2-09-27664/17 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

5.Kohtumääruse peale ei ole õigust õigust määruskaebust määruskaebust esitada. esitada. I. Asjaolud, Asjaolud, hageja nõue. 11.06.2009.a. saabus Viru Maakohtusse Artiston OÜ hagiavaldus hagis E S’i vastu võlgnevuse 25 495 krooni ja 17 senti nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja osutas kostjale järgmisi teenuseid: metsamaterjali väljavedu mahus 74 tm, metsamaterjali väljavedu mahus 55 tm, metsa ülestöötamise seadme „Valmet“ kasutus 5 tundi, treilerivedu 80 km. Hageja esitas 11.06.2008.a. kostjale metsamaterjali väljaveo teenuse eest mahus 74 tm eest arve nr. M00105 summas 9 430 krooni ja 56 senti, mille tasumise tähtaeg oli 18.06.2008.a. Ülejäänud teenuste osutamise eest esitas hageja 09.07.2008.a. arve nr. M00126 summas 13 994 krooni ja 80 senti, mille tasumise tähtaeg oli 19.07.2008.a. Kostja ei ole hageja poolt osutatud teenuste eest esitatud arveid kohaselt tasunud. Teenuse osutamine on käsitletav töövõtulepinguna. VÕS § 635 lg. 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepingu alusel saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Treilerivedu 80 km on käsitletav kaubaveolepinguna. Vastavalt VÕS § 774 lg 1 kohustub kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse põhiosa 23 425 krooni ja 36 senti, viivised summas 2 069 krooni ja 81 senti, viivised protsendina põhinõudest alates 12.06.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni ning hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 5 000 krooni. Ühtlasi palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ja rahuldada hagi tagaseljaotsusega juhul, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on esitatud VÕS § 635 lg. 1, § 774 lg. 1, § 100, 101 lg. 1 p. 1, p 6, § 108 lg. 1, § 113 lg. 1, § 94 lg. 1- 2 alusel. II. Kostja Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 22.07.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, vastuhagi esitada ei soovi, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega, kuid pole nõus kompromissiga. Kostja selgitab, et soovis oma kinnistult metsalõikust ja pöördus selleks oma tuttava T Õ poole, kes lubas aidata. Samas keegi hageja esindajatest kinnistu omanikuga töö tegemise hinnas ega tingimustes kokku ei leppinud. Ühel päeval kostja avastas, et paari päeva jooksul on mets maha võetud ja realiseeritud, kuid raha talle ei makstud. Saanud arve hagejalt, jättis kostja arve maksmata, kuna töö tehti kostja teadmata ja hindades kokku leppimata. Arve ei vasta raamatupidamisseaduse §-le 7, sest ei nähtu töö tegemise aeg ja koht ning puudub leping, et kostja oleks hagejalt teenust tellinud. Hageja pole esitanud andmeid, kuhu metsamaterjal veeti, kes selle eest raha sai jne. Kohus 24.08.2009.a. saatis kostja kirjaliku vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 20 päeva jooksul. III. Hageja alternatiivsed nõuded. Hageja 15.09.2009.a. kohtule saabunud arvamuses jääb haginõude juurde ning esitas täiendavalt mitu alternatiivset nõuet. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: 1) võlgnevuse põhiosa 23 425 krooni ja 36 senti, millest metsamaterjali kokkuveoteenuse eest mahus 74 tm, arve M00105 alusel 9 430 krooni ja 56 senti, metsamaterjali kokkuveoteenuse eest mahus 55 tm arve M00126 alusel 6 490 krooni, metsaveotraktori „Valmet" kasutuse eest mahus 5 tundi arve M00126 alusel 5 900 krooni, treileriveo teenuse eest mahus 80 km arve M00126 alusel 1 604 krooni ja 80 senti.

2) viivised summas 2 069 krooni ja 81 senti. 3) viivised protsendina põhinõudest 9,5% aastas, st 6,10 krooni päevas alates 12.06.2009. a. kuni põhinõude täitmiseni. Alternatiivselt: 1) kui kohus leiab, et kostjal ja hagejal puudus kokkulepe, mis kohustas viimast tegema kulutusi kostja kasuks, palub hageja kostjalt välja mõista VÕS § 1018 ja 1023 lg. 1 alusel 18 921 krooni ja 30 senti 2) kui kohus leiab, et kostjal ja hagejal puudus kokkulepe, mis kohustas viimast tegema kulutusi kostja kasuks, ning kohtu hinnangul ei kuulu rakendamisele VÕS § 1018 ja 1023 lg. 1, palub hageja kostjalt välja mõista VÕS § 1042 alusel 18 921 krooni ja 30 senti, millest metsamaterjali kokkuveoteenuse eest mahus 74 tm - 6 549 krooni, metsamaterjali kokkuveoteenuse eest mahus 55 tm - 4 867 krooni ja 50 senti, metsaveotraktori „Valmet" kasutuse eest mahus 5 tundi - 5 900 krooni, treileriveo teenuse eest mahus 80 km - 1 604 krooni ja 80 senti. alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostjal ja hagejal puudus kokkulepe, mis kohustas viimast tegema kulutusi kostja kasuks, palub hageja kostjalt välja mõista viivised 9,5% aastas, st kuni 11.09.2009. a. summas 2 116,18 krooni; 3) kui kohus leiab, et kostjal ja hagejal puudus kokkulepe, mis kohustas viimast tegema kulutusi kostja kasuks, palub hageja kostjalt välja mõista viivised 9,5% aastas, st 4,92 krooni päevas alates 12.09.2009. a. kuni põhinõude täitmiseni. 4) kui kohus leiab, et kostjal ja hagejal puudus kokkulepe, mis kohustas viimast tegema kulutusi kostja kasuks, ning kohtu hinnangul ei kuulu rakendamisele VÕS § 1018 ja 1023 lg. 1, palub hageja kostjalt välja mõista VÕS § 1042 alusel 18 921 krooni ja 30 senti, millest metsamaterjali kokkuveoteenuse eest mahus 74 tm - 6 549 krooni, metsamaterjali kokkuveoteenuse eest mahus 55 tm - 4 867 krooni ja 50 senti, metsaveotraktori „Valmet" kasutuse eest mahus 5 tundi - 5 900 krooni, treileriveo teenuse eest mahus 80 km - 1 604 krooni ja 80 senti. 5) kui kohus leiab, et kostjal ja hagejal puudus kokkulepe, mis kohustas viimast tegema kulutusi kostja kasuks, palub hageja kostjalt välja mõista viivised 9,5% aastas, st kuni 11.09.2009.a., summas 2 116 krooni ja 18 senti. 6) kui kohus leiab, et kostjal ja hagejal puudus kokkulepe, mis kohustas viimast tegema kulutusi kostja kasuks, palub hageja kostjalt välja mõista viivised 9,5% aastas, st 4,92 krooni päevas, alates 12.09.2009. a. kuni põhinõude täitmiseni. III. Asja kohtulik menetlus ja poolte kompromissileping. kompromissileping. Kohus 30.09.2009.a. määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja dokumente ning samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks ja teatab neist menetlusosalistele. Asja läbivaatamise käigus kohus leidis, et asja lahendamiseks pole asjaolud piisavalt selged, mistõttu määras 05.11.2009.a. muuta menetlusviisi ja korraldada eelistung. 28.01.2010.a. kohtuistungil pooled esitasid kohtule kirjaliku kompromissilepingu järgmises sõnastuses: “Kompromissileping tsiviilasi nr. 2-09-27664 Rakveres 28.01.2010.a. Hageja Artiston registrikood 10242514, keda esindab vandeadvokaat Tambet Mullari ühelt poolt ja kostja E S isikukood xxxx xxxx, teiselt poolt, edaspidi koos nimetatud pooled, juhindudes TsMS § 430 sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevas:

8.Pooled taotlevad apellatsioonitähtaja mittekohaldamist. OÜ Artiston esindaja Tambet Mullari ES Allkiri allkiri ”. IV. IV. Kohtumääruse põhjendused. Kohus leidis, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada poolte kokkulepitud tingimustest lähtudes, kuna see vastab poolte tahtele, ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning on ka täidetav. TsMS § 206 lg. 2 kohaselt võivad pooled lõpetada asja kompromissiga. TsMS § 430 lg. 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lg. 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kompromissileping on esitatud kirjalikult. Seega on järgitud TSMS §-s 430 sätestatud korda. TsMS § 428 lg. 1 p. 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg. 2 p. 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on 11.06.2009.a. maksekorraldusega nr. 780 arveldusarvelt nr. 221010257402 Swedbank, tasunud Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 Swedbank riigilõivu 5 000 krooni selgitusega ”hagiavaldus E Si vastu”. Seega on põhjendatud hagejale tagastada pool tema tasutud riigilõivust summas 2 500 krooni. TsMS § 467 lg. 5 kohaselt kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg. 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest arvates. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled määruskaebust esitada ei soovi. Kohus lähtus poolte tahtest ja juhindus TsMS §-de 430-433, §-de 464-465, § 467 lg. 5, § 660 lg. 1, § 661 lg. 4 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent