Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt esitatud hagile on endised abikaasad hageja L.L. ja kostja Ü.L. 27. novembrist 2006.a. kinkinud oma pojale, V.L.ele (kolmas isik hageja poolel) X 42 Kuressaare linn asuva kinnisasja koos selle oluliste osadega ja päraldistega, milleks on kinnisasjal asuvad ehitised ja rajatised s.h. elamu, majandushoone ja kuur. Sama lepinguga seati Ü. ja L.L.e kasuks võrdselt mõlemale eluaegne ja tasuta kasutusvaldus kogu kinnisasjale ja selle olulistele osadele. Seega on mõlemal kasutusvaldust omaval isikul võrdne õigus kasutada elamut ja kõrvalhoonet. Pooled on asja kasutanud kokkuleppel, kuid poolte vahel on erimeelsused ja tülid, mis ei võimalda kinnisasja kasutada. Seni on ehitiste kasutamine välja kujunenud järgmiselt: - kuna L.L. elab viidatud elamus alaliselt, siis tema elukohaks on kujunenud esimesel korrusel asuvad köök ja kolm tuba. - kuna Ü.L. elab alaliselt Järvamaal X vallas X alevikus, siis saab ta oma kasutusvaldusest tulenevaid õigusi realiseerida X 42 teisel korrusel asuvas kolmes toas, millest ühte on võimalik kasutada köögina ja missugused on varustatud mööbli ja elamiseks vajalike majapidamisesemetega. Ometigi tuli 21.novembril 2008.a. Ü.L. Saaremaale ning lõhkus L.L.e toas olnud arvuti ning asus elama L.L.e väljakujunenud elukohta ning, vaatamata politsei väljakutsumisele, ei reageerinud nõudele lõpetada kasutuskorra rikkumine. Samal ajal lukustas Ü.L. nimetatud toa ukse. Hageja esindaja saatis kostjale 3.detsembril 2008.a. kirja, kus tegi ettepaneku kasutuskord kindlaks määrata poolte kokkuleppel. Sellele kirjale kostja vastas, kuid ei olnud nõus tehtud ettepanekuga, realiseerida oma kasutusvaldust X tänava elamu teisel korrusel, põhjendades seda asjaoluga, et tal on jalad haiged. Ometigi on kostjal Järvamaal suvila, kus ta elab samuti teisel korrusel. Hageja leiab, et elamu kasutuskord tuleb kohtu korras kindlaks määrata, kuna pooled ei jõua omavahel kokkuleppele. Elamu koosneb kahest korrusest, millel esimesel korrusel asub kolm tuba suurustega 8 m2,9m2 ja 16 m2 ning köök suurusega 8 m2. Teisel korrusel asub kolm tuba suurustega 8 m2,16,6 m2 ja 10,26 m2, millest keskmises on ahi ja äärmises toas valamu koos kraaniga ning elektripliit, külmkapp, televiisor ja mööbel. Seega on esimesel ja teisel korrusel asuvad toad enam- vähem ühesuguse suurusega ning nii esimesel kui teisel korrusel on võimalik süüa teha. Sel põhjusel teeb hageja ettepaneku, et Ü.L.e kasutusse jääksid teise korruse kolm tuba ja L.L.e kasutusse jääksid esimese korruse kolm tuba ja köök. Mõlema kasutusvaldaja ühiskasutusse jääksid esimesel korrusel asuv WC, esik ja duširuum, aga samuti kõrvalhoone ja kuur.

lk 3 Sellise kasutuskorra kindlaksmääramist põhjendab hageja asjaoluga, et elab alaliselt Kuressaares X 42, kostja aga käib Saaremaal vaid tähtpäevadeks ning puhkamas ja elab alaliselt Järvamaal X vallas X alevikus. Samuti pole võimalik esimese korruse tube kasutada ühiselt, kuna nad on läbikäidavad ning kostja kiusliku iseloomu tõttu poleks hagejal mingisugust rahu ja võimalust kasutada tema valduses olevat eluruumi iseseisvalt. Juhindudes AÕS §-dest 201,214, TsMS §-st 99 lg.l p.l palub hageja:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja Ü.L. hagi õigeks ei võta. Kostja kinnitab, et kinkelepinguga 27.11.2006.a. kinkisid hageja ja kostja oma pojale( antud tsiviilasjas kolmas isik) V.L.ele X 42 Kuressaare linn asuva kinnisasja koos selle oluliste osade ja päraldistega. Sama kinkelepinguga seati Ü. ja L.L.e kasuks võrdselt mõlemale eluaegne ja tasuta kasutusvaldus kogu kinnisasjale ja selle olulistele osadele. Kinkelepingule alla kirjutades lähtus Ü. L. soovist kinnistada 2006 aastaks väljakujunenud kinnisasja( X 42) kasutamise kord poolte poolt ning lootis, et edaspidi probleeme enam ei teki. Lootust probleemide lahenemisele andis ka asjaolu, et enne kinkelepinguga sõlmimist arutasid pooled lepingu asjaolud läbi ka oma täisealiste lastega. Kinkelepingu sõlmimise hetkel kasutas elamu teist korrust V.L., elamu põhiplaan tuba nr. 3 kasutas Ü.L. ja elamu põhiplaan tuba nr. 2 kasutas L.L., tuba nr 1 ja köök oli poolte ühises kasutuses. Vaatamata kinkelepingus kokkulepitud võrdsele kasutusvaldusele algab hagiavaldus n.ö väljakujunenud olukorra kirjeldamisega. Selle kirjelduse kohaselt kasutab hageja elamu esimesel korrusel kööki ja kolme tuba( toad nr. 1,2,3) ning tulevikus saaks kostja samas elamus kasutada ruume elamu teisel korrusel. Milline oli hageja nägemus kinnisasja võrdsest kasutusvaldusest alates 27.11.2006.a. kuni hagiavalduse esitamiseni, hagist kahjuks ei selgu. Hagiavalduses on kirjeldatud intsidenti 21.11.2008.a., millest nähtub nagu oleks kostja asunud elama hageja väljakujunenud elukohta( hagiavalduse lisad põhiplaan tuba nr.3) ning selle toa ka lukustanud. Kostja kinnitab, et ta ei asunud elama hageja väljakujunenud elukohta. See tuba( põhiplaan tuba nr.3) on olnud kostja väljakujunenud elukohaks hästi pikkade aastate jooksul. Toa ukse kostja tõesti lukustas, sest soovib selles toas elada ka edaspidi. Lukustatud toa üks võti on kostjal ning teine kinnistu omanikul V.L.el.

lk 4 Hageja leiab, et esimese korruse tube pole võimalik kasutada ühiselt kuna nad on läbikäidavad. Tegelikult ei vasta hageja väide tõele. Põhiplaanil märgitud tubade nr. 3 ja nr.2 vahel asuvat ust pole kunagi kasutatud( toas nr.3 asub ukse kohal suur riidekapp). Mis asub ukse kohal hageja kasutuses olevas toas nr. 2 on kostjale teadmata. Põhiplaanil märgitud köögist on hagejal võimalik pääseda tubadesse nr. l ja 2 ning kostjal tuppa nr.3. Hagiavalduses on hageja teinud ettepaneku määrata elamu kasutuskord selliselt, et Ü.L.e kasutusse jääks elamu II korrus ning L.L.e kasutusse elamu I korrus. Oma ettepanekut motiveerib hageja lisaks I korruse tubade läbikäidavusega veel sellega, et kostjal on Järvamaal suvila, kus ta elab samuti teisel korrusel. Tegelikult elab kostja Järvamaal olles tütardele M. ja A.le kuuluvas korteris, mis asub I korrusel. Tütardele kuuluvas suvilas kostja ei ela , sest treppide kasutamine on ülimalt raskendatud parema põlveliigese kõhrede destruktiivse põletiku tõttu( arstitõend vastuse lisana). Kostja on elamu X 42 ehitanud praktiliselt oma kätega ning teab seetõttu elamust ka praktiliselt kõike. Kostja saab kinnitada, et ehitustehniliselt seinte paksus, isolatsioon jne.) ei ole võimalik elamu II korrust talvel elamiseks normaalselt kasutada. II korrusel on küll ahi, kuid eeltoodu tõttu ei ole talvel II korrusel normaalseks eluks vajalikku temperatuuri võimalik saavutada (kui, siis ebanormaalselt suure küttekuluga). Kinnistu omanik V.L. ei kasuta käesoleval ajal enam tema omanduses oleva X 42 elamu II korrust ning soetas endale Kuressaares korteri. Üheks oluliseks elamust lahkumise põhjuseks oligi eelkirjeldatu. Kostja on seisukohal, et hageja poolt pakutud elamu kasutuskorda ta vastu võtta ei saa. Kostja soovib jätkuvalt edasi kasutada X 42 elamu põhiplaan tuba nr. 3 ning ühiskasutusse jäänud ja I korrusel asuvat WC-d, esikut, keldrit, kööki, duširuumi aga samuti aeda ja kõrvalhooneid ja kuuri. Kuna kostja oma tervisliku seisundi tõttu elamu II korrust kasutada ei saa ja ka ei soovi, siis II korruse kasutuskorra saavad omavahel kokku leppida hageja ja kinnistu omanik V.L.. Kostja leiab, et kohtukulud tuleb panna hageja kanda ning seda eelkõige seetõttu, et hageja on taganenud kinkelepingu sõlmimise ajaks väljakujunenud elamu kasutuskorrast.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AÕS § 201 lg. 1 kohaselt koormab kasutusvaldus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. AÕS § 213 järgi kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused määratakse kindlaks kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga. AÕS § 214 lg 1 järgi on kasutusvaldajal õigus asja vallata ja kasutada. Hageja L.L. ja kostja Ü.L. on olnud abielus ja vaidlusalune kinnistu kuulus neile ühisvarana. detsembri 2006.a. Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr. 2-06-18749 /t.l. 10/ poolte abielu lahutati. Ühisvara jagamise nõudest on Ü. L. tsiviilasja menetluse käigus loobunud ja see on tänaseni jagamata.

lk 5 Nimetatud lepinguga seati võõrandatud kinnisasjale Ü.L.e ja L.L.e kasuks kasutusvaldus. Kasutusvaldus on tasuta ja seatud eluaegselt. Kummagi valdaja õigusi asjale ei ole piiratud, s.t. et nendele on asja kasutamisel võrdsed õigused. Seaduse kohaselt võib kasutusvaldaja esitada nõudeid oma õiguste kaitseks vastavalt asjaõigusseaduse valduse kaitse sätetele (§ 43-50) Kohaldatakse § 184 sätteid. AÕS § 184 järgi reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul käesoleva seaduse §-s 89 nimetatud õigused. AÕS § 89 järgi omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Hageja väitel ei suuda pooled ühiselt teostada oma kasutusvaldust ja hageja soovib, et kohus määraks kinnisasja kasutuskorra kaasvaldajate vahel. Hageja soovib, et kohus määraks kasutuskorra nii, et L.L.e kasutusse jääks tuba number 1 ja kaks allkorrusel, Ü.L.e kasutusse jääks tuba number 3 ( selles osas muutis hageja oma seisukohta kohtuistungil) allkorrusel ja kolm tuba ülakorrusel, ülejäänud ruumid jääksid ühiskasutusse. Kostja sellega ei nõustu ja nõuab nn. suur tuba e. siis ruum nr. 1 jääks samuti ühiskasutusse. Kostja väitel ei soovi ta teist korrust enda kasutusse, kuna ta ei saa tervislikel põhjustel trepil liikuda, mille tõendamiseks on ta esitanud kohtule ka perearsti väljastatud tõendi /t.l. 53/. Õigus analoogiast lähtudes saab siinkohal aluseks võtta AÕS § 72, mille kohasel kaasomanikud ehk siis ka kaasvaldajad kasutavad ühist asja kokkuleppel (lg. 1). Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista kaasomanike kaaskasutust (lg. 3). Kaasomanikel on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Nagu on selgunud asja arutamise käigus, on kostja Ü.L. lahkunud 14 aastat tagasi elama Järvamaale, kus ta elab ka praegu. Vaidlusaluses elamus käib ta puhkuste ja pühade ajal, viimastel aastatel küll sagedamini. Kohus ei pea usutavaks kostja väidet selle kohta, et ta elab Saaremaal ja käib tööl Järvamaal. Samas elab hageja L.L. vaidlusaluses elamus X 42, Kuressaares alaliselt. Kohus ei pea mõistlikuks jätta hageja ainukasutusse vaid ühte tuba elamu esimesel korrusel. Arvestades kostja suhtumist kaasvaldusesse(minu maja ja mina otsustan ja kui minu asjad siia ei mahu, siis viskan midagi siit välja), on ilmne, et elutoana kasutatava ruumi ühiskasutuse korral ei saaks hageja seda kostja kohaloleku ajal probleemideta kasutada ja selleks, et mitte suurendada konfliktivõimalusi, peab kohus mõistlikuks määrata kasutuskord hageja poolt pakutud viisil, e. siis järgmiselt 1. L.L.e ainukasutusse jätta toad 1(14,7 m2 ja 2 (10,1 m2) esimesel korrusel.

lk 6 võimaluse oma igapäevatoimingud korraldada nii, et ta ei pea pidevalt käima kahe korruse vahet . Samas, kui ta soovib lastega koos olla, on tal selleks alati võimalus minna teisele korrusele (kostja väitel soovib ta tuba nr. 1 kui suuremat ruumi kasutada lastega kokku saamiseks). Kohus on püüdnud pooli suunata kokkuleppele, kuid kostja ei ole nõus mingite kompromissidega ja keeldub kokkuleppe sõlmimisest. Otsuse tegemisel võtab kohus arvesse ka kinnistu omaniku, kolmanda isiku V.L.e, arvamust, et ruumide teistsugune kasutuskord suurendab konfliktide võimalusi kaasvaldajate vahel ja ei ole mõistlik. V. L. on seisukohal, et normaalseks läbisaamiseks peaks kostja oma suhtumist muutma. Kuigi ka köögi ühiskasutus võib probleeme juurde tuua, ei pea kohus, arvestades kostja tervislikku seisundit, võimalikuks jätta seda hageja ainukasutusse. Mis puutub teise korruse ruumide viletsasse soojapidavusse, mida väidab kostja, siis on hoone omanik V. L. kinnitanud, et sellega ei ole probleeme ja ta ei lahkunud majast mitte seetõttu, et tal oleks olnud probleeme elutingimustega maja teisel korrusel.

Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool kelle kahjuks otsus tehakse. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohtukulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174).

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.