Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

kantselei

kaudu

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavaldus on kohtule saabunud 03.06.2009.a. Hagiavalduse kohaselt kostjate omandis on korteriomand xxxx Korteriomand suurusega 52,6 m 2 on Viru Maakohtu Kinnistusosakonnas kantud kinnistusraamatusse 03.04.2006.a. ja kostjad on omanikena sisse kantud 14.05.2008.a. xxxx moodustati 11.02.2008.a. ja ühistu põhikiri on kinnitatud 12.02.2008.a. korteriomanike üldkoosoleku otsusega. Põhikirja p.4.2.6 kohaselt peab ühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus juhatuse poolt kindlaks määratud päevaks elamu majandamise ja jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kostjatele on osutatud elamu haldus- ja hooldusteenust, vee, kanalisatsiooni- ja soojateenust, sooja vee energia teenust, vahendati prügivedu, üldelektrit, koguti raha reservfondi ja 2008.a. juulikuus muretseti kostjatele kaks ukse puutevõtit. Kostjat korteriühistu liikmetena ei ole korteriomandi haldus- ja kommunaalteenuse eest esit6atud arveid täielikult tasunud, mistõttu on neil tekkinud võlgnevus kokku 9 256 krooni ja 40 senti. Hageja on kostjatelt korduvalt nõudnud arvete tasumist, kuid kostjad on jätnud hageja nõuded tähelepanuta ja võlgnevuse tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 9 256 krooni ja 40 senti ning kohtukuluna hagi esitamiseks tasutud riigilõiv kokku 2 000 krooni. Hagi on esitatud KÜS §-de 4 lg. 1,2, 7, 13, 15’ lg. 1 ja 2, VÕS §-de 76, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 108 lg. 1 alusel. Hageja taotleb kirjalikku menetlust. Hagiavaldusele on lisatud tõenditena kinnistusregistri väljavõte, korteriühistu põhikiri, juhatuse koosoleku otsus, arved, võlgnevuse arvestus, viivise arved, riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused. II. Asja kohtulik menetlus ja kostja kirjalik vastus. vastus. Kohus 09.06.2009.a. võttis KÜ xxxx hagiavalduse hagis A K’i ja R K’i vastu eluruumi halduskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse 9 256 krooni ja 40 senti nõudes menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks kostjatele ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. Kostjad 31.07.2009.a. kohtule saabunud vastuses teatavad, et on hagiga nõus, on nõus kirjaliku menetlusega ja arvavad, et asi on võimalik lahendada kokkuleppega, kuna ühendust on võetud korteriühistu esimehega. Kohus 19.10.2009.a. saatis kostjate vastuse hageja esindajale ja palus teatada 20-ne päeva jooksul, kas kokkulepe sõlmitakse. Hageja esindaja kohtule kohtu antud tähtajas ei vastanud. Hageja hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist ei taotlenud, kuid esitas sellekohase taotluse 11.06.2009.a. Kokkulepet ega hagist loobumise avaldust kohtule ei esitatud, mistõttu kohus 30.11.2009.a. määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja dokumente ning samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. Hageja on 01.12.2009.a. e-kirjaga teatanud, et kostjad pole kokkulepet sõlminud ega võlgnevust tasunud. Kostjad kohtu antud tähtajas midagi ei esitanud III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastuse ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhetele kohalduvad korteriühistuseaduse sätted. KÜS § 5 lg. 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja

korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Kostjad korteriomanikuna on korteriühistu liikmed. KOS § 13 lg. 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lg. 2 järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Lg. 3 järgi korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hageja esitas kostjatele arved, kostjad pole arveid täielikult tasunud. Viidatud KOS § 13 tulenevalt kaasomandi kasutamise kohta muusuguseid kokkuleppeid kostjad ei esitanud. Vastavalt KÜS §-le 13 lg. 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS §st 151 tulenevalt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks vastavalt korteriühistuseadusele loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks sama seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu põhikirja VIII osa kohaselt on ühistu liikmete korterite mõtteliste osade majandamine kõigi ühistu liikmete ühine kohustus. Elamu majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt võrreldes nende omandiksoleva korteri üldpinna suuruse ja elamu üldpinnaga. KÜS § 7 lg. 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagi tõendavad dokumentaalsete tõenditena Korteriühistu Pagusoo 9 põhikiri, juhatuse koosoleku protokoll, arved, viivise arvestus ja kostjate eelmenetluses saadetud kirjalik vastus, milles nad on hagi õigeks võtnud. Samuti on nad teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kuna kostjad on hagi ka õigeks võtnud, tuleb hagi rahuldada tervikuna. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks tasunud riigilõivu kokku 2 000 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 452 lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamise tähtaja jooksul tutvuda. TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas KOS § 13, KÜS § 5, 13, 15 1 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes

S.Tooming I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 23. märtsil 2010.a Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.