Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast st põhjusest. Kajale tuleb lisa tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuva lisada sada kõik

vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 23.07.2009 laekus AS Swedbank Liising poolt Viru Maakohtule hagi J K vastu võlgnevuse 21 445.61 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 17.06.2007 sõlmisid Klisseran Kaubandus OÜ (reg.-kood 11199045) ja kostja J K Ego järelmaksu müügilepingu nr 299/152285, mille esemeks oli sülearvuti HP paviljon DV9323. Eseme ostuhinnaks oli lepingu põhitingimuste kohaselt 22 990 Eesti krooni. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 4.5 tuli eseme ostuhind tasuda osamaksetena igakuiselt vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Maksegraafiku kohaselt oli eseme väljaostu tasumise kuupäevaks iga kuu 15.kuupäev. Igakuiselt tasumisele kuuluvate väljaostu osamaksete summade suurused nähtuvad maksegraafikust. Eseme ostuhinnalt tuli kostjal vastavalt maksegraafikule tasuda intressi. Lepingu tingimustest tulenevalt oli intressimääraks vastavalt 16,31% aastas. Intressi arvestati tagastamata ostusummalt ning intress tuli tasuda koos igakuise väljaostu osamaksega. Maksegraafikus ettenähtud summad tuli kanda hageja kontole. Kostja rikkus lepingut, kuivõrd jättis korduvalt tasumata maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad maksed. Tulenevalt seadusest on hagejal õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui kostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat väljaostumakset. Alates 15.06.2008 kuni 15.08.2008 jättis kostja osamaksed ning intressi täielikult tasumata. Hageja saatis kostjale 27.08.2008 lepingu ülesütlemise kohta teatise, milles teavitas võlgnevuse suurusest, paludes võlgnevuse tasuda 14 päeva jooksul, hoiatades ka, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingu ühepoolselt üles. Kostja võlgnevust tasuma ei asunud, mistõttu hageja ütles lepingu üles 22.09.2008. 28.01.2009 esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, märkides võlgniku aadressiks xxxx. Nimetatud aadressi oli kostja ise hagejale teatanud. 08.07.2009 jättis kohus hageja avalduse rahuldamata, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. Hageja tugineb kostjaga sõlmitud lepingule ja VÕS § 8, 94 lg1 ja 113, 100, 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, 108 ja 416 lg 1 sätestatule ning taotleb kostjalt kokku summa 21 445.61 krooni tasumist, millest hagiavalduse seisuga tasumata eseme ostuhind moodustab 18 924.70 krooni, intress summas 970.94 krooni, teatise väljastamise tasu 50 krooni ja viivis summas 1 499.97 krooni. Viivise arvestamise aluseks on VÕS § 113 lg 1 ja 94 lg 1 sätestatu ning viivist arvestas hageja alates lepingu ülesütlemisest. Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud Ego järelmaksuga müügilepingu koopia ja maksegraafik, 27.08.2008 saadetud võlgnevuse teatis, õiend nõude arvestuse

kohta, riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused ja hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile xxxx ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati kohtule märkusega : „Ei ela antud aadressil“. Hagimaterjalid on allkirja vastu kostjale kätte antud tema tööandja – xxxx – vahendusel 06.01.2010. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 26.01.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostja kanda jätmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata ostetud asja järelmaksuga väljaostumaksed . VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja lepingu ühepoolsel ülesütlemisel ettenähtud nõudeid järginud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi kirjalikus menetluses tehtava tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 01.juunil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.