Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 20.07.2009 esitas OÜ ITM Inkasso Viru Maakohtusse hagi C T vastu põhivõlgnevuse 2500 krooni ja kõrvalnõuete nõudes. Kostja hagiavalduses märgituga ei nõustunud ning sellele lisatud kokkulepet ei tunnistanud. 30.09.2009 esitas hageja parandatud hagiavalduse, mille nõudeks on kostjalt kokku 5500 krooni väljamõistmine (sellest - põhivõlgnevus 2500 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 2500 krooni ja sissenõutavaks muutunud intress - 500 krooni).

Hagiavalduse asjaolud Vastavalt täpsustatud nõudega hagiavaldusele on 15.06.2008 loovutatud OÜ Placet Group poolt hagejale kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenev võlanõue, mille likvideerimise osas on ITM Inkasso OÜ sõlminud kostjaga võla tasumise kokkuleppe nr MG-19344. Hageja juhib hagiavalduses tähelepanu asjaolule, et hagi aluseks on kostjaga sõlmitud võla tasumise kokkulepe, mitte aga kostja poolt võetud kiirlaen. Võla tasumise kokkulepe oli hageja poolt saadetud kostjale kooskõlastamiseks tema elektroonposti aadressile ning vastavalt kokkuleppele, kui kostja tasub kokkuleppe sõlmimise tasu summas 350 krooni, siis loetakse kokkulepe poolte vahel sõlmituks. 04.08.2008 on kostja nimetatud kokkulepet kinnitanud graafiku sõlmimise tasu maksmisega. Maksekorralduse selgituses on kirjas: “makse MG-19344”, maksja - T H. Hageja arvamuse kohaselt on nimetatud isik kostjaga seotud isikuks ning hageja eeldab heauskselt, et kostja loeb ennast kokkuleppega seotuks TsÜS § 68 lg 3 ning VÕS § 9 lg 1-2 sätestatud tahteavalduse tegemise kaudu. Kostja on kohustunud maksegraafiku kohaselt tasuma igakuiselt viie kuu jooksul summas 600 krooni (sellest 500 krooni põhisumma katteks ja 100 krooni intressi katteks). Kostja võla tasumise kokkulepet täitma ei asunud, mistõttu hageja esitas Viru Maakohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluse korras võlgnevuse nõudes. 17.02.2009 tehti võlgnikule makseettepanek. 15.07.2009 jättis kohus määrusega avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Võla tasumise kokkuleppe alusel on kostja kohutunud tasuma igakuiselt fikseeritud intressi 100 krooni. Hagi esitamisel oli sissenõutavaks muutunud intress summas 500 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja 94 sätestatule on hageja hagiavalduses esitanud ka viivisnõude. Vastavalt kokkuleppele on viivise määraks 1% päevas võlgnevuse summalt iga viivitatud päeva eest ning viivitatud perioodil 09.08.2008 kuni 17.07.2009 oleks kokkulepitud põhinõudelt arvestatavaks viivise summaks 8550 krooni. Hageja on piirdunud viivisnõudega põhinõude ulatuses, s.o. summas 2500 krooni. Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel VÕS § 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 ning § 94 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hageja hagiavaldusele lisanud ärakirja maksekorraldusest 3598, 31.03.2008 ning võla tasumise kokkuleppe nr MG-19344, 19.07.2008. Samuti on lisatud maksekorraldus nr 60, 04.08.2008 summa 350 krooni tasumisest, mille selgituses on märgitud „mg-19344“. Hageja menetluskulusid kohtuse pöördumisel tõendavad maksekorraldused

maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduses tasutud riigilõivudest, kokku summas 1250 krooni. Hageja esindaja volitusi tõendavad volikiri ja haridust tõendav dokument.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 06.08.2009 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle kostjale tutvumiseks ning kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja hagiga ei nõustunud, väites, et ei ole hagejaga laenulepinguid ega ka kokkuleppeid sõlminud. 16.10.2009 korraldava määrusega väljastas kohus kostjale hageja poolt parandatud hagiavalduse koos lisadega. II. Kostja vastuväited Vastuseks hageja parandatud hagiavaldusele teatas kostja, et ei eita kiirlaenu võtmist, samuti hagejaga sõlmitud maksegraafiku koostamist ja kokkuleppe sõlmimise tasu maksmist, kuid ei soovi hagiavalduses märgitud kolmandate isikute tülitamist. Maksegraafikut ta edasi ei täitnud sissetulekute puudumisel, samuti sai „tänu teiste inimeste jutule“ aru, et hageja sooviks on tema arvel liigkasu teenida. Kostja avaldas soovi kohtuistungil asja arutada ning esitada kohtus ka täiendavaid tõendeid (sh hageja nõutud summa tasumise vahendite puudumise kohta). Kostja vastuväidetest tulenevalt määras kohus asjas välja kohtuistungi, andes nii kostjale võimaluse olla kohtu poolt tema vastu esitatud hagimenetluses ära kuulatud. Kostja on 09.12.2009 kinnitanud oma E-posti aadressilt saadetud teatega kohtukutse kättesaamist 27.01.2010 toimuvale kohtuistungile ilmumiseks. 27.01.2010 27.01.2010 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja taotleb kostja poolt kohtuistungile mitteilmumise tõttu kohtult tagaseljaotsuse tegemist ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel. Samas loobub hageja hagiavalduses märgitud viivisnõudest. Viivisnõudest loobumist peab hageja põhjendatuks tulenevalt kostja esitatud vastuväidetest ilmnevast tema raskest majanduslikust olukorrast. Hageja kinnitab, et kohtumenetluse ajal ei ole kostja võlgnevust tasuma asunud. Hageja palub tagaseljaotsusega kostjalt välja mõista vastavalt poolte vahel sõlmitud maksegraafikule hagiavalduses märgitud summa 3000 krooni, millest 2500 krooni moodustab põhivõlgnevus ning 500 krooni hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud intress. Menetluskulud palub hageja jätta täielikult kostja kanda. Hageja kantud menetluskuludeks on kohtusse pöördumisel tasutud riigilõiv, s.o. 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ning 1000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Nimetatud kulutusi tõendavad dokumendid on lisatud hagiavaldusele. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kostja ei ole kohtuistungile mitteilmumise põhjustest teatanud. Hagi on kohtule esitatud 20.07.2009, seejuures parandatud hagiavaldus n kohtu poolt menetlusse võetud ja kostjale vastamiseks väljastatud 16.10.2009. Vastused on kostja hagiavaldusele esitanud 02.10.2009 ja 27.11.2009. Kohtu väljastatud kohtukutse on kostja poolt kätte saadud 09.12.2009. Kohtu hinnangul on kostjal olnud piisavalt aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Kohtukutse väljastamisel on kostjat hoiatatud TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust kohtule teatanud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagiavalduses on nõuet õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud võla tasumise kokkulepet. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist, mille nõudmise korra ja alused sätestavad VÕS § 113 ja 94. Hageja esindaja on loobunud 27.01.2010 kohtuistungil hagiavalduses nõutud viivistest summas 2500 krooni, kinnitades, et nimetatud nõudest loobumise tagajärjed on talle teada ja arusaadavad. Nimetatud nõudes menetluse lõpetatakse. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt kohtuistungil vähendatud nõude ulatuses, s.o. summas 3000 krooni, millest vastavalt maksegraafikule moodustab põhinõue 2500 krooni ja intress 500 krooni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi põhinõude osas täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on lisanud hagiavaldusele menetluskulusid tõendavad dokumendid, milleks on vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni ja eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250 krooni. TsMS § 144 p 7 kohaselt on menetluskuluks kohtuvälise kuluna ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud juhul, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Antud nõudes on maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 483 lg 3 p 3 alusel kohtumäärusega menetlus lõpetatud 15.07.2009 ning hagiavaldus samas nõudes on kohtule esitatud 20.07.2009, s.o. vähem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega TsMS § 144 p 7 tulenevalt tuleb hageja menetluskuluna arvesse võtta ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250 krooni. Kohus juhindus otsuse tegemisel TsMS § 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/otsus allkirjastatud digitaalselt/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 02.märtsil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.