1.Jätta F.B. (isikukood xxx, elukoht xxx) kaebus kohtutäitur K.M.’i (asukoht Jaama 14, Jõhvi) tegevuse peale rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud kaebuse esitaja F.B. kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.13. mail 2009.a esitatud kaebuse kohaselt 20.02.2009.a pöördus kaebuse esitaja kohtutäitur K.M.`i poole avaldusega osaliselt vabastada aresti alt tema pangakonto, et tasuda igakuiselt arveid KÜ-le Tallinna 32. Kuna avaldaja elab välismaal, sõlmis ta pangas otsekorralduslepingu, mille alusel toimus korteri eest tasumine. Arve arestimise tõttu tekib avaldajal võlgnevus korteriühistu eest.
23.03.2009.a vastas kohtutäituri abi avaldajale, et avaldajal puudub seadusest tulenev õigus maksete tegemiseks, kuna korteri asukohaga xxx, omanikuks on teine isik. Avaldaja esitas täiturile tõendeid selle kohta, et see on tema elukoht ja tema on korterisse xxx, sisseregistreeritud. 05.05.2009.a vastas kohtutäituri abi avaldajale, et konto vabastamise aluseks ei saa lugeda võlgniku sissekirjutust nimetatud aadressile.
1 (5)
2-09-21703
3.Avaldaja teatas, et ta elab O. M.le kuuluvas korteris üksi ja vastavalt VÕS §271, §272 lg2 on kohustatud tasuma selle eluruumi eest. Teisi sissetuleku allikaid, peale pensioni, avaldajal ei ole.
4.Avaldaja palus vabastada osaliselt tema pangakonto ning välja mõista kohtutäiturilt menetluskulud.
5.Viru Maakohtu 03.08.2009.a määrusega jäeti kaebus käiguta ja kaebuse esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so. 1 000 krooni riigilõivu tasumiseks ja tasumise kohta maksekorralduse esitamiseks.
6.Avaldaja esindaja esitas 08.09.2009.a kohtule taotluse riigi menetlusabi saamiseks.
7.Viru Maakohtu 15.09.2009.a määrusega jäeti menetlusabi taotlus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so. avaldaja F.B. poolt allkirjastatud menetlusabi taotluse esitamiseks.
8.Avaldaja esitas uue menetlusabi taotluse 22.09.2009.a.
9.Pärast avaldaja varalise seisundi kontrollimist, Viru Maakohtu 09.10.2009.a kohtumäärusega rahuldati riigi menetlusabi taotlus ja avaldaja vabastati riigilõivu tasumisest.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
10.02. novembril 2009.a esitatud vastuses puudutatud isik kaebusega ei nõustunud. Vastuse kohaselt algatas kohtutäitur OÜ Trenton Invest avalduse alusel F.B. suhtes täitemenetluse nr. 095/2008/6119 Viru Maakohtu 08.10.2007.a otsuse täitmiseks. Sissenõue moodustas kokku 337 596 krooni. 26.01.2008.a arestis kohtutäitur võlgniku pensioni 50%, säilitades vähemalt 50% rahvapensioni määrast.
11.Kaebuse esitaja esitas täiturile 12.01.2009.a koostatud kaebuse, milles palus tühistada 20.10.2008.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja kehtestada põhitasu, lähtudes täitetoimingu sisust. Kohtutäituri 09.02.2009 otsusega nr. 59 jäeti kaebus rahuldamata.
12.Kaebuse esitaja esitas täiturile 13.01.2009.a koostatud kaebuse, milles palus tagasi kutsuda AS-ist Swedbank nõue 50% pensionist kinnipidamise kohta. Kohtutäituri 09.02.2009.a otsusega nr. 60 jäeti kaebus rahuldamata, kuna võlgnik saab igakuiselt kontot kasutada samas ulatuses, mis vastab ühele miinimumpalga alammäärale.
13.Puudutatud isik esitas vastuväite kohtu poolt kaebuse menetlusse võtmisele, leides, et kaebuse esitaja nõue ei ole selge. Võlgnik on esitanud kohtutäiturile kaks avaldust, millede kohta täitur on 09.02.2009.a teinud otsused nr 59 ja nr 60. Kaebusest ei selgu, millist kohtutäituri otsust kaebuse esitaja konkreetselt vaidlustab.
14.Juhul, kui asuda seisukohale, et võlgnik vaidlustab kohtutäituri 09.02.2009.a otsust nr 60, millega jäeti rahuldamata kaebus pensionist kinnipidamiste muutmiseks, siis tuleb kaebus vastavalt TMS §217 lg1 rahuldamata jätta, sest ei ole järgitud kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega. Otsusest sai kaebuse esitaja teada 11.02.2009.a, kuid kaebuse kohtule esitas ta 13.05.2009.a.
2 (5)
2-09-21703
15.Puudutatud isiku arvamuse kohaselt on tema tegevus olnud seaduspärane. TMS §8 alusel täitur on kohustatud kasutusel võtma täitedokumendi täitmiseks kõik seadusega lubatud abinõud, s.h arestima võlgniku sissetulekud seaduse lubatud ulatuses. Täitur on arestinud võlgniku konto RPKS §47 lg3 lubatud 50% ulatuses.
16.Puudutatud isik nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
MENETLUSE KÄIK
17.04. novembril 2009.a saatis kohus avaldaja esindajale puudutatud isiku vastuse ja andis talle tähtaja puudutatud isiku vastusele seisukoha esitamiseks. Samuti palus kohus avaldajal teatada, kas avaldaja on nõus asja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus hoiatas, et vastamata jätmisel asub kohus seisukohale, et avaldaja on asja kirjalikus menetluses lahendamisega nõus. 18 Avaldaja ei esitanud vastuväiteid puudutatud isiku vastusele. Ei esitanud ta ka vastuväiteid asja kirjalikus menetluse lahendamisele.
19.27. novembril 2009.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 16. detsembrini 2009.a ning teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks 12. jaanuaril 2010.a kell
20.Menetlusosalised kohtule täiendavaid avaldusi ja dokumentaalseid tõendeid ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus, tutvunud avalduse ja puudutatud isiku vastusega avaldusele ning uurinud tsiviilasja raames kogutud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §403 lg1 alusel poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Asjast puudutatud isik on palunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendada. Kuna avaldajal ei ole vastuväiteid asja kirjalikus menetluse arutamisele, menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
23.Kohus ei nõustu asjast puudutatud isiku seisukohaga avaldaja nõude selgusetuse kohta. Avaldaja selgelt väljendatud nõudeks on pangakonto arvesti alt vabastamiseks kohustamine. Avaldaja leiab, et kohtutäituri toimingu, s.o pangakonto arestimise tõttu ei ole tal võimalik kolmandalt isikult üüritava korteri Tallinna mnt. 32-56, Narva, eest korteriühistule tasuda, mistõttu tekib tal kui üürnikul võlgnevus. Kuigi oma avalduses on avaldaja viidanud kohtutäituri abi vastustele, siiski avaldaja ei pea neid täituri otsustusteks ega taotle täituri abi 23.03.2009.a ja 05.05.2009.a vastuste tühistamist. Kuna avaldajal ei ole võimalik täituri abi vastuste tühistamisega õiguskaitset saavutada, siis sisuliselt on tema nõudeks täituri otsuse tühistamine, millega täitur avaldaja avaledusarve arestis.
3 (5)
2-09-21703
24.Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kohtule kaebuse esitamisel avaldaja on järginud seadusega sätestatud korda ja kas kaebus kuulub rahuldamisele. Samuti analüüsib kohus, kas avaldaja pangakonto arestimisel täitur on rikkunud seaduse sätteid ning kas konto arestimisel võlgniku ettepanek on täiturile siduv. 25.TsMS §4 lg1 esimese lause alusel kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p4, §218 ja TsMS §475 lg1 p15 kohaselt kohtu pädevuses on muu hulgas kaebused kohtutäituri otsuste peale. Samas see ei tähenda, ei kaebuse täituri tegevuse peale saab esitada mistahes avaldaja poolt soovitud ajal. TMS §218 lg1 tulenevalt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
26.TMS §2 lg1 p1 alusel täitmisele kuuluvad nõuded, mis tulenevad muuhulgas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvad kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades. Avaldajal ei ole vaidlust selle üle, et 20.10.2008.a algatas kohtutäitur sissenõudja OÜ Trenton Invest avalduse alusel avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr. 095/2008/6119 Viru Maakohtu 08.10.2007.a otsuse tsiviilasjas nr 2-99-62 täitmiseks. Sissenõue moodustas kokku 337 596 krooni.
27.26.01.2008.a arestis kohtutäitur võlgniku pensioni 50%, säilitades vähemalt 50% rahvapensioni määrast (t.lk. 71). 13.01.2009.a esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse arve aresti alt vabastamiseks. Kohtutäituri 09.02.2009.a otsusega nr 60 jäeti kaebus rahuldamata. Väljastusteate järgi avaldaja esindaja sai kohtutäituri otsuse kätte 11.02.2009.a (t.lk. 73).
28.Kohtutäiturile 20.02.2009.a esitatud avalduses palus kaebuse esitaja arestida pangakonto selliselt, et temal jätkuks vahendeid korteri eest tasumiseks. Seega avalduse näol sisuliselt oli tegemist avaldaja kaebusega kohtutäituri 09.02.2009.a otsuse peale. Kuigi kaebus oli esitatud TMS §217 sätestatud tähtaja jooksul, ei pidanud täitur kaebuse lahendamise kohta uut otsust tegema, sest olukorras, kus täitur oli korra juba konto aresti alt vabastamise kohta kaebuse läbivaatamise otsuse teinud, oli avaldajal õigus esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus kohtule. Kaebuse pangakonto arestimise otsuse peale esitas avaldaja kohtule alles 13.05.2009.a, s.o TMS §218 lg1 sätestatud tähtaja ületades. Avaldust seaduses sätestatud tähtaja ennistamiseks avaldaja esitanud ei ole. Seega seadusest sätestatud tähtaja järgimata jätmise tõttu, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
29.Mis puudutab soovi arestida arveldusarve selliselt, et avaldajale jääks vahendeid üüritava korteri eest tasumiseks, peab kohus vajalikuks märkida, et avaldaja ei ole esitanud tõendeid otsekorralduslepingu sõlmimise kohta. Ei ole teada ka kui palju avaldaja otsekorralduslepingu alusel igakuiselt maksab. Seega ei ole kohtul võimalik anda hinnangut sellele, kas 50% avaldaja pensionist ei jätku üüritava korteri eest maksmiseks. Isegi siis, kuis sellest ei ole piisav, ei tähenda see, et arvelduskonto arestimisel täitur rikkus avaldaja õigusi, sest riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §47 lg3 kohaselt täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Menetluskulud
4 (5)
2-09-21703
30.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kaebus jäetakse rahuldamata, siis TsMS §162 lg1 ja §172 lg1 jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda.
31.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §372 lg5, §§ 463-466, §660 lg1, §661 lg1, lg2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.