Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 14.12.2009 esitas V F OÜ Viru Maakohtusse hagi M K vastu 6000 krooni võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 31.08.2008 võlakiri, mille alusel kostja lubab hagejale tagastada 6000 krooni seoses kostja poolt hageja korterile tekitatud veekahjustusega. Võlakirjas kokkulepitud graafiku kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse osade kaupa järgmiselt: septembris 2008 summas 1500 krooni, oktoobris 2008 summas 1500 krooni, novembris 2008 summas 1500 krooni ja detsembris 2008 – 1500 krooni. Kostja lubas tekitatud kahju hüvitada vastavalt kokkulepitud graafikule, kuid oma lubadust ta ei täitnud ning hageja poolt võlgnevuse meeldetuletamisel keeldus ta summat tasumast. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 30 lg 1 ja 76 lg 1 ning 100 sätetele ja taotleb kostjalt 6000 krooni väljamõistmist ning menetluskulude hüvitamist. Hagiavaldusele on lisatud nõude tõendamiseks sõlmitud võlakiri, samuti esindajale antud volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumisest ning kviitung-order õigusabi eest tasutud 1000 krooni kohta. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjale kätte antud 23.12.2009. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 06.01.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on hagejale antud võlakirjas tunnistanud hageja ees rahalise kohustuse olemasolu, kuid jätnud hüvitamisele kuuluva summa tasumata. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlanimekirjas märgitud summa - 6000 krooni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid, mille kohaselt moodustavad hageja kulud asjas kokku summa 2 200 krooni, sellest 1200 krooni moodustab vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 192, 14.12.2009) ning 1000 krooni hageja poolt tasutud õigusabikulu (kviitung-order nr 18, 14.12.2009) hagiavalduse koostamise eest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 13. veebruaril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.