Kohtuasja number
2-09-24425
Otsuse kuupäev
14.jaanuar 2010
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
VBH AS (reg.kood xxx, xxx) hagi OÜ FE(reg.kood XXX, xxx) vastu võla ja viiviste nõudes
102 537,41 krooni Hagihind Asja läbivaatamise kuupäev
07.detsember 2009
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja adv. Kalle-Kaspar Sepper ja kostja esindaja adv. Janek Väli
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt FE VBH AS-i kasuks põhivõlg 102 537,41 EEK (üks sada kaks tuhat viissada kolmkümmend seitse krooni ja 41 senti) ja viivis 76 251,94 EEK (seitsekümmend kuus tuhat kakssada viiskümmend üks krooni ja 94 senti) ning alates 26.maist 2009 viivist 0,15 % võlgnetavalt summalt päevas kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Menetluskulud jätta täielikult kostja OÜ FE kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Pooled sõlmisid 02.aprillil 2007 ostu-müügi lepingu nr 07/024, mille objektiks on hageja poolt kostjale müüdavad tooted. Hageja müüs lepingu alusel kostjale kaupa krediiti ja andis kauba komplekteerimislehtede alusel kostjale üle ning väljastas arve-saatelehed.
Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal hagejale tasumata 09.septembril 2008 väljastatud arve osaliselt summas 49 149,49 krooni ning tervikuna on tasumata 01. ja 03.oktoobril 2008 ning 18.mail 2009 väljastatud arved. Kostja võlgneb hagejale 102 537,41 krooni. Hageja on arvestanud tasumata võlasummalt viiviseid 0,15 % päevas. Seisuga 25.mai 2009 moodustavad viivised 76 251,94 krooni. Eelnevast tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas 102 537,41 krooni ja viivised 76 251,94 krooni ning alates 26.maist 2009 kuni põhivõla tasumiseni 0,15 % võlgnetavalt põhisummalt päevas. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Kostja leiab, et hagi on tõendamata ja põhjendamatu. Pooltevahelises müügilepingu lisas 1 on loetletud isikud, kellel on õigus kostja nimel kaupa tellida, kaupa vastu võtta ja arveid allkirjastada. Ükski hageja poolt esitatud arve ei ole kostja esindaja poolt allkirjastatud. Ükski komplekteerimisleht ei ole kostja juhatuse liikme ega lepingu lisas 1 loetletud volitatud isikute poolt allkirjastatud. Seega ei ole tõendatud kauba üleandmine, millest tulenevalt on tõendamata hageja nõue kostja vastu. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus leiab, et poolte vahel 02.04.2007 sõlmitud lepingust tulenev hageja nõue 102 537,41 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud ning tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt temale saadetud 3 arvet ning ühe arve osaliselt. Hageja on esitanud kohtule selgituse arvete esitamisest ja nende tasumisest (t.lk 20), millest nähtub, et kostja on jätnud 09.09.2008 väljastatud arve tasumata osaliselt 49 149,49 krooni ulatuses. Vastavalt komplekteerimislehele (t.lk 13) on kaup vastu võetud kostja esindaja poolt ning kuna kostja on tasunud nimetatud arve osaliselt, esitamata pretensiooni vastuvõetud kauba osas, siis tuleb lugeda kostja poolt 08.09.2008 komplekteerimislehel märgitud kogu kaup vastuvõetuks, olenemata sellest kes kostja poolt volitatud isikutest on kauba vastuvõtmise dokumendile alla kirjutanud. Ei ole veenev kostja väide, et 08.09.2008 arve osaline maksmine toimus ekslikult. Eksliku maksmisega võinuks olla tegemist, juhul kui kogu summa 158 418,41 krooni oleks makstud ühe korraga. Hageja arvete maksmist näitava tabeli (t. lk 20) järgi on kostja poolt nimetatud summa tasutud ositi, 23 osas, ajavahemikus 11.11.2008 kuni 12.05.2009.
Pooltel oli lepingust tulenev pikaajaline järjepidev suhtlemine ning selle käigus välja kujunenud praktika, mille kohaselt kauba tellis lepingus kokkulepitud isik ning kauba järele hageja lattu tuli isik, kes küll ei olnud lepingu lisas 1 märgitud, kuid oli kostja poolt volitatud kaupa vastu võtma. Majandustegevuses on tõenäoline, et kaupa ei käi vastu võtmas ostujuht (antud juhul kauba tellija) või muu struktuurüksuse juht ise. Ei ole usutav, et kostja ostujuhi poolt tellitud kaubale võis hageja lattu kokkulepitud ajal järele minna kolmas isik, keda kostja ei oleks volitanud kaupa kätte saama. Arvestades poolte vahel väljakujunenud praktikat on tõendatud nii 01. ja 03.10.2008, kui ka 04.05.2008 komplekteerimislehel märgitud kauba üleandmine OÜl-e FE. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja nõue 102 537, 41 krooni kostjalt väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Pooled on lepingu punktis 4.1 kokku leppinud, et lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamisel on pooltel õigus nõuda süüdiolevalt poolelt viivist 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast või mittekohaselt üleantud kaupade maksumusest iga viivitatud päeva eest. Hageja on esitanud viivisenõude (viivisearvestus t. lk 21) seisuga 25.mai 2009 summas 76 251,94 krooni. Kostja ei ole viivise suurusele ega hageja poolt esitatud arvestusele vastuväiteid esitanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.