Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

määrusega läbi vaatamata) esindas kostja hagejat ja KMi tsiviilasjas 2/1-120/03 ja tsiviilasjas 2/1-1210/03. Kostja ei täitnud talle suulise kokkuleppe alusel antud käsundit vajaliku hoolsusega ja üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel ja ei kasutanud vastuhagi esitaja huvide kaitsel tekkinud olukorras võimalikke ja vajalikke õiguskaitsevahendeid ning ei teavitanud olemasolevatest võimalustest vastuhagi esitajat. Seda kinnitavad alljärgnevad asjaolud: kostja on tsiviilasjas 2/1-120/03 esitanud kirjalikus vastuses hagile nõude „tühistada viiviste nõue”. Kostja tsiviilasjas nr. 2/1-120/03 ei saanud nõuda viiviste nõude tühistamist, ainuvõimalik oleks olnud viiviste nõude vähendamine. Lõppkokkuvõttes vähendas kohus otsuse tegemisel viivist omal algatusel. Kostja on tsiviilasja nr. 2/1-120/03 läbivaatamisel korduvalt väitnud, et viiviste näol on tegemist leppetrahviga, kuid taoline käsitlus ei tulene seadusest. Seega esitas kostja viiviste tasumise nõude osas väite, millist kohus ei saanud arvestada. Kostja on 13.11.2003 kohtuistungil kinnitanud, et „meie ei ole vaidlustanud midagi", olles juba 10.09.2003.a, s. o. kaks kuud varem koostanud ja esitanud hageja nimel lepingust taganemise avalduse. Vastavat vastuhagi kostja esindatava nimel tsiviilasjas nr. 2/1-120/03 ei esitanud. Kostja ei taotlenud ka tsiviilasjade nr. 2/1-120/03 ja 2/1-1210/03 liitmist, kuigi oli lepingust taganemise avalduse vaidlustamisest teadlik hiljemalt 13.11.2003. Kostja ei esitanud tsiviilasjas nr. 2/1-120/03 mingit vastuhagi, sh ostuhinna alandamise nõudes, mis oleks võinud viia kahju tekkimise vältimiseni hagejal Kostja vastuhagis jättis esitamata tsiviilasjas nr. 2/1-120/03 vastuväite selle kohta, et hagi KM vastu tuleb jätta igal juhul rahuldamata. Lõppkokkuvõttes jättis kohus hagi KM vastu rahuldamata omal algatusel. Kostja väidab käesoleval ajal, et arve summas 18’85.- krooni on väljastatud juba 13.11.2003 ning selle maksetähtaeg oli 13.12.2003. Küll ei esitanud kostja vastuhagis nimetatud arvet kui kohtukulu tõendavat dokumenti 29.01.2004 kohtuistungil, samuti ei esitanud kostja vastuhagis samal kohtuistungil mingeid vastuväiteid OÜ Dare Consult õigusabiteenuste arvestuse kohta. Hageja õiguslik huvi nõude esitamisel on kahene: esiteks võimaldab hagi rahuldamine kinnitada, et vastuhagi esitajal puudub maksekohustus Aunver'i Õigusbüroo De Consilio OÜ ees ning teiseks võimaldab vastuhagi rahuldamine esitada hagejal Aunver'i Õigusbüroole De Consilio OÜ kahjunõuded. Vastuhagi esitaja leiab, et käesoleva vastuhagi näol on tegemist lepingu rikkumise tuvastamise hagiga. Hageja palub tuvastada, et kostja vastuhagis kui käsundisaaja ei täitnud tsiviilasjade 2/1-120/03 ja 2/1-1210/03 ajamisel käsundit kohaselt, vaid tegi seda rnittehoolsalt ja mitte üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagiavaldusele kirjalikult ei ole vastanud, kuid palus arvestada suuliste vastuväidetega toimunud kohtuistungitel ja põhihagi väidetega. 22.09.2006.a kohtusse laekunud hagiavalduse kohaselt 2003.a sõlmisid hageja ja kostja õigusabi teenuse lepingu, mille kohaselt hageja pidi tegelema võlgniku probleemiga esindades teda õigusabi korras kohtus tsiviilasjas nr 2/1-120/03-OL ja 2/1-1210/03/05. Hageja esitas osutatud õigusabi eest arve nr 3073 summas 18’585.- krooni maksetähtajaga 13.12.2003.a ja arve nr 4068 summas 3’584,25 krooni maksetähtajaga 14.10.2004.a. Arvete allkirjastamisega aktsepteeris kostja arveid ning arvete originaalid sai kostja ka endale. 14.12.2007.a täienduste kohaselt on arved koostatud tulenevalt tegevusele kulutatud ajast. Poolte vahel oli sõlmitud suuline esinduskokkulepe, mida kinnitati kirjaliku volikirjaga. Mõlema arve aluseks on ühe ja sama objektiga seotud kohtuvaidlused Harju Maakohtus. Algselt lepiti kokku võlgnevuse nõude osas esindamises ja seejärel vastuhagide ning järgmiste tegevuste osas.

Käsundiandja/kostja oli kõikumatult kindel enda positsioonides ning hoidis väga kindlalt oma suunda. Hageja selgitas korduvalt alternatiive, kuid lõppotsuse tegi siiski kostja ise ning tulenevalt tema otsusest toimis ka hageja. Kokkulepet tasu osas algselt ei olnud, kuna oli tegemist hageja ühe esimeste klientidega, tasust sai räägitud niipalju, kui oli näha kohtumenetluses vastaspoole esindaja tasudest, mis olid ilmselgelt liiga suured, ning sai räägitud, et sellises ulatuses õigusabi kulusid ei esitata. Hageja ei esitanud kogu protsessi käigus ühtegi vahearvet, kuna kostja poolt oli pidev nutt ja hala nende viletsast majanduslikust olukorrast. Arved sai koostatud kohtumenetluse lõpus ning kooskõlas kostjaga need ka esitatud. Kostja on mõlemad arved isiklikult allkirjastanud ning pole neid kunagi vaidlustanud. Hageja esitas kostjale arve nii kohtus, toimiku kostja abikaasale andes, kui ka posti teel. Mitte kunagi ei olnud kostja arvetele vastu vaielnud ning ka arves viidatud kulutatud tundide osas vaidlus puudus. 05.04.2007.a kohtuistungi protokollist (tl 62) nähtub, et kostja on esile toonud järgmised asjaolud: kostja omaalgatuslikult ei soovinud midagi teha, kõik oli kliendi soovil, kui võla nõue esitati ja võlg tuli notariaalsest lepingust ja kostja hagi tunnistas, siis sellele sanktsioone ei järgne. Viiviste vähendamist sai arutatud hageja esindajaga. 07.05.2008.a kohtuistungi protokollist (tl 92-94) nähtub, et kostja on esile toonud järgmised asjaolud: kostja esindas hagejat mitmes kohtuasjas, hageja oli ostnud maja, kuid jätnud maksmata viimase osamakse, vastaspool nõudis selle tasumist. V keerutas ja viivitas, kuid lõpuks tasus ära ja siis K esitas viiviste nõude. V keeldus põhimõtteliselt, tema soovidele vastavat maja ei leidunud. V on väga jäik oma seisukohtades ja tema oli veendumusel, et viiviste nõue on alusetu ja tema ei pea seda üldse tasuma. Selles asjas oli päris mitu istungit. Vaidlesime viiviste üle ja viitasime ka nendele puudustele, mis selle müügi juures oli. Talle sai räägitud ka viivise vähendamisest, kuid tema ei soovinud nõuet mingisugusel moel tunnistada. V võttis uue esindaja, see ei näinud perspektiivi ja nad läksid kompromissile, alguses esindasin selles mina. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja esindas hagejat kahes tsiviilvaidluses: TT hagis V ja K. M vastu viiviste summas 287’100.- kr nõudes ja R. T hagis samade kostjate vastu lepingust taganemise avalduse tühisuse tunnustamise nõudes. Esimene kohtuvaidlus lõppes käesolevas menetluses hageja suhtes hagi osalise rahuldamisega ja teine kohtuasi kokkuleppega, kusjuures kokkulepe sõlmiti esimeses kohtuastmes ja selleks ajaks oli käesolevas menetluses hageja esindajat vahetanud. Poolte poolt esile toodud asjaoludest tulenevalt võib teha järelduse, et kostja ülesandeks oli hageja ja KM esindamine eelpoolviidatud kohtumenetlustes (VÕS § 619). Hageja on vastuhagis toonud esile asjaolud, millest tulenevalt leiab, et kostja ei täitnud käsundit hoolsalt. Nende asjaolude esinemises - st hageja poolt kostjale etteheidetavate tegude toimumises - ei ole vaidlust. Kohus analüüsib hageja etteheiteid nende esitamise järjekorras. Kostja esitas tsiviilasjas 2/1-120/03 kirjalikus vastuses hagile vastuväite, milles palus „tühistada viiviste nõue”. Kostja on tuginenud asjaolule, et hageja ei tunnistanud tema vastu esitatud viiviste nõuet mitte mingil määral ja seda ei ole hageja vaidlustanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta andis kostjale teistsuguseid juhtnööre. Viivise nõude tühistamise nõue on vaadeldav kui viivise nõude vähendamine nullini. Hagiavalduse kohaselt vähendaski kohus ise tulenevalt oma diskretsiooniõigusest hageja vastu suunatud viivise nõuet, st mõistis ka kohus taotlust selliselt. Mis puudutab kostja eksimust selles, et kostja tõlgendas viivist kui leppetrahvi või selle alaliiki,

siis nimetatud asjaolu ei anna alust lugeda käsundi täitmist mittekohaseks. Kuigi leppetrahvi eristab viivisest eelkõige õiguslik olemus ja kohaldamisala, siis ka Riigikohus on leidnud, et tegemist on paljudes aspektides sarnaste instituutidega (vt RKTKo 3-2-1-66-05). Mis puudutab lepingust taganemise avalduse esitamist ja 12.11.2003.a istungil väidetut, et „meie ei vaidlusta midagi”, siis nimetatud fraasi pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et kostja ei täitnud käsundit kohaselt. Lepingust taganemine toimub avalduse tegemisega teisele poolele ja selleks ei pidanud kostja esitama hageja nimel vastuhagiavaldust. Hageja poolt esile toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik väita, et kostja oleks pidanud esitama ostuhinna alandamise vastuhagi. Ka ostuhinna alandamine toimub avalduse tegemisega vastaspoolele. Hageja oletus, et ostuhinna alandamise avaldus oleks viinud kahju tekkimise vältimiseni hagejal, ei ole kontrollitav. Hageja ei ole esile toonud asjaolu, et tal oleks kahju tekkinud ja seda just ostuhinna alandamise avalduse tegemata jätmise tõttu. Mis puudutab K.M kui mittekohase kostja vastuväite esitamata jätmist, siis ka siin ei saa väita, et kostja ei täitnud käsundit kohaselt. Kostjate valiku otsustab hageja kostja taotlustest sõltumata, õigussuhte kvalifitseerib kohus. Kuigi kostja vastavat vastuväidet ei esitanud, ei ole sellest tekkinud ei hagejale ega K.M mingeid õiguslikke tagajärgi ega halvemusi. Hageja positsioon arvete saamisel on vastuoluline. Hageja on väitnud kogu aeg, et ta ei ole arveid enne käesoleva menetluse algust (enne 11.07.2006.a) saanud ja neid talle ei esitatud. Seega ei saanudki kostja nimetatud arveid 29.01.2004.a kohtuistungil esitada. Nimetatu ei välista arvete hilisemat esitamist hagejale. Mis puudutab OÜ Dare Consult õigusabiteenuste arvestuse osas vastuväidete mitteesitamist, siis vastuväidete esitamine on põhjendatud ainult juhul, kui arved ei vasta osutatud õigusabi mahule või on muul põhjusel põhjendamatud. Selliseid asjaolusid ei ole hageja oma hagiavalduses esile toonud. Seega ei saa hageja poolt esile toodud asjaolude pinnalt väita, et kostja poleks täitnud käsundit vajaliku hoolsuse või üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 1) ja hagi jääb rahuldamata. Kohus ei uuri asja juurde võetud kohtutoimikuid, kuna hageja poolt esile toodud asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.