Võlaõigus › Võõrandamislepingud

16.05.2006 nõudekiri kehtib ja loob õiguslikud tagajärjed. Et nimetatud nõudekirja kirjutas Dmitri Kirijanov, nähtub tema 30.05.2008 vastusest, millel Dmitri Kiriyanovi allkiri on tõestatud notariaalselt. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 78 lg 2 järgi loetakse allkirja mehhaanilisel teel jäljendamine võrdseks omakäelise allkirjaga. Dmitri Kiriyanov hakkkas faksimiilset allkirja kasutama juba 2002. aastast ja see oli ja on tavaline dokumentidele allakirjutamise viis. Ka vastavalt OÜ Evon Trade (pankrotis) põhikirja p 3.2. järgi osa võõrandamisel kolmandale isikule on teisel osanikul ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise soovist teada saamisest (mitte notariaalse lepingu sõlmimisest). Mingit tähtsust ei oma, mida tegid ostueesõigust omavad osanikud peale notariaalse ostu- müügilepingu sõlmimist, kuna neil oli õigus teavitada ostueesõiguse teostamise soovist ainult enne notariaalset tehingut. Majandusaastaaruannetes kajastuvas viitvõlas sisalduvad OÜ Evon Trade (pankrotis) kohustused kostja ees ja kostja tõendab seda asjaolu 16.05.2006 nõudekirjaga. Kostja täitis juhatuse liikme kohustusi 14.09.2000-02.04.2002 ja alates 02.04.2002 sai juhatuse liikmeks Dmitri Kiriyanov, kes välismaalasena viibis Eestis harva ja firma tegevusega seotut täitis kostja käsunduslepingu alusel. Pooled lõpetasid käsunduslepingu nõudekirjas kompromissi saavutamisega. OÜ Evon Trade osade tasuta üleandmisega tasus OÜ Evon Trade (pankrotis) võla osaliselt (sest kostja sai müüdud osa eest vaid 1 636 850 kr) kostja ees. 16.05.2006 nõudekiri on käsitletav ka OÜ Evon Trade (pankrotis) võlatunnistusena VÕS § 30 lg 2 ja 3 järgi kostja ees. Kohtuotsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud jäid kogu ulatuses hageja kanda. Vaidlus puudus selles, et OÜ Fertile Invest (nüüd OÜ GranuTeh Tootmine, pankrotis) osanikud olid OÜ Evon Trade (pankrotis), Endel Udras ja Anatoli Gubanov. Osanik OÜ Evon Trade (pankrotis) on võõrandanud 19.04.2008 temale kuuluva osa, nimiväärtusega 42 020 000 krooni, kolmandale isikule OÜ-le Rubikon Medical. Asjaolu, et OÜ Fertile Invest (nüüd OÜ GranuTeh Tootmine, pankrotis) osanikud Anatoli Gubanov ja kostja Endel Udras soovisid teostada ostueesõigust, on tõendamist leidnud 16.05.2006 Tallinna notari Robert Kimmeli poolt koostatud ja tõestatud ostueesõiguse teostamise avaldustega (t lk 16-21). Anatoli Gubanov, olenemata ostueesõiguse teostamise avalduse esitamisest 16.05.2006, tegelikkuses ostueesõigust siiski ei teostanud, sest müügilepingu ese – osak nimiväärtusega 42 020 000 on kogu ulatuses üle kantud kostjale. Tõenäoliselt ostueesõigust teostanud osanikud saavutasid kokkuleppe, mille kohaselt sai just kostja ostueesõiguse teostamise õiguse. Vastupidine pole millegagi tõendatud. Vaidlust ei olnud selle üle, et 01.06.2006 seisuga oli kostja Endel Udras OÜ GranuTeh Tootmine (pankrotis) vaidlusaluse osa omanik, kusjuures tema osalus oli 99,3939% väärtusega 43 574 300 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, millisel õiguslikul alusel sai kostja Endel Udras OÜ GranuTeh Tootmine (pankrotis) osa, nimiväärtusega 42 020 000 krooni, omanikuks. Ostueesõigust omaval isikul on müügilepingu alusel kõik lepingust ja seadusest tulenevad ostja kohustused, eelkõige müügihinna tasumise kohustused. Antud juhul oli müügihinna tasumise tähtaeg ostueesõiguse teostamise avalduse tegemise ajaks möödunud. Asjaolu, et müüja ei ilmunud notari juurde nimetatud kuupäeval so 14.06.2006 ja seetõttu ostja ei saanud teostada ostueesõigust, on väär. Avalduse esitamisega 16.05.2006 on kostja teostanud ostueesõigust ja asjaolu, et müüja ei ilmunud määratud ajal asjaõiguslepingut sõlmima, on käsitletav üksnes müügilepingu olulise rikkumisena. Pealegi oli osa 01.06.2006 seisuga kostjale üle kantud. Kostja tuginemine OÜ Evon Trade (pankrotis) põhikirja p 3.2., mille esimese lause kohaselt osa võõrandamisest kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu

jooksul võõrandamise soovist teadasaamisel, ei anna alust järelduseks, et kostja ei ole ostueesõigust teostanud kehtivalt. Kuivõrd osundatu on vastuolus tehingu tegemise ajal kehtinud ÄS § 149 lg 2, siis ÄS § 139 lg 2 tulenevalt kui põhikirja säte on vastuolus seaduses kohaldatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kohtule esitatud eestikeelses OÜ Evon Trade (pankrotis) 16.05.2006 kuupäeva kandev ”Nõudekiri”, mis kannab juhatuse liikme Dmitri Kiriyanovi allkirja ning on adresseeritud Rubikon Medical OÜ-le ja koopia Endel Udrasele nõutakse osade tagastamist või osade üle andmist Endel Udrasele OÜ-l Evon Trade (pankrotis) olemasoleva võlgnevuse katteks Endel Udrase ees. Teisalt kinnitatakse nõudekirjas Endel Udrasele, et OÜ-l Evon Trade (pankrotis) ei ole mingeid varalisi/mittevaralisi nõudmisi tema vastu ei OÜ Fertile Invest (nüüd OÜ GranuTeh Tootmine, pankrotis) osade omandamisest tulenevalt ega ühelgi muul õiguslikul alusel, kui OÜ Rubikon Medical täidab nõudekirjas märgitud osade üleandmise Endel Udrasele. Kuna nimetatud nõudekirjal ei ole Dmitri Kiriyanovi omakäeliselt kirjutatud allkiri, vaid allkiri on jäetud templiga, ei olnud käekirja eskpertiisi läbiviimine võimalik. Samas on kohtule esitatud ka ”nõudekirja” venekeelne variant pealkirjaga ”Trebovanie”. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti kohaselt on tõenäoliselt see alkirjastatud Dmitri Kiriyanovi poolt. Seega vaidlusalune 16.05.2006 OÜ Evon Trade (pankrotis) dokument Nõudekiri/Trebovanie on tegelikkuses allkirjastatud juhatuse liikme Dmitri Kiriyanovi poolt ja seega on käsitletav OÜ Evon Trade (pankrotis) otsese tahteavaldusena TsÜS § 68 lg 2 mõttes OÜ Evon Trade (pankrotis) majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu puudub alus selle dokumendi tõendina tähelepanuta jätmiseks. 16.05.2006 „Nõudekiri“/“Trebovanie“ on käsitatav VÕS § 30 mõttes võlatunnistusena, mitte tasaarvestuse avaldusena VÕS § 197 tähenduses, sest tasaarvestuse avaldus ei või VÕS § 198 järgi olla tingimuslik. VÕS §-is 30 sätestatud võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Isegi juhul, kui võlatunnistusega tunnistatakse näiteks tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Seetõttu ei ole vaja võlatunnistuse olemasolu korral tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et OÜ Trade Invest (pankrotis) on tunnistanud võlga kostja Endale Udrase ees, ei ole vaja OÜ Evon Trade (pankrotis) võlatunnistuse olemasolu korral tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu viimane tunnistas, oli tegelikult olemas. Seega puudus kohtul vajadus hinnata asjas kogutud tõendeid, sh tunnistajate ütlused. VÕS § 30 järgne võlatunnistus ei pea olema notariaalselt tõestatud ka siis, kui sellega tunnistatakse sellisest lepingust tulenevat võlga, mis on notariaalselt tõestatud või peab seda olema. Seega nõudekiri ei ole TsÜS § 83 lg 1 järgi seaduses sätestataud vormi järgimata jätmise tõttu tühine. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Comfox OÜ palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses. Teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks väljapõhivõlana 3 500 000 krooni ning põhivõla tasumisega hilinemise eest perioodil alates 23.10.2007 kuni põhivõla tasumiseni viivitusintress VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses. Menetluskulud jätta kostja kanda. Alternatiivselt saata asi tagasi uueks otsustamiseks Harju Maakohtusse. Maakohus on lugenud nõudekirja ilma põhjendamata konstitutiivseks. Poolte tahet luua just konstitutiivne kohustus või senine kohustus asendada peab tõendama võlausaldaja. Maakohus on jätnud antud hetkel tuvastamata, milline oli nõudekirjaga seotud poolte tahe. Käesolevas menetluses on kostja üritanud tõendada kostja OÜ Evon Trade (pankrotis) vastu olevate nõuete olemasolu ehk on lähtunud nõudekirja deklaratiivsest tähendusest, mis nähtub ilmekalt nõudekirja tekstist. Käesoleval juhul on ilmselge, et nõudekiri on suunatud vastastike

kohustuste täitmisel tasaarvestamsieks VÕS § 197 mõistes ning juhul kui tasaarvestamine on tehtud VÕS § 198 kohaselt tingimuslikult, siis on tasaarvstamine tühine ehk tasaarvestamisel ei ole VÕS § 197 kohast toimet ning tasaarvesamise aluseks olevad kohustused jäävad kehtima. Maakohus on jätnud põhjendamatult menetluses hindamata esitatud kostja nõuete puudumist tõendavad tõendid. Maksu- ja Tolliameti 28.08.2008 vastuse kohaselt ei ole Endel Udras deklareerinud OÜ-st Evon Trade (pankrits) saadud maksutatavat tulu. Samuti puuduvad OÜ Evon Trade Maksu- ja Tolliametile 2006 mai- ja juunikuu kohta esitatud deklaratsioonide kohselt väljamaksed. Sellest saab järeldada, et kostja viidatud perioodil ei ole tulu teeninud. Kostja nõuete puudumist kinnitavad ka OÜ Evon Trade (pankrotis) 200-2004 majandusaasta aruanded. Üheski majandusaasta aruande kasumiaruandes, kus peavad olema kajastatud kõik perioodiga seotud kulud, ei nähtu, et OÜ-l Evon Trade (pankrotis) oleks olnud palga või mõnede muude taoliste väljamaksetega seotud kulu, täitmata kohustus või oleks makstud näiteks sotsiaal- või tulumaksu. Viidatut kinnitavad ka rahavoogude aruanded. Vastavalt kostja tõlgendusele loobub OÜ Evon Trade (pankrotis) nõudekirjas lepingust tulenevat nõudest ehk toimub sisuliselt osa müügilepingu lõpetamine selles osas. Lepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõudest loobumiseks oleks pidanud olema vastav dokument notariaalselt tõestatud vormis (ÄS § 149 lg 4). Ka Riigikohus on asunud 24.04.2006 otsuses nr 3-2-1-21-06 seisukohale, et lõpetamis kokkulepped võivad olla käisitletavad lepingu muutmisena või selle tagasitäitamise korra kokkuleppena lepingu lõpetamisel ning sellisel juhul kulub kohaldamisele TsÜS § 77 lg 3, mille kohaselt on seaduses sätestatud vorminõudega tehingu muutmiseks vajalik sama vormi järgimine. On ilmselge, et nõudekirja erinevad versioonid on tagantjärgi reprodutseeritud ning tuleks seetõttu TsMS § 238 lg 5 alusel ebausaldusväärsuse tõttu jätta arvestamata. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 29.05.2009 otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu. Maakohus jättis hagi rahuldamata, tuginedes 16.05.2006 „Nõudekirjale“/“Trebovanie“. Maakohus leidis, et „Nõudekiri“/“Trebovanie“ on käsitatav VÕS § 30 mõttes võlatunnistusena, mitte tasaarvestuse avaldusena VÕS § 197 tähenduses, sest tasaarvestuse avaldus ei või VÕS § 198 järgi olla tingimuslik. VÕS §-is 30 sätestatud võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Isegi juhul, kui võlatunnistusega tunnistatakse näiteks tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Seetõttu ei ole vaja võlatunnistuse olemasolu korral tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et OÜ Trade Invest (pankrotis) on tunnistanud võlga kostja Endale Udrase ees, ei ole vaja OÜ Evon Trade (pankrotis) võlatunnistuse olemasolu korral tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu viimane tunnistas, oli tegelikult olemas. Seega puudus kohtul vajadus hinnata asjas kogutud tõendeid, sh tunnistajate ütlused. Kolleegiumi arvates ei ole „Nõudekiri“/“Trebovanie“ näol tegemist konstitutiivse võlakirjaga nagu seda leidis maakohus. Võlaõigusseaduse §-s 30 reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust. Riigikohus on lahendis 3-2-1-21-06 leidnud, et konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, s.t kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see

lihtsustab võla sissenõudmist. Konstitutiivse võlatunnistuse andmisega ei asendata täitmist (VÕS § 89 lg 2 esimene lause). Põhikohustusega on selline võlakohustus seotud täitmise kaudu. Nii loetakse konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisega täidetuks ka algne kohustus (VÕS § 89 lg 2 teine lause). Sellisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Samuti aegub sellise kohustuse täitmise nõue eraldi. Kuna VÕS §-s 30 nimetatud võlatunnistus on abstraktne leping, ei saa sellest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, mh ei saa tugineda võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühisusele. Maakohus on jätnud tähelepanuta, Riigikohtu lahendis 3-2-1-21-06 toodud seisukohad, mille kohaselt mitte igasugune võlatunnistus ei ole konstitutiivne, s.t VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Lisaks katkestab sellise võlatunnistuse andmine TsÜS § 158 järgi nõude aegumise. Võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne). Kui on tühine tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus. Poolte tahet luua just konstitutiivne kohustus või senine kohustus asendada peab tõendama võlausaldaja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Põhjendatud on kaebuses toodud väide, mille kohaselt on maakohus jätnud välja selgitamata nõudekirjaga seotud poolte tegeliku tahte. Hageja leiab, et nõudekirja saaks käsitleda vaid deklaratiivse võlatunnistusena. Seega ei olnud põhjendatud maakohtu poolt paljudele tõenditele hinnangu andmata jätmine, samuti tulnuks anda hinnang tunnistajate ütlustele. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul selgitada pooltele õiguslikku olukorda ja sellest tulenevat tõendamiskoormist. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.