Võlaõigus › Muud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte välismaal, võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.

Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise kättetoimetamisest imetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 08.01.2009 esitas T V Viru Maakohtusse hagi A H` vastu võlgnevuse 98 293 krooni, viivisintressi 20 068.15 krooni ning menetluskulude nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 18.01.2006 müüs hageja kostjale metsamaterjali koguses 496 thm, mille ostu-müügi tehing vormistati kirjalikult aktiga nr 1. Kostjal oli kohustus tasuda ostetud metsamaterjali eest hagejale kokku summas 314 485 krooni hiljemalt 05.02.2006, kuid kogu summat kostja tähtaegselt ei tasunud. Tasumata jäi kostja poolt hagejale summas 98 293 krooni. Hageja esitas kostjale korduvalt nõudeid tasumata võla tasumiseks, samuti sõlmiti poolte vahel kohtuväliselt kompromissileping võla ositi tasumiseks, kuid kostja kokkulepet täitma ei asunud ning hageja oli sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, 113 lg 1 ja 94 , samuti VÕS § 115 sätestatule ning palub kostjalt välja mõista põhivõlga summas 98 293 krooni, viivisintressi 20 068.15 krooni, samuti hageja kantud menetluskulud – hagi esitamisel tasutud riigilõiv (5250 krooni) ja menetlus – ning õigusabikulud (30 500 krooni). Hagiavaldusele on nõude tõendamiseks lisatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1, 18.01.2006; kostjale väljastatud nõudekiri 25.05.2006, kokkulepe 28.08.2006; tähtkirja kättetoimetamise teatis, maksekorraldus riigilõivu tasumisest summas 5250 krooni. Täiendavalt tasus hageja puuduste kõrvaldamise käigus riigilõivu 10.02.2009 summas 4 750 krooni.

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega 12.02.2009 võttis kohus peale hageja poolt hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamist hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Materjalid on kostja isiklikult vastu võtnud Rakvere kohtumajas 17.03.2009. Kohtu määratud tähtajaks kostja vastust hagile ei esitanud. Hagiavalduses taotlust tagaseljaotsusega hagi lahendamiseks ei esitatud; hageja oli avaldanud soovi asja läbivaatamiseks kohtuistungil. Eelnevast tulenevalt määras kohus asjas välja kohtuistungi, arvestades seejuures ka kostja võimalusi (seoses Soomes töötamisega) kohtuistungil osalemiseks. Kostja on 01.12.2009 kinnitanud oma allkirjaga kohtukutse kättesaamist 08.01.2010 toimuvale kohtuistungile ilmumiseks. 08.01.2010 kohtuistungile kostja ei ilmunud.

Hageja taotleb 08.01.2010 kohtuistungil kostja mitteilmumise tõttu kohtu poolt tagaseljaotsuse tegemist ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Hageja kinnitab, et kostja võlgnevus tema ees hagiavalduses märgitud ulatuses on käesoleva ajani tasumata. Kostja on ostnud hagejalt metsamaterjali ning jäänud selle eest tasumisel võlgnevusse summas 98 293 krooni. Vaatamata korduvalt antud lubadustele ei ole kostja võlgnevust hüvitanud. Sõlmiti ka kokkulepe kostjaga võla ositi tasumiseks, kuid ka seda kostja ei täitnud. Hageja oli sunnitud pöörduma võla sissenõudmiseks hagiavaldusega kohtusse. Ka kohtumenetluse ajal ei ole kostja hagejaga ühendust võtnud, kostja tegevusalast ja tema võimalustest võla tasumiseks hagejal ülevaade puudub. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Menetluskuludeks on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (kokku summas 10 000 krooni) ning õigusabikulud, milliseid kulutusi tõendavad dokumendid esitab hageja vastavalt TsMS § 174 lg 1 tulenevalt 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kostja ei ole kohtuistungile mitteilmumise põhjustest teatanud, kohtuistungi päeva määramisel arvestati ka kostja enda soovi. Hagi on kohtu menetluses olnud alates jaanuarist 2009 ning hagimaterjalid on kostja poolt vastu võetud juba märtsis 2009. Hagile vastuväiteid ei ole kostja käesoleva ajani esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu väljastatud kohtukutse on kostja kätte saanud juba 01.12.2009 ning kostjal on olnud piisavalt aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Kohtukutse väljastamisel on kostjat hoiatatud TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust kohtule teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist, mille nõudmise korra ja alused sätestavad VÕS § 13 ja 94. Vastavalt VÕS § 113 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et kostja poolt nii võlanõudele kui viivisnõudele vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduses nõutud võlgnevuse (98 293 krooni) ja viiviste (20 068.15 krooni) katteks kokku summas 118 361.15 krooni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Lisada tuleb ka kantud kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 02.aprillil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.