Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebe kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

I. Asjaolud ja hageja nõue. 04.11.2009 võttis Viru Maakohus menetlusse KÜ Lennuki 2 poolt 29.10.2009 esitatud hagiavalduse L V-T` vastu eluasemekulude eest tasumisel esineva võlgnevuse summas 6 063.25 krooni ja viivise 829.35 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagi on esitatud KÜ Lennuki 2 poolt L V-T` vastu korteriühistu põhikirja ja võlaõigusseaduse sätetele tuginedes. L V-T on xxxx asuva korteri omanik. Alates oktoobrist 2008 ei ole ta korteriühistu liikmena oma kohustusi ühistu ees täitnud ega kommunaalteenuste eest korteriühistu esitatud arveid tasunud. Vastavalt KÜ Lennuki 2 põhikirja punktis 3.2 6/7/8 sätestatule peab ühistu liige kommunaalteenuste eest tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks eelmise kuu eest. Kostja on nimetatud kohustust rikkunud: viimane makse on toimunud 2008.a. oktoobris sama aasta septembrikuu eest. Seisuga 09.03.2009 võlgneb kostja hagejale alates oktoobrist 2008 kuni veebruar 2009 esitatud arvete alusel kokku summas 6 063.50 krooni. Kostjale on saadetud võla tasumiseks teateid, kuid kostjapoolne huvi võla likvideerimiseks puudub. Hageja esitas 09.03.2009 avalduse maksekäsu kiirmenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale nõudega põhivõlgnevuse summas 6063.50 krooni, kõrvalnõude summas 829.35 krooni ning menetluskulude summas 750 krooni hüvitamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses menetlus lõpetati kostja esitatud vastuväite tõttu . Kostja teatas, et ei nõustu summa tasumisega, kuna tööandja ei ole talle töötasu vastavalt lepingule maksnud. 29.10.2009 esitas hageja vastavalt kohtu korraldusele hagimenetluses jätkamiseks põhjendatud nõudega hagiavalduse ning tasus täiendavalt riigilõivu summas 1 200 krooni. Korteriühistu üldkoosoleku 24.09.2004 otsuse kohaselt on kostja kohustatud kommunaalteenuste maksetähtaja ületamisel maksma viivist 0,7% iga viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summast. Seisuga 02.03.2009 moodustab viivis 829.35 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1 ja 113 sätestatule. Hagiavaldusele on lisatud nõude tõendamiseks KÜ Lennuki 2 põhikiri, kostjale tasumiseks väljastatud arved alates septembrist 2008 kuni veebruar 2009 (arved nr 9-46, 10-46, 11-46, 12-46, 1-46 ja 2-46) ning viivise arvestus, samuti koopiad kostjale väljastatud teadetest, riigilõivu tasumise maksekorraldus.

Kohtumenetluse käik 04.11.2009 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse võtmisel väljastas kohus hagiavalduse kostjale tutvumiseks ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. 12.11.2009 võeti kostja elukoha aadressil hagimaterjalid vastu edasiandmiseks kostjale. Kohtu määratud tähtaja jooksul kostja vastust hagile ei esitanud. 01.12.2009 01.12.2009 esitas hageja kohtule avalduse nõude suurendamisest. suurendamisest. Seisuga 30.11.2009 esineb kostjal augustis, septembris ja oktoobris 2009 hageja esitatud arvete alusel täiendavalt tekkinud võlgnevus summas 2504.25 krooni. Samuti suurendas hageja viivisnõuet summas 160.60 krooni. Hageja nõudeks kokku oktoobrist 2008 – veebruarini 2009 ja augustist 2009 kuni oktoober 2009 (kaasa arvatud) kostjale tasumiseks esitatud arvete alusel jääb summa 8 567.75 krooni tasumine. Viivisnõudeks jääb kokku summa 989.95 krooni.

Kohus võttis hageja suurendatud nõudega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle kostjale tutvumiseks, määrates ühtlasi asja läbivaatamiseks kohtuistungil 08.01.2010. 08.0 08.01 .01.2010 toimunud kohtuistungil jääb hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde, kinnitades, et kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud. Alates oktoobrist 2008 ei ole kostja ühtegi ühistu esitatud arvet tasunud ega võlgnevuse kustutamiseks kordagi hageja poole pöördunud. Hagejal on tekkinud raskusi ühistule esitatud arvete tasumisel, mistõttu hageja jääb ka kostja vastu esitatud viivisnõude juurde. Hageja palub hagi rahuldada, kuna võlgnevus suureneb. Kostja tunnistab kohtuistungil 08.01.2010 hageja esitatud nõuet täielikult. Kostja seletab, et nad on mõlemad abikaasaga jäänud töötuks ning neil puudusid võimalused arvete tasumiseks. Neil tuleb tasuda igakuuliselt ka tagasimakseid pangalaenude katteks, samuti on nende ülalpidamisel koolis käiv tütar. Kostja tööandja on pankrotistunud ning nende töötasu nõuded on edastatud pankrotihaldurile töötukassa kaudu hüvitamiseks. Kostja lubab, et töötukassast palgahüvitiste kättesaamisel tasuvad nad abikaasaga esimesel võimalusel ühistule võlgu olevaid summasid. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud hageja esindaja ja kostja seisukohad ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt kohtumenetluses suurendatud nõude ulatuses ning kuulub selles ulatuses ka täielikult rahuldamisele. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses osaliselt kirjeldanud. Pooltevahelisi suhteid reguleerib põhiliselt korteriühistuseadus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1 järgi on korteriühistu liikmeteks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. KÜS § 13 lg 4 tulenevalt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks ja majandamiskulude kohta kõigile ühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15-1 lg 1 kohaselt peab eluruumi omanik tasuma lisaks majandamiskuludele ka veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on kostja xxxx asuva korteriomandi omanik ja ühtlasi seega ka KÜS § 5 lg 1 tulenevalt korteriühistu liige, kuid on jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse tasuda temale kuuluva korteriomandiga seotud eluasemekulude eest. Kostja on omaks võtnud, et ta ei ole täitnud korteriühistu liikmena oma kohustusi ühistu ees ning on jäänud hageja ees hageja poolt nõutud summas võlgnevusse. Ta ei ole tasunud ühistu esitatud arvetel märgitud summasid alates oktoobrist 2008. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt selle kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole hageja nõutud viivisnõude arvestamise aluseid ega määra vaidlustanud. TsMS § 440 lg 1 tulenevalt, kui hageja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse (TsMS § 440 lg 2).

Eeltoodud asjaoludel on hageja poolt esitatud suurendatud nõudega hagiavalduses märgitud ulatuses hageja nõue põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 9557.45 krooni, millest 8567.50 krooni moodustab põhivõlgnevus ja 989.95 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Hageja taotletud menetluskuludeks asjas on nii maksekäsu kiirmenetluses kui ka hagimenetluses tasutud riigilõivu hüvitamine kostja poolt. Seoses kostja poolt hagi omaksvõtuga peab kohus võimalikuks kohtukulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsusega vastavalt kohtukulude jaotusele. Asja materjalidest nähtub, et samas nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja 09.03.2009 maksnud riigilõivu summas 750 krooni, põhjendatud nõudega hagiavalduse esitamisel on makstud vastavalt maksekorraldusele nr 910, 28.10.2009 – summas 1200 krooni ja nõude suurendamisel 03.12.2009 veel täiendavalt riigilõivu summas 1200 krooni, s.o. kokku summas 3 150 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 ja RLS Lisa nr 1 sätestatule kuulub hagi hinnalt (põhinõudelt) vahemikus 8000 kuni 9000 krooni tasumisele riigilõiv summas 1800 krooni. Hagi rahuldamisel kuulub kostja poolt vastavalt põhinõudele hüvitamisele hagejale riigilõivu katteks 1800 krooni ning TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel kuulub enam tasutud osas riigilõiv (1 350 krooni) hagejale tagastamisele eraldi määruse alusel. Kohus juhindus veel TsMS § 442; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 12. veebruaril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.