õiguste seisukohalt iseseisvat õiguslikku tähendust ei oma. Oluline on ka märkida, et vastavalt palgatingimuste kokkuleppe punktile 9.4 ei maksta tulemuspalka töötajatele, keda on jooksva aasta eest distsiplinaarkorras karistatud või kes on tööle tulnud jooksva aasta teisel poolel. Samas ei välista kollektiivleping ega palgatingimuste kokkulepe tulemustasu maksmist töötajale, kes on pärast jooksva aasta lõppu töölt lahkunud. Ka ülalviidatud RMK juhatuse esimehe 28. märtsi 2008.a käskkirjast nr 2-50/6 ei tulene, et lisatasu ei maksta töötajatele, kellega tööleping on lisatasu maksmise hetkeks lõpetatud. Juhul kui käskkirjast ka selline piirang tuleneks, oleks tegemist töötaja olukorda halvendava tööandja ühepoolse otsusega. Sellised otsused on TLS §-st 16 tulenevalt kehtetud. Palgatingimuste kokkuleppe punktis 9.4 nimetatud aluseid lisatasu maksmisest keeldumiseks hageja puhul ei esine (seda ei ole kostja ka väitnud).
2-08-70094
12.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja arvestustele lisatasu suuruse (6720 kr) osas. Ka asja materjalidest nähtuvalt on otsustatud töötajatele maksta lisatasu 10% 2007.a põhipalgast. Lähtudes hageja põhipalga suurusest 5600 krooni kuus, on tal õigus saada aasta eest tulemuspalka 6720 krooni (s.o 5600*12*10%). Arvestades ülaltoodut ning juhindudes TLS § 49 p-dest 2 ja 7 ning PalS § 2 lg-test 1 ja 4, kuulub hageja nõue tulemuspalga väljamõistmiseks rahuldamisele.
13.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib kohus järgmist. Kostja väidete kohaselt on makstud hagejale töölepingu lõpetamisel ühe kuupalga suurune hüvitis 2007.a töö korrektse teostamise eest. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejale makstud täiendavat hüvitis struktuuriüksuse dokumendihalduse toimingute õigeaegse ja korrektse lõpetamise eest. Hüvitise maksmise aluseks on olnud RMK juhatuse esimehe 29. jaanuari 2008.a käskkiri nr 2-54/l (vt TVK toimik, lk 53). Viidatud käskkirjast ega asja materjalide hulgas olevatest teistest tõenditest ei nähtu samas, et hüvitist oleks töötajale makstud RMK 2007.a heade koondtulemuste eest, ehk et tegemist oleks palgatingimuste kokkuleppe punkti 5.2 järgse tulemuspalgaga. Seega ei välista nimetatud hüvitise maksmine kohtu hinnangul hageja õigust tulemuspalgale RMK 2007.a aastatulemuste eest. Vaidluse lahendamise seisukohast ei oma seejuures tähtsust asjaolu, kas hüvitise puhul oli tegemist tööandja poolt makstud lisatasuga lisatöö eest või mitte. Kostja poolt töövaidlusasja menetluse käigus esitatud väited, et sisuliselt oli hüvitise näol tegemist 2008.a alguses koondatavate töötajate 2007.a töötulemuste äramärkimisega (mida ei saanud käskkirjas nimetada tulemuspalgaks), ei ole kooskõlas kohtu poolt tuvastamist leidnud asjaoludega. Kostja viited kollektiivlepingu poolte ühisele tegelikule tahtele kollektiivlepingu sõlmimisel ja täitmisel on paljasõnalised. Nimetatud ühine tegelik tahe kollektiivlepingu poolte vahel asja materjalidest nähtuvalt puudub, igal juhul ei ole võimalik sellist tahet kindlaks teha. Vastusena hageja esindaja järelepärimisele on Eesti Metsatöötajate Ametiühing selgitanud enda arusaamu vaidlusaluse kollektiivlepingu ja selle lisaks oleva palgatingimuste kokkuleppe tingimuste osas (vt TVK toimik, lk 80-82). Vastusest nähtuvad seisukohad kollektiivlepingu tõlgendamisel on vähemalt käesolevat vaidlust puudutavas osas diametraalselt erinevad kostja positsioonist. Asjakohaseks ei saa pidada ka kostja väiteid varasema praktika kohta palgatingimuste kokkuleppe vaidlusaluste punktide kohaldamisel. Esiteks puuduvad tõendid varasema praktika kohta analoogsete juhtumite osas. Teiseks ei saaks hageja õiguslikku positsiooni mõjutada see, et teised kostja (endised) töötajad ei ole tulemuspalga maksmiseks nõudeid esitanud. Kostja poolt kollektiivlepingu (üldsätete) neljandale punktile (mille kohaselt laieneb kollektiivleping tööandja kõikidele töötajatele) antud tõlgendus on kohtu arvates meelevaldne. Käesoleva vaidluse kontekstis tuleb RMK töötajatena mõista 2007. aastal kostja kasuks tööd teinud isikuid. Selliseks töötajaks on vaidlustamata asjaolude kohaselt olnud ka hageja.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud käesoleval juhul kostja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel
2-08-70094 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.