Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.12.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-20534
Tsiviilasi
Valdis Mägiroos ́i hagi Aunveri Õigusbüroo De Consilio OÜ vastu käsundi mittekohase täitmise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.05.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valdis Mägiroos ́i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.12.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Valdis Mägiroos (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Owe Ladva Vastustaja Aunveri Õigusbüroo De Consilio OÜ (registrikood 10909102, asukoht Viru t 7-8 Tallinnas), juhatuse liige Marek Aunver
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 19.05.2009 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.04.07.2008 esitas Aunveri Õigusbüroo De Consilio OÜ Harju Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse Valdis Mägiroosilt käsundussuhtest tuleneva põhivõla suuruses 22 169.25 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Võlgnik esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite ja maakohus menetles avaldust edasi hagimenetluse korras. 25.09.2008 esitas Valdis Mägiroos (edaspidi hageja, apellant) samas menetluses vastuhagi Aunveri Õigusbüroo De Consilio OÜ (edaspidi kostja, vastustaja) vastu käsundi mittekohase täitmise tuvastamiseks. 15.12.2008 määrusega jättis Harju Maakohus Aunveri Õigusbüroo hagi läbi vaatamata ja jätkas menetlust vastuhagi osas.
2.Hageja Valdis Mägiroos palus tuvastada, et kostja käsundisaajana ei täitnud tsiviilasjade nr 2/1-120/03 ja nr 2/1-1210/03 ajamisel käsundit kohaselt, vaid tegi seda mittehoolsalt ja mitte üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
3.Hagiavalduse kohaselt esindas kostja hagejat ja tema abikaasat K. M. tsiviilasjades nr 2/1-120/03 ja nr 2/1-1210/03. Kostja ei täitnud talle suulise kokkuleppe alusel antud käsundit vajaliku hoolsusega ja üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, ei kasutanud esindatava huvide kaitsel tekkinud olukorras võimalikke ja vajalikke õiguskaitsevahendeid ning ei teavitanud olemasolevatest võimalustest esindatavat.
4.Kostja oli tsiviilasjas nr 2/1-120/03 esitanud kirjalikus vastuses hagile nõude tühistada viiviste nõue. Kostja ei saanud nõuda viiviste nõude tühistamist, ainuvõimalik oleks olnud taotleda viiviste nõude vähendamist. Kohus vähendas otsuse tegemisel viivist omal algatusel. Kostja väitis tsiviilasja läbivaatamisel korduvalt, et viiviste näol oli tegemist leppetrahviga, kuid taoline käsitlus ei tulene seadusest. Seega esitas kostja viiviste tasumise nõude osas väite, millist kohus ei saanud arvestada.
5.Ka kinnitas kostja 13.11.2003 kohtuistungil, et esindatavad ei vaidlustanud midagi, olles ise juba 10.09.2003, so kaks kuud varem, koostanud ja esitanud esindatavate nimel lepingust taganemise avalduse. Vastavat vastuhagi kostja esindatavate nimel ei esitanud. Kostja ei taotlenud ka tsiviilasjade nr 2/1-120/03 ja nr 2/1-1210/03 liitmist, kuigi oli lepingust taganemise avalduse vaidlustamisest teadlik hiljemalt 13.11.2003. Kostja ei esitanud tsiviilasjas nr 2/1-120/03 mingit vastuhagi, sealhulgas ostuhinna alandamise nõudes, mis oleks võinud viia kahju tekkimise vältimiseni hagejal. Kostja jättis esitamata vastuväite selle kohta, et hagi K. M. vastu tuleb jätta igal juhul rahuldamata. Kohus jättis hagi K. M. vastu rahuldamata omal algatusel.
6.Kostja väidab käesoleval ajal, et arve summas 18 585 krooni oli väljastatud juba 13.11.2003 ning selle maksetähtajaks oli 13.12.2003. Küll ei esitanud
kostja nimetatud arvet kui kohtukulu tõendavat dokumenti 29.01.2004 kohtuistungil, samuti ei esitanud kostja mingeid vastuväiteid vastaspoole õigusabiteenuste arvestuse kohta.
7.Hageja õiguslik huvi nõude esitamisel on kahene: esiteks võimaldab hagi rahuldamine kinnitada, et hagejal puudub maksekohustus Aunveri Õigusbüroo De Consilio OÜ ees ning hagi rahuldamine võimaldab esitada hagejal Aunveri Õigusbüroole De Consilio OÜ vastu kahjunõuded. Nõude näol on tegemist lepingu rikkumise tuvastamise hagiga. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled õigusabi teenuse lepingu, mille kohaselt pidi kostja tegelema võlgniku probleemiga, esindades teda õigusabi korras kohtus tsiviilasjades nr 2/1-120/03 ja nr 2/11210/03. Hageja esitas osutatud õigusabi eest arve nr 3073 summas 18 585 krooni maksetähtajaga 13.12.2003 ja arve nr 4068 summas 3584.25 krooni maksetähtajaga 14.10.2004. Arvete allkirjastamisega aktsepteeris hageja arveid ning arvete originaalid sai ta kätte.
9.Arved on koostatud tulenevalt tegevusele kulutatud ajast. Poolte vahel oli sõlmitud suuline esinduskokkulepe, mida kinnitati kirjaliku volikirjaga. Algselt lepiti kokku võlgnevuse nõude osas esindamises ja seejärel vastuhagide ning järgmiste tegevuste osas. Käsundiandja oli kõikumatult kindel enda positsioonides ning hoidis väga kindlalt oma suunda. Kostja selgitas korduvalt alternatiive, kuid lõppotsuse tegi siiski hageja ise ning tulenevalt tema otsusest toimis ka kostja.
10.Kokkulepet tasu osas algselt ei olnud, kuna oli tegemist hageja ühe esimeste klientidega, tasust sai räägitud niipalju, kui oli näha kohtumenetluses vastaspoole esindaja tasudest, mis olid ilmselgelt liiga suured, ning sai räägitud, et sellises ulatuses õigusabi kulusid ei esitata. Kostja ei esitanud kogu protsessi käigus ühtegi vahearvet, kuna hageja poolt oli pidev nutt ja hala nende viletsast majanduslikust olukorrast. Arved sai koostatud kohtumenetluse lõpus ning kooskõlas hagejaga need ka esitatud. Mõlemad arved on hageja isiklikult allkirjastanud ning ei ole neid kunagi vaidlustanud. Kostja esitas arve nii kohtus, toimikut hageja abikaasale andes, kui ka posti teel. Mitte kunagi ei vaielnud hageja arvetele vastu ning ka arvetes viidatud kulutatud tundide osas vaidlus puudus.
11.Kostja omaalgatuslikult ei saanud midagi teha, kõik oli kliendi soovil. Viiviste vähendamist sai arutatud. Kostja esindas hagejat mitmes kohtuasjas. Hageja oli ostnud maja, kuid jätnud maksmata viimase osamakse, vastaspool nõudis selle tasumist. Hageja keerutas ja viivitas, kuid lõpuks tasus ära ja siis esitas müüja viiviste nõude. Hageja keeldus põhimõtteliselt, tema soovidele vastavat maja ei leidunud. Hageja on väga jäik oma seisukohtades ja oli veendumusel, et viiviste nõue on alusetu ja tema ei pea seda üldse tasuma. Selles asjas oli päris mitu istungit. Vaieldi viiviste üle ja viidati ka nendele puudustele, mis maja juures olid. Hagejale sai räägitud ka viivise vähendamisest, kuid tema ei soovinud nõuet mingisugusel moel tunnistada. Hageja võttis uue esindaja, see ei näinud perspektiivi ja nad läksid kompromissile. Esimese astme kohtu otsus
12.19.05.2009 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja esindas hagejat kahes tsiviilvaidluses: R. T. ́i hagis V. ja K. M. vastu viiviste summas 287 100 krooni saamiseks ja R. T. ́i hagis samade kostjate vastu lepingust taganemise
avalduse tühisuse tunnustamiseks. Esimene kohtuvaidlus lõppes käesolevas menetluses hageja suhtes hagi osalise rahuldamisega ja teine kohtuasi kokkuleppega, kusjuures kokkulepe sõlmiti esimeses kohtuastmes ja selleks ajaks oli käesolevas menetluses hageja esindajat vahetanud. Kostja ülesandeks oli hageja ja K. M. esindamine eelpoolviidatud kohtumenetlustes (võlaõigusseaduse (VÕS) § 619).
14.Hageja leidis, et kostja ei täitnud käsundit hoolsalt. Hageja poolt kostjale etteheidetavate tegude toimumises ei ole vaidlust. Kostja esitas tsiviilasjas nr 2/1-120/03 kirjalikus vastuses hagile vastuväite, milles palus „tühistada viiviste nõue”. Kostja on tuginenud asjaolule, et hageja ei tunnistanud tema vastu esitatud viiviste nõuet mitte mingil määral ja seda väidet ei ole hageja vaidlustanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta andis kostjale teistsuguseid juhtnööre. Viivise nõude tühistamise nõue on vaadeldav kui viivise nõude vähendamine nullini. Hagiavalduse kohaselt vähendaski kohus ise tulenevalt oma diskretsiooniõigusest hageja vastu suunatud viivise nõuet, st ka kohus mõistis taotlust selliselt. Mis puudutab kostja eksimust selles, et kostja tõlgendas viivist kui leppetrahvi või selle alaliiki, siis nimetatud asjaolu ei anna alust lugeda käsundi täitmist mittekohaseks. Kuigi leppetrahvi eristab viivisest eelkõige õiguslik olemus ja kohaldamisala, siis on paljuski tegemist sarnaste instituutidega. Mis puudutab lepingust taganemise avalduse esitamist ja 12.11.2003 istungil väidetut, et „meie ei vaidlusta midagi”, siis nimetatud fraasi pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et kostja ei täitnud käsundit kohaselt. Lepingust taganemine toimub avalduse tegemisega teisele poolele ja selleks ei pidanud kostja esitama hageja nimel vastuhagiavaldust. Hageja poolt esile toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik väita, et kostja oleks pidanud esitama ostuhinna alandamiseks vastuhagi. Ka ostuhinna alandamine toimub avalduse tegemisega vastaspoolele. Hageja oletus, et ostuhinna alandamise avaldus oleks viinud temal kahju tekkimise vältimiseni, ei ole kontrollitav. Hageja ei ole esile toonud asjaolu, et tal oleks kahju tekkinud ja seda just ostuhinna alandamise avalduse tegemata jätmise tõttu.
15.Mis puudutab K. M. kui mittekohase kostja vastuväite esitamata jätmist, siis ka siin ei saa väita, et kostja ei täitnud käsundit kohaselt. Kostjate valiku otsustab hageja kostja taotlustest sõltumata, õigussuhte kvalifitseerib kohus. Kuigi kostja vastavat vastuväidet ei esitanud, ei ole sellest tekkinud ei hagejale ega K. M.le mingeid õiguslikke tagajärgi ega halvemusi.
16.Hageja positsioon arvete saamisel on vastuoluline. Hageja on väitnud kogu aeg, et ta ei ole arveid enne käesoleva menetluse algust (enne 11.07.2006) saanud ja neid talle ei esitatud. Seega ei saanudki kostja nimetatud arveid 29.01.2004 kohtuistungil esitada. Nimetatu ei välista arvete hilisemat esitamist hagejale. Mis puudutab OÜ Dare Consult õigusabiteenuste arvestuse osas vastuväidete mitteesitamist, siis vastuväidete esitamine on põhjendatud ainult juhul, kui arved ei vasta osutatud õigusabi mahule või on muul põhjusel põhjendamatud. Selliseid asjaolusid ei ole hageja oma hagiavalduses esile toonud. Seega ei saa hageja poolt esile toodud asjaolude pinnalt väita, et kostja ei oleks täitnud käsundit vajaliku hoolsuse või üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 1) ja hagi jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebus
17.Valdis Mägiroos palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-t 8.
18.Apellant on seisukohal, et vastustaja ei saanud tsiviilasjas nr 2/1-120/03 esitada viiviste tühistamise nõuet ja kohus vähendas viivist omal algatusel.
Tühistamine ja vähendamine ei ole kuidagi sarnaselt vaadeldavad, kehtiv tsiviilõigus sisustab need mõisted täiesti erinevalt. Vastustaja väitis tsiviilasja arutamise käigus korduvalt, et tegemist on leppetrahviga, kuid taoline käsitlus ei tulene seadusest. Seega esitas vastustaja väite, millega kohus ei oleks saanud arvestada. Taolist eksimust vastustaja poolt tuleb arvestada teiste apellandi poolt esitatud seisukohtadega ning kõik need asjaolud kogumis tõendavad vastustaja kutseoskuste puudulikkust võrreldes üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemega.
19.Vastustaja ei esitanud tsiviilasja arutamise käigus vastuhagi, sh ostuhinna alandamise nõudes, ega taotlenud ka tsiviilasjade liitmist, mis oleks võinud viia kahju tekkimise vältimiseni või vähenemiseni. Maakohus leidis, et kahju tekkimise võimalik vältimine ei ole tagantjärele kontrollitav, kuid asja juurde võetud kohtutoimikuid uurides oleks olnud võimalik hinnata taolise käitumise võimalikkust ja otstarbekust. VÕS § 620 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Siinkohal on mõistlik arvestada ka advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 p-s 1 sätestatut, mille kohaselt on õigusteenuse osutaja kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise. Vastustaja seda ei teinud.
20.Maakohus asus seisukohale, et kuna kohus jättis hagi K. M. vastu rahuldamata, ei toonud vastustaja tegevus K. M.le mingeid õiguslikke tagajärgi ega halvemust. Kohtu initsiatiiv ei olnud vastustaja tegutsemise tagajärg. Vastustaja võimaliku kahju ärahoidmiseks kohaselt ei tegutsenud.
21.Kohtukulu tõendavat dokumenti vastustaja 29.01.2004 toimunud kohtuistungil ei esitanud. Kui vastustajal oli arve koostatud, ei oleks tal olnud selle esitamiseks mingit takistust ning seda oleks tulnud teha võimaliku menetluskulu väljamõistmise saavutamise eesmärgil.
22.Vastustaja ei teinud apellanti esindades kohtule ühtegi sellist taotlust või avaldust, mida kohus oleks saanud arvestada, kõik apellandi kasuks tehtud otsused tegi kohus omal initsiatiivil. Seega ei täitnud vastustaja temale suulise kokkuleppe alusel antud käsundit vajaliku hoolsusega ja üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Vastustaja seisukoht
23.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja, sealhulgas asja juurde võetud tsiviilasjade nr 2/1-120/03 ja nr 2/11210/03, materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja asjas uue otsuse tegemiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Kolleegium ei tuvastanud TsMS § 442 lg 8 rikkumist maakohtu poolt. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse põhjendustele.
25.Puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping VÕS § 619 mõttes, mille alusel osutas kostja hagejale ja viimase abikaasale õigusabi tsiviilasjade nr 2/1-1210/03 ja nr 2/1-120/03 menetlustes Harju Maakohtus. Vastavalt käsunduslepingu mõttele on selline tehing suunatud mitte konkreetse tulemuse saavutamisele, vaid teatud teenuse osutamisele selle tulemuse saavutamiseks. Käsunduslepingust tulenevalt peab käsundisaaja tegema
tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku VÕS § 24 lg 1 mõttes, kuid tulemuse saavutamata jäämine iseenesest ei ole käsunduslepingu rikkumine. Kohtumenetluses õigusabi osutamisel ei sõltu tulemuse saavutamine mitte ainult käsundisaajast, vaid ka muudest asjaoludest, sealhulgas käsundiandja enda eelnevast käitumisest, kehtivast seadusandlusest, kohtupraktikast jne.
26.VÕS § 620 sätestab käsundisaaja põhikohustused käsundi täitmisel: tegutseda käsundiandjale lojaalselt ja käsundilaadist tuleneva vajaliku hoolsusega, arvestades seejuures eelkõige käsundiandja huvidega, tegutsedes käsundiandja jaoks parima kasuga ning hoidma ära kahju tekkimise käsundiandjale. Sama sätte kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele, majandus- ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
27.Puudub vaidlus, et kostja näol ei olnud vaidlusaluse õigusabi osutamise ajal tegemist Eesti Advokatuuri liikmega ja hageja teadis seda esinduseks kokkuleppe sõlmimisel. Seega ei ole asjakohane apellatsioonkaebuse viide AdvS-le. Kostja juhatuse liige on selgitanud, et ta lõpetas detsembris 2002 ülikooli ja hageja näol oli tegemist ühe tema esimese kliendiga. Hageja ei ole väitnud, et kostja juhatuse liige oleks viinud teda või tema abikaasat esinduseks kokkuleppe sõlmimisel kuidagi segadusse seoses oma võimete, teadmiste või oskustega. Vastavalt äriregistri andmetele tegutses kostja äriühinguna, mille põhitegevusalaks oli õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus, alates 28.11.2002. Seega pidi kostja professionaalse käsundisaajana tegutsema ja olema hoolas üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel ehk tegutsema nii, nagu oleks seda teinud tavaline mõistlik inimene taolises ametis (ülikooli haridusega jurist) sarnastel tingimustel.
28.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, millede kohaselt ei leidnud käesolevas asjas tõendamist hageja seisukoht, et kostja ei tegutsenud tema ja ta abikaasa esindamisel hoolsalt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Hageja on küll väitnud, et esindaja poolt ühe või teise toimingu (vastuhagi esitamine ostuhinna alandamiseks, taotluse esitamine tsiviilasjade liitmiseks) tegemata jätmisel tekkis temale kui käsundiandjale kahju, kuid tõendeid kahju tekkimise kohta esitatud ei ole. Ringkonnakohtu istungil selgitas apellant, et peale seda, kui ta oli võlasumma ära tasunud (vastavalt ts/asja nr 2/1-120/03 materjalidele toimus see aprillis 2003), teatas ta oma esindajale, et soovib ostust loobuda. Sellesisulist tahet tõendab ka esindaja poolt 10.09.2003 tehtud lepingust taganemise avaldus (ts/asja nr 2/1-1210/03 t lk 11-12). Ka maakohtus tunnistajana ülekuulatud K. M. (t lk 104-106) ütluste kohaselt oli neil esindajaga juttu, et soovivad, et müüja võtab maja tagasi ja nemad kolivad välja. Seega oleks hageja ja tema abikaasa tolleaegse tahtega läinud vastuollu mistahes toimingute tegemine ostuhinna alandamise eesmärgil, sest sel viisil ei oleks olnud võimalik saavutada endise olukorra taastamist („ostust loobuda“, „maja tagasi anda“). Hagide liitmine iseenesest aga ei saa avaldada mingit mõju vaidluste sisulisele lahendamisele, vaid ainult menetluste kiirusele ja/või lihtsustamisele (TsMS § 374).
29.Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab apellatsioonikaebuse esitamisega seotud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata.
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.