2-09-47947/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

(PankrS kehtiva redatsiooni § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS kehtiva redaktsiooni § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2) Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja avaldus 23.09.2009. a esitas OÜ K juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ K täita võlausaldajate nõudeid. Ettevõte on püsivalt maksejõuetu. 03.11.2009.a. algatas kohus OÜ K pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Raivo P. Ajutise halduri aruanne Võlgnik üldandmed: OÜ K registrikood xxx , registrijärgne asukoht Xxx . Juhatuse liige Allar B (isikukood xxx ), endine juhatuse liige kuni 31.12.2008.a. Salma B (isikukood xxx ), kes on Allan B’i abikaasa. Osaühingu osakapitali suuruseks on märgitud 40 200,00 krooni. Osakapitali jaotus: Allar B omab osa nimiväärtuses 40 200,00 krooni, mis moodustab 100%, osaniku muutus toimus 07.05.2009.a., endine omanik Salma B OÜ K põhitegevusalaks on transporditeenuse osutamine ja puhkemajandus. Andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta: Riiklike registrid ja kommertspankade poolt esitanud andmed võlgniku kohta on järgmised: Ajutise halduri saadetud järelpärimistele võlgniku pangaarvete kohta vastasid: Danske Bank A/S Eesti filiaal, Marfin Pank AS, Tallina Äripanga AS, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, BIGBANK AS ja AS UniCredit Bank Eesti filiaal eespool nimetatud pankades võlgnikul arvelduskontot ei ole. Swedbank AS-i vastusest 09.11.2009.a. tuleneb, et OÜ K omab pangas arveldusarvet nr xxxxxxxxxxxxxx , mille saldo seisuga 09.11.2009.a on -200,00 krooni, negatiivse konto miinusest on tekkinud viivis summas 52,72 krooni (kontol broneering summas 600,00 krooni). Konto arestitud 04.11.2009.a. seisuga. Swedbank Liising AS-i vastusest 05.11.2009.a. tuleneb, et võlgnikuga on kõik liisingulepingud lõpetatud. AS-i SEB Pank vastusest 24.11.2009.a. tuleneb, et OÜ K omab pangas arveldusarvet nr 10220034299013, mille saldo seisuga 24.11.2009.a. on 550,55 krooni. Konto on arestitud 04.11.2009.a. Maanteeameti vastusest 10.11.2009.a. ajutisele pankrotihaldurile tuleneb, et liiklusregistris seisuga 03.11.2009.a OÜ K nimele sõidukeid registreeritud ei ole olnud. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi infosüsteemide ja registrite osakonna andmetel seisuga 06.11.2009.a. ei ole ehitusregistris OÜ K nimele registreeritud ehitisi ega vallasasju. Harju Maakohtu Kinnistusosakonna poolt saadetud teates 10.11.2009.a. selgub, et OÜ K nimele kinnisvara registreeritud ei ole. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel moodustavad maksukohustuslase OÜ K kohustused riiklike maksete osas 880 933,00 krooni, millele lisandub seisuga 17.11.2009.a. arvestuslik intress summas 132 146,02 krooni, kokku 1 013 079,02 krooni. Võlgniku poolt avaldatud andmed varade ja võlgade kohta on järgmised: Varade nimekiri:

1.lühiajalised kohustused summas 5 738 812,97 krooni. • Laenukohustused kokku summas 2 713 659,97 krooni, s.h tagatiseta võlakohustused Salma B’ile summas 2 623 043,86 krooni ja C OÜ-le 55 700,00 krooni; • Võlad tarnijatele kokku summas 1 860 374,00 krooni; • Maksuvõlad kokku summas 1 013 079,02 krooni; • Viitvõlad kokku summas 159 625,00 krooni, tegemist on kohustusega töötajate ees maksmata töötasuga. Arvestades aruandes välja toodud asjaolusid võlgniku varade, kohustuste ja majandustegevuse lõppemise kohta leiab ajutine haldur , et välja on kujunenud alalise iseloomuga maksejõuetus pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-te 2 ja 3 mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu alates juunist 2009.a., mida kinnitavad ettevõttes toimunud sündmused, ettevõtte põhivara võõrandati maikuuga 2009.a., pearaamatu kohaselt kassas olulisi sularaha tehinguid peale 31.05.2009.a. pole toimunud, pangakontodelt Swedbank’is ja SEB Pangas tehingud praktiliselt puuduvad, muid andmeid aktiivse majandustegevuse kohta pole teada. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta, maksejõuetuse tekkimise aeg: Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas ettevõtte juhatuse suutmatus üleüldises majanduslanguse tingimustes korraldada ettevõtte majandustegevust, mis omakorda tõid kaasa ettevõtte juhatuse juhtimisvead mis seisnesid selles, et juhatus alustas ettevõtte likvideerimist, maikuus 2009.a. võõrandati kõik varad, mis omakorda tõi kaasa püsiva maksejõuetuse, pankrotiavaldust pole esitatud õigeaegselt. Varade võõrandamise juures tuleks ära märkida seda, et kinnistust Xxx (registriosa nr xxx ) 1⁄2 on võõrandatud võlgniku juhatuse liikme lähikondsele, Salma B’ile. Andmed selle kohta, et vara oleks võõrandatud enampakkumise teel ja turuhinnas, puuduvad. Kokkuvõtvalt esinevad alused vara tagasivõitmiseks. Kummaline on olnud ka võlgnikupoolne tegevus seoses laenu andmisega E OÜ-le, sest laenud on antud laenusaajale ilma igasuguse tagatiseta. Sõlmitud on laenulepingud ja ühiste kavatsuste protokoll. Tagastamata laenu osa moodustab 6 110 101,0 krooni. Andmed selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt tegelenud raha tagasisaamisega, puuduvad, mis viitab sellele, et ilmselt puuduvad võimalused raha tagasisaamiseks. Raha laenamine ilma igasuguse tagatiseta tuleks hinnata endise juhatuse liikme Salma B’i poolseks raskeks juhtimisveaks, mille tagajärjel on ettevõttele tekkinud oluline kahju. Teadaolevalt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest (ÄS § 187 lg 2). Lisaks 2008.a. bilansis (tegevusaruandes) on juhatus konstateerinud, et äriühingul on tõsised finantsraskused, kuid pankrotiavaldus esitati alles 23.09.2009.a. Järelikult on juhatuse liige jätnud oma ÄS § 180 lg-st 51 tulenevad kohustused täitmata, pankrotiavaldus on esitatud suure hilinemisega. Kokkuvõte: ajutisele haldurile ei ole teada selliseid asjaolusid, mis välistaksid võlgniku 3(5)

maksejõuetuks tunnistamist. Pankrotimenetluses kogutud andmetel moodustavad võlgniku võimalikud kohustused 5 738 812,97 krooni, likviidne vara praktiliselt puudub. Ajutine haldur näeb pankrotivara suurendamise võimalustena esiteks hinnangu andmist endise juhatuse liikme Salma B ’i tegevusele seoses raha tagatiseta laenamisega E OÜ-le; seejärel otsuse tegemist, kas hagi esitamist juhatuse liikme või E OÜ vastu. Esinevad ka tagasivõitmise võimalused. Samas tuleb küll märkida seda, et kinnistu müügiga vähenesid võlgniku kohustused võlausaldajate ees ja kinnistule kanti hüpoteek Swedbank’i kasuks. Seega sisuliselt võttis Salma B üle osa võlgniku kohustusi Swedbank’i ees. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetlusega on võimalik jätkata vaid juhul, kui võlausaldajad on valmis menetlust finantseerima. Vastasel korral tuleks menetlus lõpetada raugemisega. Kohtuistung Kohtuistungil 21.12.2009.a. jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu ja menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ja teatas, et võlgnikul puuduvad vahendid ajutisele haldurile töötasu maksmiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt kuni 31.12.2009.a. kehtinud PankrS § 29 lg-le 1 lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku võimalikud kohustused 5 738 812,97 krooni, likviidne vara praktiliselt puudub. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur ettevõtte juhatuse suutmatust üleüldises majanduslanguse tingimustes korraldada ettevõtte majandustegevust, mis omakorda tõid kaasa ettevõtte juhatuse juhtimisvead, mis seisnesid selles, et juhatus alustas ettevõtte likvideerimist. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitised välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult halduri tasu 4(5)