Tsiviilasi nr: 2-06-2367
(Tagaseljaotsus)
Kohtu nimetus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuniku nimi
Ele Liiv
Otsuse avalikult teatavaks tegemise
26.01.2010.a, Tallinn, Harju Kentmanni kohtumaja kohtukantselei
Maakohtu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-2367
Tsiviilasi
IAOÜ hagi OÜ JSvastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
19 600 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja IAOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) hageja esindaja Ingrid V ; kostja OÜ JS(registrikood xxx asukoht xx) kostja esindaja advokaat Elise V kolmas isik AA OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
13.01.2010.a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Ingrid V
1 (4)
Tsiviilasi nr: 2-06-2367
2 (4)
Tsiviilasi nr: 2-06-2367
Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 esimesele lausele kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 27 560,84 krooni, samuti viivis 19 600 kroonilt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 13.09.2008.a kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja
3 (4)
Tsiviilasi nr: 2-06-2367
või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjatelt välja menetluskulu summas 42 325 krooni, millest 39 325 krooni moodustab esindajakulu ning 3000 krooni menetluse alustamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu ei ole esindajakulu summas 39 325 krooni põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 3000 krooni ja esindajakulu summas 22 000 krooni, kokku 25 000 krooni.
Ele Liiv Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.