Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2010. a kell 14.00, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-56157
Tsiviilasi
E OÜ avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks 18. jaanuar 2010.a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Pankrotiavalduse esitaja (võlgnik): E OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige IJ Ajutine pankrotihaldur: Rein Vaiksaar (Causa Õigusbüroo OÜ, Raudtee 83, 11613 Tallinn; tel 56 641 968; faks 6 506 165; e-post: [email protected])
Resolutsioon:
arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXSEB Pangas) kasuks ja ajutise halduri tasu 18 200 krooni Rein Vaiksaar (arvelduskontole nr XXXXXXXXX SEB Pangas) kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 27.10.2009.a. esitas E OÜ Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus algatas 23.11.2009.a. E OÜ pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Rein Vaiksaar’e. Kohtuistung 18.01.2010 kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande täienduses toodud seisukohtade juurde ning palus välja kuulutada ettevõtte pankroti. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja tasu vajalike kulutuste katteks. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaielnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada E OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Rein Vaiksaare. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul hinnanguliselt kokku vara 280 049.98 krooni väärtuses ja kohustusi vähemalt 2 420 101.92 krooni, millest 1 276 305,93 krooni on maksuvõlg. Võttes arvesse, et võlgniku kohustuste suuruseks on 2 420 101.92 krooni, likviidset vara on 280 049.98 krooni väärtuses on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ning seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara, majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri arvates seisneb võlgniku maksejõuetuse põhjus eelkõige liialt suurte äririskide võtmises ning samade omanike valduses olevate firmade poolt väljaantud tagatiste ja ristkäendustest tulenevate kohustuste sissenõutavuse üheaegses saabumises. Majandustegevus lõppes 2008.a. mais. Ettevõtte põhitegevuseks oli kinnisvaratehingud ja kinnisvaraarendus. E OÜ arendas välja puhkemaja (hotelli) XXX, mis on käesolevaks ajaks korteriomanditena müüdud, va üks korter. Teise alternatiivse äritegevusena üüris firma Tallinnas ja mujal Eestis eksklusiivseid kortereid, parendas neid ning üüris edasi (peamiselt välismaalastele). Äritegevus lõppes 2008.a. kevadel, mil peresuhted abielupaar J vahel halvenesid (lahutus 02.09.2008). Kuna firma tegevust rahastas IJ tollane ameeriklasest
abikaasa ARJ, siis soikus äritegevus ja ettevõttes tekkis raskused käibevahendite leidmisel. Rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu võlgniku tegevuses ajutine haldur ajutise menetluse käigus tuvastanud ei ole Kohus nõustub iseenesest ajutise halduri esialgse seisukohaga maksejõuetuse tekke põhjuste osas. Edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samuti tuleb anda hinnang tagasivõitmise võimalustele. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 18 200 krooni ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 3 450 krooni. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud ning need tuleb välja mõista võlgnikult.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.