Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-09-42812 taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik 27.08.2009.a esitas Aktiva Finants OÜ esindaja kohtule hagiavalduse L Z vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue AS Tele 2 ja L Z vahel mobiiltelefoni teenuste lepingust nr 10166095. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale, kellele loovutas AS Tele 2 nõude kostja vastu, 7 324,25 krooni, millele on lisandunud viivis 7 323,25 krooni. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kuna kostjale ei olnud võimalik hagimaterjale kätte anda, siis vastavalt TsMS § 317 kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avalikult tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Vastamiseks anti tähtaeg 20 päeva arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemist. Avalikult kättetoimetamise väljavõte on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.11.2009.a. TsMS § 317 lg 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud. Kohtule esitatud hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb 2(3)

2-09-42812 kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 102 sätestab võlgniku kohustuse teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on lepingute kohaselt tasumata summalt 0,15% iga viivitatud päeva eest. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 4850 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1600 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 3000 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Viru Maakohus 24.07.2009.a. määrusega jättis Osaühingu Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avalduse L Z vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hagiavaldus oli kohtule esitatud ühe kuu jooksul pärast kiirmenetluse lõppu. Sellest tulenevalt on hageja nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni kohtuväline kulu ning kuulub seega väljamõistmisele kostjalt. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 3000 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur. Hageja nõue on tavapärane ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Kohus, läbi vaadanud tsiviilasja materjalid, jõudis seisukohale, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja OÜ Julianus Inkasso tegeliku töömahuga. Kohus arvestab, et esindaja aastaid tegeleb hageja esindamisega sarnastes õigusvaidlustes ning hagiavalduste vormistamisel on kõigi aastate jooksul kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid, samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja(te) tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1500 3(3)

2-09-42812 krooni. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 1500 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1600 krooni ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 250 krooni, kokku 3 350 krooni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid toimetati kostja L Z kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja seaduslikku esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada käesolev tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Dokument loetakse TsMs § 317 lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4 sätete kohaselt tagaseljaotsusega.

Fred Fisker Kohtunik

4(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.