Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 5, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 3, TsMS § 661 lg 2)

Asjaolud ja avaldus 09.11.2009.a. esitas võlgnik kohtule avalduse OÜ LR pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 2009.a. lõpetas OÜ LR restorani aktiivse opereerimise majandusraskustesse sattumise ja maksevõimetuse tõttu. Alates 01.04.2009.a. lõpetas ettevõte restorani igapäevase opereerimise, kuna ettevõttel tekkisid likviidsusprobleemid, mille tõttu polnud enam võimalik jätkata normaalset igapäevast majandustegevust. Pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga moodustavad nõuded OÜ LR vastu 1 010 176,57 krooni. Harju Maakohtu 17.11.2009.a. määrusega algatati OÜ LR pankrotimenetlus ja nimetati kirjaliku nõusoleku alusel ajutiseks pankrotihalduriks Ingrid Proos. Ajutise halduri aruanne OÜ LRon 25.04.2005.a. registrisse kantud 40 000 krooni osakapitaliga äriühing, kelle osanikuks võrdsetes osades (50%) on MT ja Iiri Vabariigi kodanik MKB. Mõlemad osanikud olid ka juhatuse liikmed kuni 16.06.2009.a., mil M. K. B kutsus end juhatuse liikme kohalt tagasi. OÜ LR peamiseks tegevusalaks oli restorani L , asukohaga XXX, opereerimine. Kuni 2008.aastani oli restoran edukalt tegutsev ettevõte, kuid 2008.aastal olukord oluliselt muutus. Osaühingul on vara 17.11.2009.a. seisuga hinnangulisel 5281,80 krooni. Vara on S C OÜ vastutaval hoiul. Võlgnik omab arvelduskontot Swedbank’is, kuid pangakontol raha ei ole. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Osaühingul on kohustusi kogusummas 1 161 591,15 krooni, millest:

lg-ga 1 raugemise tõttu lõpetada, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise või võitmise võimalus. Kohtuistung Kohtuistungil 17.12.2009.a. võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ja ei vaielnud vastu ajutise halduri töötasule ja tehtud kulutustele. Võlgniku seaduslik esindaja märkis, et on saavutanud kokkuleppe ajutise halduriga töötasu maksmise osas. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid, selgeid võimalusi tehingute tagasivõitmiseks haldur ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (1 161 591,15 krooni) ei ole võlgniku varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud, puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Ajutine pankrotihaldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19 tundi ning palub välja mõista võlgniku vara arvelt ajutise halduri töötasu 22 800,00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ning hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks 884,00 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vastavad Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korrale. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et ajutise halduri töötasu summas 22 800,00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ning hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks summas 884,00 krooni tuleb välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule MT’ile. 3(4)

Mare Kõlvart Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.