Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 11.02.2009 esitas L. L. Pärnu Maakohtule hagi Ü. L. vastu elamu kasutuskorra kindlaksmääramiseks, paludes määrata kinnisasjal asukohaga XXXXXXXXX XX XXXXXXXXXX linn XXXXXXXX elamu kasutuskord kindlaks järgmiselt: - Ü. L. kasutusse jätta elamu teise korruse kolm tuba suurustega 8; 16,6 ja 10,26 m2- seega 34,86 m2; - L. L. kasutusse jätta esimese korruse kolm tuba suurustega 8, 9 ja 16 m2- seega 33 m2 ning köök suurusega 8 m2. - Mõlema kasutusvaldaja ühiskasutusse jätta esimesel korrusel asuv WC, esik ja duširuum ning kõrvalhoone ja kuur. Kohtuistungil hageja muutis oma seisukohta ja nõustus allkorrusel toa nr 3 andmisega Ü. L. ainukasutusse ja köögi jätmisega ühiskasutusse. Endised abikaasad hageja L. L. ja kostja Ü. L. kinkisid 27.11.2006.a oma pojale, V. L.ele (kolmas isik hageja poolel) XXXXXXXXX XX XXXXXXXXXX linn asuva kinnisasja koos selle oluliste osadega ja päraldistega, milleks on kinnisasjal asuvad ehitised ja rajatised sh elamu, majandushoone ja kuur. Sama lepinguga seati Ü. ja L. L. kasuks võrdselt mõlemale eluaegne ja tasuta kasutusvaldus kogu kinnisasjale ja selle olulistele osadele. Seega on mõlemal kasutusvaldust omaval isikul võrdne õigus kasutada elamut ja kõrvalhoonet. Pooled on asja kasutanud kokkuleppel, kuid poolte vahel on erimeelsused ja tülid, mis ei võimalda kinnisasja kasutada. Seni on ehitiste kasutamine välja kujunenud järgmiselt: kuna L. L. elab viidatud elamus alaliselt, siis tema elukohaks on kujunenud esimesel korrusel asuvad köök ja kolm tuba. Kuna Ü. L. elab alaliselt XXXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX XXXXXXXX, siis saab ta oma kasutusvaldusest tulenevaid õigusi realiseerida XXXXXXXXX XX teisel korrusel asuvas kolmes toas, millest ühte on võimalik kasutada köögina ja mis on varustatud mööbli ja elamiseks vajalike majapidamisesemetega. 21.11.2008.a tuli Ü. L. XXXXXXXXle ning lõhkus L. L. toas olnud arvuti ning asus elama L. L. väljakujunenud elukohta ning vaatamata politsei väljakutsumisele, ei reageerinud nõudele lõpetada kasutuskorra rikkumine. Samal ajal lukustas Ü. L. nimetatud toa ukse.

Hageja esindaja saatis kostjale 03.12.2008.a kirja, kus tegi ettepaneku kasutuskord kindlaks määrata poolte kokkuleppel. Sellele kirjale kostja vastas, kuid ei olnud nõus tehtud ettepanekuga, realiseerida oma kasutusvaldust XXXXXXXXXX tänava elamu teisel korrusel, põhjendades seda asjaoluga, et tal on jalad haiged. Ometigi on kostjal XXXXXXXXX suvila, kus ta elab samuti teisel korrusel. Hageja leiab, et elamu kasutuskord tuleb kohtu korras kindlaks määrata, kuna pooled ei jõua omavahel kokkuleppele. Elamu koosneb kahest korrusest, mille esimesel korrusel asub kolm tuba suurustega 8m2, 9m2 ja 16m2 ning köök suurusega 8m2. Teisel korrusel asub kolm tuba suurustega 8m2, 16,6m2 ja 10,26m2, millest keskmises on ahi ja äärmises toas valamu koos kraaniga ning elektripliit, külmkapp, televiisor ja mööbel. Seega on esimesel ja teisel korrusel asuvad toad enam-vähem ühesuguse suurusega ning nii esimesel kui teisel korrusel on võimalik süüa teha. Hagiavalduses märgitud viisil kasutuskorra kindlaksmääramist põhjendab hageja asjaoluga, et elab alaliselt XXXXXXXXXXs XXXXXXXXX XX, kostja aga käib XXXXXXXXl vaid tähtpäevadeks ning puhkamas ja elab alaliselt XXXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX XXXXXXXX. Samuti pole võimalik esimese korruse tube kasutada ühiselt, kuna nad on läbikäidavad ning kostja kiusliku iseloomu tõttu poleks hagejal mingisugust rahu ega võimalust kasutada tema valduses olevat eluruumi iseseisvalt. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. 27.11.2006.a vaidlusaluse kinnisasja kinkelepingule alla kirjutades lähtus kostja soovist kinnistada 2006. aastaks väljakujunenud kinnisasja (XXXXXXXXX XX) kasutamise kord poolte poolt ning lootis, et edaspidi probleeme enam ei teki. Lootust probleemide lahenemisele andis ka asjaolu, et enne kinkelepingu sõlmimist arutasid pooled lepingu asjaolud läbi ka oma täisealiste lastega. Kinkelepingu sõlmimise hetkel kasutas elamu teist korrust V. L., elamu põhiplaanil tuba nr 3 kasutas Ü. L. ja elamu põhiplaanil tuba nr 2 kasutas L. L., tuba nr 1 ja köök olid poolte ühises kasutuses. Hagiavalduses on kirjeldatud intsidenti 21.11.2008.a, millest nähtub nagu oleks kostja asunud elama hageja väljakujunenud elukohta (põhiplaanil tuba nr 3) ning selle toa ka lukustanud. Kostja kinnitab, et see tuba on olnud kostja väljakujunenud elukohaks hästi pikkade aastate jooksul. Toa ukse kostja tõesti lukustas, sest soovib selles toas elada ka edaspidi. Lukustatud toa üks võti on kostjal ning teine kinnistu omanikul V. L.el. Hageja väide, et esimese korruse toad on läbikäidavad, ei vasta tõele. Põhiplaanil märgitud tubade nr 3 ja nr 2 vahel asuvat ust pole kunagi kasutatud (toas nr 3 asub ukse kohal suur riidekapp). Köögist on hagejal võimalik pääseda tubadesse nr l ja 2 ning kostjal tuppa nr 3. Õige ei ole ka hageja väide, et kostjal on XXXXXXXXX suvila, kus ta elab teisel korrusel. Tegelikult elab kostja XXXXXXXXX tütardele kuuluvas korteris, mis asub I korrusel. Tütardele kuuluvas suvilas kostja ei ela, sest treppide kasutamine on ülimalt raskendatud parema põlveliigese kõhrede destruktiivse põletiku tõttu. Kostja on elamu XXXXXXXXX XX ehitanud praktiliselt oma kätega ning saab seetõttu kinnitada, et ehitustehniliselt (seinte paksus, isolatsioon jne) ei ole võimalik elamu II korrust talvel elamiseks normaalselt kasutada. II korrusel on küll ahi, kuid eeltoodu tõttu ei ole talvel II korrusel normaalseks eluks vajalikku temperatuuri võimalik saavutada (kui, siis ebanormaalselt suure küttekuluga). Kinnistu omanik V. L. ei kasuta käesoleval ajal enam tema

omanduses oleva XXXXXXXXX XX elamu II korrust. Üheks oluliseks elamust lahkumise põhjuseks oligi eelkirjeldatu. Kostja hageja poolt pakutud elamu kasutuskorda vastu võtta ei saa. Kostja soovib jätkuvalt edasi kasutada XXXXXXXXX XX elamu põhiplaanil tuba nr 3 ning ühiskasutusse jäänud ja I korrusel asuvat WC-d, esikut, keldrit, kööki, duširuumi aga samuti aeda ja kõrvalhooneid ja kuuri. Kuna kostja oma tervisliku seisundi tõttu elamu II korrust kasutada ei saa ja ka ei soovi, siis II korruse kasutuskorra saavad omavahel kokku leppida hageja ja kinnistu omanik V. L.. Kohtuistungil taotles kostja, et nn suur tuba ehk siis ruum nr 1 jääks samuti poolte ühiskasutusse. Kolmanda isiku seisukoht Kohtuistungil avaldas V. L., et hageja ja kostja suhted on halvad ja jäävad kindlasti ka edaspidi problemaatilisteks. Kostja ei läinud mandrile tööle, vaid elama. Paar aastat tagasi hakkas kostja vaidlusalusel elamispinnal järsku tihedamini käima. Kostjale pidi jääma maja teine korrus. Kostja lapsed lubasid isa aidata. Kogu aeg ei saa lapsed kostjat aidata, kostja saab ise ka treppidest käia. Maja II korrus on väga soe. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 02.10.2009 otsusega Pärnu Maakohus rahuldas hagi ning otsustas XXXXXXXXX XX, XXXXXXXXXXs asuvate hoonete kasutuskorra kaaskasutusvaldajate vahel jagada järgmiselt: L. L. ainukasutusse jätta toad 1(14,7 m2) ja 2 (10,1 m2) esimesel korrusel (numbrid elamu plaanilt). Ü. L. ainukasutusse jätta tuba nr 3 (8,0 m2) esimesel korrusel ja kolm tuba teisel korrusel (8, 16,6 ja 10,26m2). Mõlema kasutusvaldaja ühiskasutusse jätta esimesel korrusel asuv WC, esik, duširuum, köök, kelder, kõrvalhoone ja kuur. Kohtukulud jättis kohus kostja kanda. AÕS § 201 lg 1 kohaselt koormab kasutusvaldus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. AÕS § 213 järgi kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused määratakse kindlaks kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga. AÕS § 214 lg 1 järgi on kasutusvaldajal õigus asja vallata ja kasutada. Seaduse kohaselt võib kasutusvaldaja esitada nõudeid oma õiguste kaitseks vastavalt asjaõigusseaduse valduse kaitse sätetele (§ 43-50). AÕS § 184 järgi reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul käesoleva seaduse §-s 89 nimetatud õigused. AÕS § 89 järgi omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Õiguse analoogiast lähtudes saab käesoleval juhul aluseks võtta AÕS § 72, mille kohaselt kaasomanikud ehk siis ka kaasvaldajad kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista kaasomanike kaaskasutust (lg 3). Kaasomanikel on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Kostja Ü. L. on lahkunud 14 aastat tagasi elama XXXXXXXXXe, kus ta elab ka praegu. Vaidlusaluses elamus käib ta puhkuste ja pühade ajal, viimastel aastatel küll sagedamini. Kohus ei pea usutavaks kostja väidet selle kohta, et ta elab XXXXXXXXl ja käib tööl XXXXXXXXX. Samas elab hageja L. L. vaidlusaluses elamus XXXXXXXXX XX, XXXXXXXXXXs alaliselt. Kohus ei pea mõistlikuks jätta hageja ainukasutusse vaid ühte tuba elamu esimesel korrusel. Arvestades kostja suhtumist kaasvaldusesse on ilmne, et elutoana kasutatava ruumi ühiskasutuse korral ei saaks hageja seda kostja kohaloleku ajal probleemideta kasutada ja selleks, et mitte suurendada konfliktivõimalusi, peab kohus mõistlikuks määrata kasutuskord hageja poolt pakutud viisil. Kohus lähtub asjaolust, et selline kasutuskord võimaldab nii hagejal kui kostjal väiksemate probleemidega oma valdust teostada. Ka annab ruumide selline jaotus kostjale võimaluse oma igapäevatoimingud korraldada nii, et ta ei pea pidevalt käima kahe korruse vahet. Samas, kui ta soovib lastega koos olla, on tal selleks alati võimalus minna teisele korrusele (kostja väitel soovib ta tuba nr 1 kui suuremat ruumi kasutada lastega kokku saamiseks). Otsuse tegemisel võtab kohus arvesse ka kinnistu omaniku arvamust, et ruumide teistsugune kasutuskord suurendab konfliktide võimalusi kaasvaldajate vahel ja ei ole mõistlik. V. L. on seisukohal, et normaalseks läbisaamiseks peaks kostja oma suhtumist muutma. Majast ei lahkunud ta mitte seetõttu, et tal oleks olnud probleeme elutingimustega maja teisel korrusel. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 29.10.2009 esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus Pärnu Maakohtu 02.10.2009.a otsuse tühistada osaliselt ning teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. XXXXXXXXX XX XXXXXXXXXX kasutuskord määrata järgnevalt: L. L. ainukasutusse jätta elamu esimesel korrusel tuba nr 2 ning Ü. L. ainukasutusse elamu esimesel korrusel tuba nr 3. Ülejäänud ruumid esimesel korrusel sh ka tuba nr 1 jätta poolte ühiskasutusse. Elamu teise korruse tubade kasutuse saab L. L. kokku leppida kinnistu omaniku V. L.ega. Või jätta L. L. ainukasutusse elamu esimesel korrusel tuba nr 2 ning Ü. L. ainukasutusse elamu esimesel korrusel tuba nr 3. Ülejäänud ruumid esimesel korrusel sh tuba nr 1 jätta poolte ühiskasutusse. Täiendavalt jätta L. L. ainukasutusse elamu teise korruse ruumid. Kohtukulud jätta hageja kanda. 27.11.2006.a kinkelepingut allkirjastades lähtus kostja soovist kinnistada selle lepinguga 2006. aastaks väljakujunenud kinnisasja kasutamise kord poolte poolt. Kinkelepingu sõlmimise seisuga kasutas elamu teist korrust V. L.. Esimese korruse tuba nr 3 kasutas Ü. L., tuba nr 2 L. L. ning ülejäänud esimese korruse ruumid (sh tuba nr 1) olid poolte ühises kasutuses. Hagiavalduses esitatud väited, et esimese korruse toad on läbikäidavad ja et kostja kasutab oma suvilas teist korrust, ei vasta tegelikkusele. Elamu põhiplaanil märgitud tubade nr 3 ja nr 2 vahel olevat ust pole kunagi kasutatud. XXXXXXXXX töötades kasutab kostja tütardele kuuluvat korterit, mis asub esimesel korrusel. Poolte tütardele kuuluvat suvilat kostja kasutada ei saa, sest treppide kasutamine on ülimalt raskendatud parema põlveliigese kõhrede destruktiivse põletiku tõttu. Kostja on kohtule esitanud kaks tervisliku seisundi tõendit, millede kohaselt tuleb vältida treppidel käimist ja koormuste kandmist.

Kohus märgib, et on püüdnud pooli suunata kokkuleppele, kuid kostja ei ole nõus mingite kompromissidega ja keeldub kokkuleppe sõlmimisest. Kohus ei pea usutavaks kostja väidet selle kohta, et ta elab XXXXXXXXl ja tööl käib XXXXXXXXX. Maakohtu sellised seisukohad tingis asjaolude ebaõige tuvastamine ning tõendite puudulik analüüs. 14 aastat tagasi ei lahkunud kostja XXXXXXXXXe mitte elama, vaid pere huvides oli vaja leida tasuvam töö. Kostja on saanud tööandjalt koondamisteate ning alates 01.01.2010 tal enam XXXXXXXXX tööd ei ole. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga selles, nagu oleks ta keeldunud kompromissidest ning nurjanud kõik kokkulepped. Kostja on enda poolt teinud kõik probleemi kohtuväliseks lahendamiseks. Kokkulepe ei õnnestunud ainult hageja järjekindla soovi tõttu kasutada ainuisikuliselt tuba nr 1 esimesel korrusel. Sellisel põhjusel kokkuleppe nurjamine L. L. poolt ei olnud inimlikult õige ja õiguslikult põhjendatud. Toas nr 1 asub poolte siiani jagamata ühisvara (raamatukogu, klaver jne). Seega oleks igati põhjendatud ja seaduslik, et pooled saaksid ühisvara kasutada võrdsetel alustel. Toa nr 1 ühe poole ainukasutusse andmisel ühisvara võrdsetel alustel kasutada ei ole võimalik. Kohtuotsuse põhjendustes puudub esitatud asjaolude jälgitav analüüs osas, miks kostja oma tervisliku seisundi tõttu saab ja peab kasutama ruume II korrusel ning miks hageja peab tingimata kasutama ruume elamu I korrusel. Kui arstid on asunud seisukohale, et kostja peab oma tervislikust seisundist tulenevalt vältima liikumist treppidel, siis oleks kohtuotsuse põhjendustes tulnud märkida, miks kohus arstide seisukohaga ei nõustu ning ruumide kasutuskorra just selliselt määrab. Kohus on püüdnud olukorrast kuidagi välja tulla, kuid kahjuks kajastub see põhjendustes oluliste vastuoludena. Kohus märgib põhjendustes, et kohtu poolt määratud ruumide kasutus annab kostjale võimaluse korraldada oma igapäevatoiminguid nii, et ei pea pidevalt käima kahe korruse vahet (kohus nagu arvestaks kostja tervisliku seisundiga). Kui kostja soovib lastega koos olla, siis on kostjal võimalus minna teisele korrusele (kohus ei arvesta kostja tervisliku seisundiga). Kohus märgib veel, et kuigi köögi ühiskasutus võib probleeme juurde tuua, ei pea kohus, arvestades kostja tervislikku seisundit, võimalikuks jätta seda L. L. ainukasutusse (kohus arvestab kostja tervisliku seisundiga). Kostja on juba aastates inimene, kelle tervis ei lähe kahjuks enam paremaks. Seega, kui kohus arvestab kostja tervisliku seisundiga, siis ei saa panna talle kohustust kasutada elamu II korrust (treppe). Kui kohus aga kostja tervisliku seisundiga ei arvesta ja treppide kasutamine on kohtu arvates kostjale näidustatud, siis selles osas kohtuotsuses põhjendused puuduvad. Elamus olev trepp on nö tavatreppidest erinev, kuna on oluliselt järsema nurga all ning trepil puudub ka käsipuu. Hageja poolt kohtule tervise kohta esitatud dokumendid ei sisalda mingeid otseseid piiranguid või keelde tavaelukorraldusega seoses (näiteks treppide kasutamise osas). Tegemist on andmetega, mis viitavad sellele, et ka hageja on juba aastates inimene. Seega on arusaamatu, miks hageja ei võiks kasutada ruume elamu II korrusel. Kohtukulud peaks kandma L. L., kuna tema on taganenud kõigest sellest, milles pooled 2006. aasta kinkelepinguga kokku leppisid. Apellatsioonkaebuse täiendavas seletuses kostja selgitab, et kohus on jätnud arvestamata tema

tervisliku seisundi ja tuginenud hageja valedele väidetele ning ei ole pidanud pühaks ja puutumatuks kostjale kuuluvaid asju. Hageja kiuslikku käitumist näitab kostja asjade väljaviskamine toast nr 3, mida võib kinnitada politsei. Toa nr 1 hageja ainukasutusse jätmine annab võimaluse majja tuua võõraid inimesi, mis suurendaks konflikti veelgi. Kuna tervislikel põhjustel ei ole kostja võimeline teisel korrusel olema, jääks tubade suhe 4:1 hageja kasuks. Vastustaja ja kolmanda isiku (hageja poolel) seisukoht Hageja ja kolmas isik hageja poolel leiavad, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate ja kostja seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Maakohus on kohaldanud materaalõiguse norme õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuses kordab kostja põhiliselt esimese astme kohtule esitatud väiteid, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kostja soovib XXXXXXXXX XX, XXXXXXXXXXs elamu I korrusel asuvat tuba nr 1 (14,7m2) ühiskasutusse motiividel, et selles toas asuvad klaver ja raamatukogu, mida ta peab saama kasutada ning kus ta saab kohtuda oma laste ja lastelastega. Asja materjalidest nähtub, et XXXXXXXXlt lahkus kostja 1987.a alguses, asudes elama ja tööle XXXXXXXXXe ning XXXXXXXXX XX, XXXXXXXXXXs asuvas elamus käib ta ainult puhkuste ja pühade ajal. Hageja elab elamus aga alaliselt ja kasutab ruume vastavalt väljakujunenud kasutuskorrale, mis oli ajal, kui pooled 27.11.2006.a kinkisid kinnistu oma pojale V. L.ele. Kolleegium nõustub kohtuga selles, et vaidlusaluse toa ühiskasutusse jätmise korral ei saaks hageja, kes püsivalt kasutas ja kasutab ka praegu elamiseks tuba nr 2 (10,1m2), seda tuba kostja kohaloleku ajal kasutada, sest suhted poolte vahel on konfliktsed ja tuba nr 1 on läbikäidav. Et hageja pääseb nii poolte ühiskasutusse jäetud kööki ja kõrvalruumidesse kui ka tema ainukasutuses olevasse ja elamiseks kasutatavasse tuppa ainult läbi vaidlusaluse toa nr 1, on õiglane ja põhjendatud jätta see tuba hageja ainukasutusse. Kostjale vastuseks märgib kolleegium, et pealegi oleks elamus asuvast 6-st toast ühe läbikäidava toa ühiskasutusse jätmine ebamõistlik juba üksnes poolte omavaheliste halbade suhete tõttu. Arvestades elamus aastate jooksul poolte vahel väljakujunenud tubade kasutuskorda, on maakohtu otsus õiglane. Kostja kasutas kinkelepingu sõlmimise ajal ja kasutab ka praegu XXXXXXXXl viibides elamus tuba nr 3, mis on seega tema väljakujunenud elukoht. I korrusel asuvat kööki on saanud ja saab kostja kasutada ühiselt koos hagejaga eluaegselt ja tasuta kasutusvalduse alusel. Kohus leidis õigesti, et sellise ruumide jaotuse korral ei pea kostja elamu II korrust oma igapäevatoimingute korraldamisel kasutama. Juhul kui kostja soovib XXXXXXXXl olles kohtuda laste ja lastelastega, saab ta seda lisaks toale nr 3 teha ka tema ainukasutusse jäetud maja II korrusel asuvates tubades, millised on ka pinnalt suuremad

(kokku 34,86m2), kui vaidlusalune tuba nr 1 (14,7m2). Sellise kasutuskorra puhul jääb ka hagejale võimalus kohtuda oma külalistega vaidlusaluses toas kostjast sõltumatult. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus ei ole järjekindlalt arvestanud ruumide kasutuskorra määramisel kostja tervisliku seisundiga. Esitatud arstitõendist (tl 30) nähtub, et kostjale on soovituslik mõõdukas liikumine, vältida treppidel käimist ja koormuse kandmist. Kohus ongi seda ruumide kasutuskorra määramisel arvesse võtnud ja põhjendatult leidnud, et oma elu igapäevaseks korraldamiseks kohtu poolt määratud viisil ei pea kostja elamu II korrust kasutama. Kolleegium sellega nõustub. Sellega on välditud soovituslik treppidel käimine ja koormuse kandmine. Kolmas isik hageja poolel V. L. on vastuses kaebusele märkinud, et on koos õdedega juhul, kui kostja seda vajab, valmis isa igapäevaselt puudega varustama ja poest toitu tooma. Hageja esindaja poolt ringkonnakohtu istungil antud kinnituse kohaselt on V. L. lubanud panna II korrusele viivale trepile ka käsipuu. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et ükski kaebuse väide ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 171 lg-ga 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul kostja Ü. L..

Urmas Reinola

Ülle Jänes

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.