Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

rahalisi kohustusi 7 420 266 krooni ja vara kokku 7 079 200 krooni väärtuses. Võlgniku hinnangul võib varaks olevate kinnistute tegelik turuväärtus olla madalam raamatupidamises märgitud väärtusest. Omakapital moodustab -341 066 krooni, aga oli alla lubatud suuruse ka 2008.a., mistõttu tegi registripidaja äriühingule 19.10.2009.a. trahvihoiatuse ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 90 päeva. Võlgnikul on kehtivad töölepingud kahe töötajaga. Võlgnik ei suuda oma kohustusi täita, võlad ületavad varasid, välja on kujunenud alalise iseloomuga maksejõuetus. Võlgnik palub algatada OÜ Haljala Forell pankrotimenetlus ning pankrot välja kuulutada. Kohus 10.12.2009.a. määrusega algatas OÜ Haljala Forell, reg.kood 11315066, asukoht Võle küla, Haljala vald 45301, Lääne-Virumaa, pankrotimenetluse, nimetas pankrotiavalduse läbivaatamise ettevalmistamiseks ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok’i ning määras korraldada kohtuistung 11.01.2010.a. II. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil võlgniku esindaja jääb esitatud pankrotiavalduse juurde ja palub pankrot välja kuulutada, kuivõrd ettevõte ei ole suuteline täitma oma kohustusi. Võlgniku kohustused ületavad vara ning äriühing on maksejõuetu. Võlgnevus tekkis seeläbi, et võlgnik omandas T S’ilt kinnistud ja võttis selleks laenu AS-ist Swedbank, millest omakorda tasus T S’ile müügihinnast 5 miljonit. Ülejäägi kohustus võlgnik tasuma T S’ile hiljemalt 29.06.2009.a. Tehingujärgsel perioodil ning järgnevatel aastatel oli forelli müügikäive kordades väiksem, kui algselt oli eeldatud. Tellimusi ei tulnud, klientuur vähenes, mida omakorda mõjutas ka ilmastiku poolest 2008.a. kehv suvi. Kuivõrd 2008 .a algas majanduslanguse periood, langes veel ka täiendavalt forellimüügi käive ja hakkas tekkis olukord, kus võlgnik ei suutnud majanduslikult enam oma vahenditega toime tulla. Võlgniku osanikud on omalt poolt lisanud äriühingule juurde pidevalt täiendavaid rahalisi vahendeid, kuid ka nende võimalused on ammendunud. Kuna osaühing on võlas ka T S’ile, siis viimane algatas võlgniku suhtes täitemenetluse. Praegu tellimusi pole, objektil on ainult valve. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur jääb oma kirjaliku aruande juurde, mille kohaselt võlgniku 10.12.2009.a. bilansi andmetel on võlgniku kohustused summas 7 451 128 krooni ja varad väärtuses 7 058 563 krooni. Osaühingu omakapital 10.12.2009.a. seisuga on 392 565 krooni. Kuivõrd omakapital oli alla seadusega lubatud suuruse ka juba 2008.a. majandusaasta aruande põhjal, siis tegi registripidaja äriühingule 19.10.2009.a. trahvihoiatuse ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 90 päeva. Osaühingu osanikud ja juhatus, olles arutanud 24.11.2009.a. tekkinud olukorda ja võimalikke meetmeid netovara puudujäägi likvideerimiseks, asusid seisukohale, et äriühing on alaliselt maksejõuetu ja tuleb esitada pankrotiavaldus. Võlgniku 2008 .a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks 2008.a. toitlustus üksikkülastajatele ja ettetellimisel gruppidele. 2008.a. moodustas võlgniku müügitulu 861 786 krooni. Võlgniku 2008.a. kahjumiks kujunes 252 010 krooni. Võlgniku keskmine töötajate arv majandusaastal oli 2 töötajat ja tegevjuhina juhatuse liige A O . Võlgniku omakapital oli 31.12.2008.a. seisuga 63 841 krooni, võlgnikul oli vara kokku 9 126 741 krooni ja kohustusi kokku 9 126 741 krooni. Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku kahjum 11 831 krooni. Võlgniku omakapital oli 31.12.2007.a. seisuga 188 169 krooni, vara oli kokku 9 166 504 krooni ja kohustusi kokku 8 978 335 krooni. Võlausaldaja T S on algatanud võlgniku vara suhtes täitemenetluse Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kairi Laiõun’a juures, täiteasi 140/2009/1939. Võlgnikule kuuluvatele kinnistutele on seatud käsutamise keelumärge T S’i kasuks. Viru Maakohtu 24.11.2009.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-09-46440 on rahuldatud kohtutäitur Kairi Laiõun’a avaldus läbi viia ekspertiis võlgnikule kuuluvate kinnistute turuväärtuse kindlakstegemiseks. Võlgnikul on kehtivad töölepingud kolme isikuga: A O , kellel saamata töötasu 11 266 krooni, T T , saamata töötasu 6 768 krooni ja A L , saamata töötasu 7 638 krooni.

Võlgnikul oli bilansi kohaselt seisuga 10.12.2009.a. vara kogusummas 7 058 563 krooni, millest raha ja pangakontod 98 krooni, nõuded ja ettemaksed 0 krooni, varud 28 110 krooni, põhivara 7 030 355 krooni. Võlgnikul on bilansivälisena arvel alljärgnevad väikevahendid: külmik Whirlpool ARC 55532, soetatud 05.05.2009.a., väärtus ilma käibemaksuta 4 153 krooni; mikrolaineahi ROMIX MW 75, soetatud 05.05.2009.a., väärtus ilma käibemaksuta 1 314 krooni; veeautomaat 900W/25L, roostevaba, soetatud 05.06.2009.a., väärtus ilma käibemaksuta 2 420 krooni; katusealune legend 3x4 m, 2 tk, soetatud 20.06.2009.a., väärtus ilma käibemaksuta 5 068 krooni. Võlgniku põhivara hulka kuuluvad peamise varana kaks kinnistut asukohaga LääneVirumaa, Haljala vald, Võle küla. Kinnistu Tiina, suurusega 28 329 m2, sihtotstarbega maatulundusmaa, registriosa nr 2972131, katastritunnusega 19002:001:0053 ja kinnistu Tooma, suurusega 31 000 m2, sihtotstarbega maatulundus- ja ärimaa, registriosa nr 2972231, katastritunnusega 19002:001:0057. 2009.a. sügisel koostatud eksperthinnangu kohaselt on võlgnikule kuuluvate kinnistute asukohaga Lääne-Virumaa, Haljala vald, Võle küla Tiina ja Tooma väärtuseks kokku hinnatud 3 450 000 krooni. Halduri hinnangul võib kinnistute turuväärtus olla umbes 3 000 000 krooni. Seega on võlgnikule kuuluvad kinnistud bilansis olulises osas ülehinnatud. Võlgniku 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2008.a. seisuga vara kogusummas 9 126 741 krooni, millest raha ja pangakontod 2 001 667 krooni, nõuded ja ettemaksed 23 347 krooni, varud 71 372 krooni, põhivara 7 030 355 krooni. Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2007.a. seisuga vara kogusummas 9 166 504 krooni, millest raha ja pangakontod 2 013 036 krooni, nõuded ja ettemaksed 47 158 krooni, varud 75 955 krooni, põhivara 7 030 355 krooni. Võlgnik omab arvelduskontot nr. 221046121308 AS-is Swedbank, mis avati 03.11.2006.a., saldo seisuga 18.12.2009.a. 0 krooni; kontot nr. 221033779077 AS-is Swedbank, mis avati 05.06.2009, saldo 14 krooni ja 38 senti. Kontode käsutusõigust omas kuni 07.08.2007.a. I K , is.kood xxxx, ja alates 07.08.2007.a. A O. Kohustused AS Swedbank ees puuduvad. Võlgnik omas kuni 14.01.2008 .a. arvelduskontot nr. xxxx AS-is SEB Pank, mille saldo on 0 krooni. Konto allkirjaõiguslik isik oli I K . Eelnimetatud kontolt on M M kontole kantud 18.06.2007.a. 500 000 krooni selgitusega „Lühiajalise laenu tagastus“. Võlgniku kontole on 18.06.2007.a. kandnud I K 500 001 krooni selgitusega „I K laen OÜ-le, periood 14 kuud“. Teistes pankades võlgnik arvelduskontot ei oma. DnB Nord Liising AS-i ja võlgniku vahel on 21.05.2008.a sõlmitud liisinguleping nr. 070111, mille esemeks on kohvimasin Jura XS 95 Platinum väärtusega 23 790 krooni. DnB Nord Liising AS-i andmetel on võlgnikul tasumata arveid summas 2 106 krooni ja 35 senti ja viivised 169 krooni ja 60 senti. Ühtlasi on DnB Nord Liising AS teavitanud, et ütleb ühepoolselt lepingu üles, kui võlgnevust 14 päeva jooksul ei tasuta. Muid kehtivaid liisingulepinguid võlgnikul ei ole. Maanteeameti andmeil 05.01.2010.a seisuga võlgnikul liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole ning ei ole olnud ka viimase viie aasta jooksul. AS Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot. Võlgniku peamise vara moodustavad kinnistud Tiina ja Tooma, asukohaga Lääne-Virumaa, Haljala vald, Võle küla, millest kinnistut Tiina, suurusega 28 329 m2, koormab esimese järjekoha hüpoteek summas 8 400 000 krooni Osaühing EVAIL OIL ja teise järjekoha hüpoteek summas 2 000 000 krooni T S’i kasuks. Kinnistule on seatud käsutamise keelumärge T S’i kasuks. Kinnistut Tooma, suurusega 31 000 m2, koormab esimese järjekoha hüpoteek summas 8 400 000 krooni Osaühing EVAIL OIL ja teise järjekoha hüpoteek summas 2 000 000 krooni T S’i kasuks Kinnistule on seatud käsutamise keelumärge T S’i kasuks.

Varade turuväärtus saab selguda vara võõrandamisel. Võlgniku kohustused 10.12.2009.a seisuga olid kogusummas 7 451 128 krooni, millest laenukohustused, v.a pangalaen, 3 412 000 krooni, võlad ja ettemaksed 168 134 krooni, sh võlad tarnijatele 102 300 krooni, võlad töötajatele 25 672 krooni, maksuvõlad 41 163 krooni, pikaajalised laenukohustused 3 870 994 krooni. Suurimad võlausaldajad laenulepingute alusel on OÜ Evail Oil, nõue 4 176 994 krooni, millest 300 000 krooni on muutunud sissenõutavaks, omandatud AS-ilt Swedbank 10.11.2009.a. nõude loovutamise lepingu alusel, T S, 2 000 000 krooni, tasumise tähtajaga 29.06.2009.a., OÜ MGT Baas, kokku 565 940 krooni, millest intressivõlg 6 940 krooni ja millest 282 000 krooni on muutunud sissenõutavaks ning tasumise tähtaegasid märkimata S G 280 500 krooni, OÜ MMM Kinnisvaraarendus 145 000 krooni, M M 65 000 krooni. Võlgniku 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2008.a. seisuga kohustusi kogusummas 9 190 582 krooni, millest laenukohustused 3 596 942 krooni, sh muud võlad 2 000 000 krooni, võlad ja ettemaksed 40 923 krooni, sh võlad tarnijatele 27 037 krooni, võlad töövõtjatele 4 343 krooni, maksuvõlad 9 543 krooni, pikaajalised laenukohustused 5 552 717 krooni. Võlgniku maksuvõlgnevus on 35 883 krooni ning maksusummadelt arvestatud arvestuslik intress 1 030 krooni ja 12 senti. Võlgnevus koosneb intressi, käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, maamaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete võlgnevustest. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on hinnatav umbes 7 500 000 kroonile. Pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks realiseeritava vara moodustavad 2 kinnistut, mis on praegu koormatud hüpoteekidega võlausaldajate Osaühing EVAIL OIL ja T S kasuks. Samuti on kinnistutele seatud käsutamise keelumärked T S’i kasuks. Võlgniku majandusliku olukorra hindamise aluseks võetud võlgniku 10.12.2009.a, 31.12.2008.a. ja 31.12.2007.a. bilansid väljendavad, et võlgniku majandustegevus oli kõigil vaadeldud aastatel kahjumis, mistõttu käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks. Võlgniku käibekapitali näitaja oli ainult 2007. aastal positiivne, kõigil ülejäänud aastatel aga tugevalt negatiivne. Võlgniku sõltuvus võõrkapitalist on olnud kõigil vaadeldud aastatel väga kõrge ja seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kasumlik majandustegevus kohustuste täitmiseks, viimased 3 aastat on võlgniku tegevus tootnud kahjumit ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjusteks võib pidada eelkõige võlgniku ebaõiget ettekujutust forelli müügikäibest kinnistute omandamise hetkel ning sealhulgas liialt suurte kohustuste võtmist. Tegelikkuses osutus forelli müügikäive oodatust väiksemaks, kuigi tegemist ei olnud veel majanduslangusest tingitud perioodiga. Pärast üldist majanduslangust vähenes müügikäive veelgi. Sellest tulenevalt ei suutnud võlgnik tasuda kinnistute müügihinda summas 2 000 000 krooni. Võlgnik ei ole suuteline igapäevase majandustegevusega olemasolevaid kohustusi katma ning osanikud ei ole valmis tegema ka täiendavaid investeeringuid. Võlgnik ei suuda täita oma majandustegevusega võetud kohustusi. Kui täiendavaid investeeringuid ei kaasata, siis tuleks võlgniku vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võõrandada. Võlgniku maksejõuetus tekkis 2008. aastal, seega on võlgnik viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. Võlgniku omakapital oli negatiivne juba 2008.a. lõpus, mis tähendab, et võlgniku juhatuse liikmed oleksid juba sel ajal pidanud tarvitusele võtma äriseadustiku § 176 nimetatud meetmed ja kas kaasama täiendavad investeeringuid või esitama võlgniku pankrotiavalduse. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur tuvastanud ei ole, kuid halduri arvates vajab edasises pankrotimenetluses analüüsimist võlgniku käitumine seoses T S’iga kinnistute ostutehingute tegemisel, sest võlgnik ei tasunud müüjale kogu ostusummat,

samuti tasuti panka kaks aastat varem kinnistute ostmiseks tasutud hoiuse deposiidi arvelt panga kohustusi, pank loovutas oma nõude võlgniku osanikega seotud äriühingule jne. Vastavuses PankrS § 1 lg. 2 ja 3 ning 31 lg. 4 palub ajutine pankrotihaldur välja kuulutada Osaühingu Haljala Forell, registrikood 11315066, pankrot, nimetada Osaühingu Haljala Forell pankrotihalduriks Oliver Ennok ning mõista välja pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused kokku 18 400 krooni vastavalt esitatud aruandele. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse ja halduri ettekande ning läbi vaadanud asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leidis, et põhjendatud on pankrotiavaldus rahuldada, äriühingu OÜ Haljala Forell, reg.kood 11315066, asukoht Võle küla, Haljala vald 45301, Lääne-Virumaa, juhatuse liige A O, pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg. 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku esindaja selgituse ja ajutise pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku esindaja on kinnitanud äriühingu suutmatust rahuldada võlausaldaja nõudeid. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg. 5 ja 6 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega, milles tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Halduri isiku ja ajutise halduri tasu suhtes vastuväiteid ei esitatud. Seega on põhjendatud halduriks nimetada Oliver Ennok ja ajutise halduri taotlus tasu määramiseks ja kulutuste hüvitamiseks rahuldada. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt oli kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg. 2 kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Ajutise pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt haldur suhtles võlgniku esindajate ja võlausaldajatega 2 tunni ulatuses, tutvus võlgniku esitatud dokumentidega, registri ja arhiivmaterjalidega 7 tundi, päringute koostamine ja lähetamine registritesse ja krediidiasutustesse 1 tund, päringute tulemuste töötlemine 3 tundi, ajutise pankrotihalduri aruande koostamine 3 tundi ja osalemine pankrotiasja arutamisel kohtuistungil. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr. 71 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Juhindudes Eesti Pankrotihaldurite Koja seisukohast ja väljakujunenud kohtupraktikast, mille kohaselt ajutise pankrotihalduri tasu ei või olla väiksem kui 800 krooni tund, palub haldur kohtul välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 17 töötunni eest 17 000 krooni, arvestusega 1 tund = 1000 krooni, ja vajalike kulutuste (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud, transport) katteks 1 400 krooni. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud ja seega on põhjendatud talle tasuks määrata 17 000 krooni ja kulutuste summaks 1 400 krooni ning kokku 18 400 krooni pankrotivara arvelt haldurile välja mõista.

PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS 32 kohaselt pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Kohus kohaldas PankrS §-de 3 lg. 2, 17 lg.1, 23, 31- 33 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §-de 463-465, § 661 lg. 2 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 30.jaanuaril 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.