tsiviilasi 2-09-56481/21
6.jaanuar
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja kohtunik Aase Sammelselg hagita menetlus aktsiaseltsi P avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse talumisele kohustamises, kinnistusraamatusse juurdepääsuõiguse kohta sissekande tegemises ja juurdepääsuõiguse tasu määramises avaldaja aktsiaselts P, reg. XXX, vandeadvokaat Alar Urm
asub
XXX,
menetluses
osales
volitatud
esindaja,
puudutatud isikud aktsiaselts A, reg. XXX, XXX, menetluses osales volitatud esindaja, Heldur V Maardu linn, Maardu Linnavalitsuse kaudu, asub Kallasmaa 1, 74111, Maardu linnas, Harjumaal, Eestis, menetluses osales volitatud esindaja, Helen Mägi (edaspidi - kohalik omavalitsus) asjaolud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. XXX on Maardu linnas, XXXasuva kinnistu (tootmismaa) omanikuna sisse kantud aktsiaselts P. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. XXX on Maardu linnas, XXXasuva kinnistu (tootmismaa) omanikuna sisse kantud aktsiaselts A. Maardu Linnavolikogu 30.jaanuari 2007 otsusega on kehtestatud XXX kinnistu detailplaneering, millega on muu hulgas määratud juurdepääsutee servituudi ala vajadus Saha-Loo teelt XXX ja XXX katastriüksusteni. Planeeringule kantud tee on pikkusega 100 meetrit, laiusega 5 meetrit. AS A on 15.oktoobril 2009 teinud aktsiaseltsile P ettepaneku maksta XXX kinnistut
läbiva tee kasutamise eest igakuist tasu summas 14 700 krooni (k/m-ta). Avaldaja pakkumusega ei nõustunud. avaldus Avaldaja esitas 28.oktoobril 2009 Harju Maakohtule avalduse, milles palus • määrata tähtajatu juurdepääsuõigus kinnistusraamatu registriossa nr. XXX kantud kinnistule avalikult kasutatavalt teelt üle kinnistusraamatu registriossa nr. XXX kantud kinnistu tasuga 1 000 krooni aastas, • kanda kinnistusraamatu registriossa nr. XXX aktsiaseltsi P kasuks juurdepääsuõigus kinnistusraamatu registriossa nr. XXX kantud kinnistule avalikult kasutatavalt teelt üle kinnistusraamatu registriossa nr. XXX kantud kinnistu (mööda lisatud plaanile kantud teed) tasuga 1 281.85 krooni aastas, • jätta menetluskulud aktsiaseltsi A kanda. Avaldaja väidab, et • tal on võimalus XXX asuvale kinnistule pääseda üksnes XXX asuval kinnistul paiknevat teed kasutades. Avalikult kasutatav tee on sellel kinnistul 1960.ndatest aastatest. Muud juurdepääsu avaldaja kinnistule ei ole; mistahes muu juurdepääsu korraldamine tähendaks uue tee ehitamist. Juurdepääs kinnistule on vajalik, kuna kinnistu on igapäevaselt kasutusel majandustegevuseks. • puudutatud isik omandas kinnistu teades sellel avalikult kasutatava tee olemasolu. Tee kulgeb mööda tema kinnistu piiri; selle kasutus avaldaja poolt ei mõjuta puudutatud isiku tegevust. • juurdepääsuõiguse kinnistamine ei kitsenda puudutatud isiku õigusi. • teemaa omaniku nõutav tasu on ebamõistlikult suur. Lisaks avaldajale kasutavad seda teed veel kaks isikut. Juurdepääsutasu eesmärgiks on tee hooldusega seotud kulude hüvitamine. Puudutatud isiku suuremahulised investeeringud kinnistule piirdeaia ja valgustuse rajamisel ei ole hinnatavad teehoiuna. Mõistlik teehoiukulu aastas ei saa olla suurem kui 4 745.70 krooni. Tee aastase amortisatsiooni maksumus on 3 800 krooni. Olulisema osa aastasest kulust (8 545.70 krooni) peaks kandma teemaa omanik. puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik, Maardu linn andis kohtule arvamuse selles, et vaidlusalune tee on teeseaduse tähenduses eratee, mis kuulub XXX innistu omanikule. Tee ja tehnovõrkude väljaehitamiseks on 30.jaanuari 2007 otsusega kehtestatud detailplaneering, mille on avaldaja naaberkinnistu omanikuna kooskõlastanud. Planeeringu seletuskirja kohaselt on juurdepääsuteele ettenähtud avalik kasutus, juurdepääsuala planeeritud laius on 5 meetrit. Maardu linn ei ole teinud otsust tee avaliku kasutuse kohta, kuna omanik ja kasutajad ei ole selleks nõusolekut andnud. Maardu linn ei soovi menetluskulusid kanda. Puudutatud isik, AS A möönab, et avaldajal on õigus juurdepääsule oma kinnistule läbi XXX kinnistu. Puudutatud isik ei vaidlusta juurdepääsuõiguse määramist ja selle kinnistamist. Puudutatud isik väidab, et avaldajal ei ole õigust tingimusteta juurdepääsuõigusele. Avaldaja kasutatav juurdepääs asub erateel, mida võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Eratee omanikul on õigus määrata selle tee kasutamise tingimused. Tee asub puudutatud isiku majandusterritooriumil ning on funktsionaalselt ühendatud hoonete ja rajatistega. Territooriumil asub tolliladu, millele juurdepääs peab olema laopidaja range kontrolli all. Territoorium on piiratud aiaga ning teele paigaldatakse
tõkkepuuga värav mehitatud valvega. Puudutatud isik palub määrata juurdepääsu tingimusteks - väljaspool tavapärast tööaega juurdepääsu vajalikkuse registreerimise valvuri juures, - avaldaja töötajate, püsiklientide ja -partnerite sõidukite registreerimisnumbrite ja nimede esitamise puudutatud isikule ning - teistele isikutele juurdepääsuks igakordse teatise esitamise. Puudutatud isik väidab, et avaldaja pakutav juurdepääsuõiguse tasu ei ole teehoiuks piisav. Põhjendatud tasu oleks 13 028.84 krooni kuus. Puudutatud isik ei pea majandustegevuses kasumit taotlevale äriühingule osutama teenust alla omahinna. Puudutatud isik väidab, et temal lasus detailplaneeringust lähtuvalt kohustus rajada juurdepääsuna kasutatavale kinnistu osale sõidutee. Tasu suuruse määramisel tuleb arvesse võtta tee rajamise (185 389.75 : 10 : 3), värava ja tõkkepuu paigalduse (72 066.54 : 10 : 3), pääsla ülalpidamise (417 929.00 : 3), juurdepääsutee lumekoristuse ja hooldustööde (24 109.80 : 3) kulud ja maamaksu (1 253.89 : 3). Juurdepääsuõiguse tasu tuleks maksta kord aastas arvestusaasta jaanuarikuu 15.ndaks kuupäevaks. kohtu seisukoht Avaldaja on esitanud avalduse kinnistule juurdepääsu määramises (AÕS § 156), mida kohus lahendab esitatud piirides hagita menetluses (TsMS § 6181 – 6186). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused- ja kohustused muu hulgas seaduses ettenähtud alustest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kohus leiab, et avaldaja taotlus puudutatud isiku kinnistu kaudu juurdepääsuõiguse määramises on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avaldajale ja puudutatud isikule kuuluvad Maardu linnas naabruskinnisasjad. Avaldaja kinnistule on sõidukiga juurdepääs üksnes läbi puudutatud isiku kinnistul asuva tee. Juurdepääsuõiguse määramisel arvestab kohus mõlema kinnisasja omaniku esile toodud asjaolusid, kummagi huve ning kitsenduste positiivset ja negatiivset mõju. Kinnisasjade omanikel puudub vaidlus avaldaja kinnisasjale juurdepääsuõiguse vajalikkuses. Avaldaja kinnistule viivat muud, peale puudutatud isiku kinnistul paikneva tee, ei ole. Menetlusosalised ei vaidle selles, et uue tee rajamise negatiivne mõju on märkimisväärselt suurem puudutatud isiku kinnistule seatava juurdepääsuõigusega kaasneva kitsenduse mõjust. Juurdepääsu vajalikkuse on tuvastanud ka kohalik omavalitsusüksus, arvestades seda puudutatud isiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel. Naabruskinnisasjade omanikud ei ole kokkulepet servituudi seadmises sõlminud põhjusel, et vaidlevad juurdepääsuõiguse tingimuste üle. Seega tuleb juurdepääsuõigus määrata kohtu poolt. Avaldaja taotleb juurdepääsuõiguse kinnistamist. Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. AÕS § 53 järgi kantakse
kinnistusraamatusse ainult seaduses ettenähtud andmed. AÕS § 141 järgi kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata; seadusjärgse kitsenduse üle peetud kohtuvaidluse korral kantakse kitsendus selle kehtivuse tuvastamisel kinnistusraamatusse AÕS § 63 lg. 1 p. 4 ja 141 lg. 3 alusel. Juurdepääsuõiguse siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab toimuda AÕS 631 lg. 7 ja 141 lg. 3 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. Puudutatud isikul puudub alus esitada vastuväiteid avaldaja taotletud seadusjärgsele kitsendusele; seega puudub alus ka vastuväideteks kitsenduse märkusena kinnistusraamatusse kandmisele. Eelneva alusel kuulub juurdepääsuõigus kinnistusraamatusse sissekandevõimeliste õiguste hulka. Kohus on asja lahendamisel seotud avaldusega (TsMS § 5). Avaldaja on esitanud asjaõigusliku nõude, mille kohus lahendab asjaõigusseaduses ettenähtud asjaolude ulatuses. Seega omavad vaidluse lahendamisel tähendust avaldaja ja puudutatud isiku väited ning seisukohad üksnes kinnistusraamatusse sissekandevõimeliste asjaolude kohta. AÕS § 156 järgi on juurdepääsuõiguse kinnistamisel sissekantavateks asjaoludeks juurdepääsu asukoht, tähtaeg ja tasu. Juurdepääsuõigusega seonduvad võlaõigused kinnistamisele ei kuulu. Puudutatud isiku võlaõigusliku sisuga ettepanekutes kinnisasjade omanikud menetluse kestel kokkulepet ei sõlminud. Kohus ei saa esitatud taotlusi hinnata ilma sellekohast nõuet esitamata. Puudutatud isikul on õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse üldises korras. Kohus leiab, et juurdepääsuõiguse asukoha määramisel tuleb lähtuda detailplaneeringust. Kinnisasja omanikud tee asukoha üle ei vaielnud. Detailplaneeringu osaks olev krundi 1 plaan tuleb lisada otsusele. Kohus leiab, et juurdepääsuõigus tuleb määrata tähtajatuna. Avaldaja ja puudutatud isiku kinnistud on äriotstarbelised; kinnistutel asuvad äriühingute igapäevases majandustegevuses kasutusel olevad hooned. Menetlusosalised ei ole esile toonud asjaolusid, mis tingiksid juurdepääsuõiguse seostamise mingi tähtajaga. Kohus leiab, et puudutatud isikul on avaldaja juurdepääsuõiguse talumise eest õigus tasule. Avaldaja möönab teeomaniku õigust tasule. Avaldaja ja puudutatud isik vaidlevad tasu suuruse üle. Avaldaja väidab, et mõistlik tasu juurdepääsuõiguse eest on 1 281.85 krooni aastas. Puudutatud isik on esitanud tasunõude summas 13 028.84 krooni kuus. Kohalikul omavalitsusüksuses puudusid andmed samas piirkonnas juurdepääsuõiguste tavalise tasu kohta. Menetlusosalised on oma väidete kinnituseks esitanud kinnistul tee ja rajatiste rajamisega ja hooldamisega seotud kulusid tõendavad dokumendid. Kohus võtab juurdepääsuõiguse tasu määramisel aluseks järgnevad asjaolud: • juurdepääs avaldaja kinnistule on ajalooliselt toimunud puudutatud isiku kinnisasjal asuva tee kaudu; • juurdepääs on avaldajale vajalik äritegevuseks; • avaldaja kinnistu väärtus suureneb (juurdepääsuta kinnistu väärtus on vähene); • mõneti väheneb puudutatud isiku võimalus tagada omal kinnistul turvalisus; • tee kasutajate lisandumine toob kaasa hoolduskulude suurenemise; • puudutatud isikul on õigus saada vara kasutusele andmisest tulu.
Kohus leiab, et juurdepääsuõiguse tasu tuleb määrata rahalise aastatasuna. Tasu määramisel lähtub kohus teehoiu kuludest, millele peab lisanduma mõnetine omanikutulu. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga selles, et juurdepääsuõiguse aastatasu tuleb määrata üksnes teehoiukulude põhiselt. AÕS § 156 järgi on omal kinnisasjal teise isiku juurdepääsu taluva kinnisasja omanikul õigus tasule. Tasu ei ole samastatav juurdepääsu võimaldamisega tekkivate kulude hüvitamisena. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga selles, et tee kasutaja peab tee rajamise ja territooriumi valve korraldamisega seotud kulusid kandma samas proportsioonis tee ja rajatiste omanikuga. Avaldaja omandab juurdepääsuõigusega üksnes õiguse läbida puudutatud isiku kinnistut. Kinnistu jääb terviklikuks ning jätkuvalt puudutatud isiku omandiks. Kinnistu parendamisega seotud kulutusi tasakaalustab omanikule tekkiv lisaväärtus. Kinnistul asuv tee on asfalteeritud omaniku valikul. Kinnisasja omanikul on õigus omandi, s.h. tee väärtust selle parendamise läbi tõsta. Sellest ei tulene aga iseenesest õigust katta omandi parendamise kulud seda kasutavate isikute arvel. Heas korras tee ja väravarajatised tõstavad kinnistu väärtust, mida avaldajale üle kanda ei ole võimalik. Avaldaja sõidukitele juurdepääsu (läbipääsu) võimaldamine ei eelda mingite tavapärasest erinevate teetööde tegemist ega kulutuste kandmist. Pooled ei ole vaidluses esile toonud asjaolu, et tee oli enne asfaltkatte paigaldamist läbimatu; seda asjaolu ei kinnitanud ka menetluses osalenud kohalik omavalitsus. Kohus peab vajalikuks märkida, et juurdepääsuõiguse aastatasu ei saa määrata rangelt kulupõhiselt. Kulutused teehoiule on ajas muutuvad ning sõltuvad nii tee kasutuse intensiivsusest, ilmastikuoludest kui ka muudest asjaoludest. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga selles, et avaldaja juurdepääs mõjutaks oluliselt kinnistul asuva vara turvalisust. Puudutatud isik ei toonud esile, et vara kaitsmise otstarbekaim võimalus on krundi piiril paiknevale, avalikult kasutatavale teele piirde ja mehitatud valvega väravasüsteemi rajamise. Selliste kulude ülekandmine teistele isikutele on võimalik üksnes kokkuleppel või võlaõigusseaduses ettenähtud alustel. Hinnates poolte esile toodud asjaolusid ja nende tõendatust kogumis leiab kohus, et juurdepääsuõiguse aastatasu tuleb määrata summas 24 000 krooni. menetluskulud Avaldaja esindaja on 26.oktoobri 2009 maksekorraldusega avalduse esitamise eest ettenähtud riigilõivu 1 450 krooni.
nr. 18056
tasunud
Puudutatud isikud menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. TsMS § 172 lg. 1 alusel jätab kohus menetluskulud neid kandnud menetlusosaliste endi kanda. resolutsioon Juhindudes ja TsMS §-st 5; 6181 – 6186 ; TsÜS § 5 ja AÕS §-st 51; 53; 63 lg.1 p. 4; 631 lg. 7; 141 lg. 3; 156 kohus m ä ä r a s: avaldus rahuldada.
Määrata tähtajata juurdepääs Maardu linnas, XXXkinnistule (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. XXX) XXX(Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. XXX) kinnistul paikneva tee kaudu. Juurdepääsutee asukoht on kantud Maardu Linnavolikogu XXX otsusega kehtestatud detailplaneeringu osaks oleva krundi 1 plaanile (lisatud otsusele). Määrata juurdepääsuõiguse aastatasu 24 000 (kakskümmend neli tuhat) krooni maksmise kohustusega jooksva aasta jaanuarikuu 15.ndaks kuupäevaks. Tuvastada aktsiaseltsil A nõusoleku andmise kohustus ja teha kinnistusraamatus XXX(Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. XXX) kinnistule märkus juurdepääsuõigusele SahaLoo tee 5 kinnisasja (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. XXX) igakordse omaniku kasuks kohtumääruses märgitud tingimustel. Määrus jõustub selle teatavaks tegemisest. Menetlusosalistel on õigus esitada määrusele määruskaebus Harju Maakohtule Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.