Tööõigus › Muud tööõigusasjad

ASJAOLUD

L T esitas 28.12.2009.a Viru Maakohtule hagi KREENHOLMI VALDUSE AKTSIASELTSI vastu töötasu nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud tööleping, hageja töötas kaubandusosakonna juhatajana ja alates 23.07.2009.a tööleping lõpetati. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni nõudega tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning pöörata tööle ennistamine viivitamatult täitmisele. Töövaidluskomisjoni 16.11.2009.a otsusega töövaidlusasjas nr. 9.1-2/4508-2009 hageja nõuded rahuldati, hageja tuli 18.11.2009.a tööle ning alustas oma töökohustuste täitmist. 20.11.2009.a sai hageja kätte Viru Maakohtu 17.11.2009.a määruse, mille kohaselt peatati hagi tagamise korras töövaidluskomisjoni otsuse viivitamatu täitmine. Hageja tegutsedes heauskselt, käis 1819.11.2009.a tööl täites oma töökohustusi. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 2 päeva eest summas 3395 krooni.

2-09-70694

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hageja saamata jäänud töötasu nõue tuleneb sisuliselt poolte vaidlusest tsiviilasjas 2-09-60047, kus hagi tagamise korras peatati töövaidluskomisjoni otsuse viivitamatu täitmine Viru Maakohtu 17.11.2009.a määrusega, mille peale hageja on esitanud määruskaebuse ning mis on edastatud Tartu Ringkonnakohtule. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 4 lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 474 lg 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist. Antud juhul on viivitamata täitmisele kuuluv töövaidluskomisjoni otsus, mille alusel hageja tööle ennistati ja tasuti talle 15 000 krooni töövaidlusasjas nr. 9.1-2/4508-2009 Viru Maakohtu poolt muudetud (töövaidluskomisjoni otsuse viivitamata täitmine on peatatud) ja Viru Maakohtu 17.11.2009.a määrus on vaidlustatud, ei ole jõustunud ning on saadetud Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Töövaidlusasjas kohtu otsust hageja tööle ennistamise ja saamata jäänud töötasu nõudes ei ole ning seega ei saa kohus käesolevas tsiviilasjas võtta seisukohta selle suhtes, kas hageja tööle ennistamine on põhjendatud või mitte. Vaidlust ei ole, et töövaidluskomisjoni otsus, millega hageja viivitamatult tööle ennistati on Viru Maakohtus vaidlustatud ja asjas otsust tehtud ei ole. TsMS ei võimalda lahendamata tsiviilasjast tulenevat nõuet esitada eraldi hagina teises tsiviilasjas, kuna töötasu nõue on hõlmatud kohtu menetluses oleva tsiviilasjaga ning poolte nõuded, mis tulenevad vaidlustatud viivitamata täitmisele kuulunud lahendist, on seotud lahendi endaga. Järelikult ei saa antud juhul sellisel kujul esitatud töötasunõuet esitada eraldi hagina, sest teises tsiviilasjas ei ole veel lõplikku lahendit tehtud. Lahendist tulenevalt võib toimuda nö. tagasitäitmine, nõuete tasaarvestus ja sõltub ka poolte võimalus vabatahtlikult täita võimaliku sundtäitmisega tekitatud kulud ja kahju. Hagejal on õigus kohtu menetluses oleva tsiviilasja raames oma nõuet suurendada, või laiendada (TsMS § 376 lg 4 p 2). Hageja nõuded lahendab kohus tsiviilasjas 2-09-60047 otsusega, muuhulgas töötasu nõude aja eest, mille hageja on antud asjas esitanud. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et esitatud hagi ei ole lubatav ja sellega ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud 2(3)

2-09-70694 Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 168 lg 1, 173 lg 3, 371 lg 2 p 2, 463-466 ja 661.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.