Tsiviilasi nr.2-09-25130
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-25130
Tsiviilasi
M. M. hagi E. L. vastu 246 000 krooni nõudes Hageja: M. M. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Kostja: E. L. (is.kood xxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx) Esindaja: adv. K. A. Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Juhindudes TsMS §428 lg.1 p.4,§ 632 lg 4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada M. M. ja E. L. alljärgnevate tingimustega:
vahel 11.12.2009.a. sõlmitud kompromissileping
tsiviilasjas
nr.2-09-25130,
seoses
kompromissilepingu
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 5 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Valga Maakohtu kaudu.
Menetluse käik 28.05.2009.a. on kohtule laekunud M. M. hagi E. L. vastu 246 000 krooni nõudes /tl.1-3/. 08.01.2010.a. esitati kohtule poolte poolt allkirjadega kinnitatud kompromissleping, milline paluti kohtul kinnitada ja ühtlasi lõpetada menetlus. Mõlemad pooled kinnitavad, et on teadlikud, et vastavalt TsMS § 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Hageja on taotlenud kohtult TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Tartu Ringkonnakohtu 26.08.2009.a. määrusega kohustas kohus M. M. tasuma riigilõivu summas 5000 krooni kümne osamaksena alates septembrist 2010 kuni 10. mai 2010.a. Hageja on tasunud vaid kahel korral talle kohustuseks pandud riigilõivu 08.09.2009.a. ja 10.10.2009.a. summas 1000 krooni, jättes tasumata maksed 09.11.2009.a., 07.11.2009 ja 07.12.2009.a, kui kohtus antud tsiviilasja menetlus kestis. Lähtuvalt eeltoodut pole hageja talle pandud kohustust täitnud ja kohus jätab hageja sellekohase taotluse rahuldamata. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlus menetluse lõpetamiseks kuulub rahuldamisele. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS § 430 lg 3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi.
“Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) § 428 lg1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest enda teadlikkust, on pooled kinnitanud ka kokkuleppe tekstis. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada.
Aivar Pellja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.