Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok
Määruse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2010. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-73721
Tsiviilasi
L. K. hagi Eesti Vabariigi vastu tulemuspalga saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8880 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. märtsi 2009. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariik (Riigemetsa Majandamise kaudu) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, asukoht Viljandi mnt. 18b, Tallinn), lepinguline esindaja Thea Rohtla
Keskuse
Vastustaja L. K. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx, xxxxx xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx), lepinguline esindaja Siiri Grünbaum Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 405 lg. 1 lause 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Osundatud normist nähtub, et selle üle otsustamiseks, kas tegemist on normis märgitud asjaga, on oluline üksnes hagihind ja mitte see, kas maakohus asja menetledes ka tegelikult kohaldas sama lõike lauses 2 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hagihinnaks on 8880 krooni, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolust, et otsuses on märgitud üldine edasikaebamise kord, ei saa järeldada, nagu oleks tegemist edasikaebamise loaga, sest taolise loa andmine peab kajastuma otsuse resolutsioonis. Ka juhul, kui maakohus asjas edasikaebamise luba ei anna, peab otsus TsMS § 442 lg. 6 kohaselt sisaldama edasikaebamise korda, see ei ole aga samastatav edasikaebamise loaga. Nii ei ole ka juhul, kui maakohus ei ole andnud asjas edasikaebamise luba, asja menetlemine apellatsiooniastmes välistatud, sest TsMS § 637 lg. 21 võimaldab asja selles kohtuastmes menetleda, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kolleegium leiab, et vaidlusaluses asjas ei ole maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, seega ei saa kerkida küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Teiste sarnaste asjade apellatsiooniastmes menetlemine ei mõjuta vaidlusaluse apellatsioonkaebuse alusel apellatsioonimenetluse jätkamise otstarbekust, sest kõik asjad on maakohtus lahendatud sõltumatult teistest samalaadsetest asjadest ning seega tuleb iga asja puhul eraldi kaaluda, ega esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud sisulisi aluseid asja menetlemiseks.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Malle Seppik
Kohtulahend parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2010 määrusega
vahetult esitajale
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.