Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja avaldus 15.10.2009 esitas GKOÜ Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Osaühingu peamiseks tegevusalaks oli koduelektroonika jae- ja hulgimüük. Müügi vähenemise tõttu on võlgnik sattunud makseraskustesse, mille iseloom ei ole ajutine. Müügi vähenemise põhjuseks oli konkurendi poolt analoogse kauba maale toomine ja üleüldine müügimahtude vähenemine tingituna üleüldisest majanduslanguses. Novembris 2008 lõpetas ühepoolselt arvelduskrediidi andmise võlgniku Taani poolne kauba tarnija. Kohus algatas 02.11.2009.a. GKOÜ pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks ALiivandi. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on osaühingu faktiline majandustegevus on lõppenud septembrikuus 2009. Osaühingul puuduvad võimalused omavahenditest äriühingu tervendamiseks, majandusliku olukorra parandamiseks ja seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara on võlgnikul kokku 25 000 krooni. Äriühingul on kohustusi kokku vähemalt 1,03 miljonit krooni, millest maksuvõlad moodustavad 145 729 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest teatada prokurörile või politseile. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekkimise põhjusteks olid lisaks võlgniku enda poolt esiletoodule ka järgnevate asjaolude kogum: üldine majanduslangus, klientuuri äralangemine, likviidsusprobleemid ja äriruumide üürpinna ülesütlemine halvas majandustegevust. Võlgnik muutus faktiliselt maksejõuetuks 2009 septembris. Suutmata ettevõtet tervendada, süvenesid võlgnevus ja kahjum, kujunes välja püsiv maksejõuetus. Ajutine haldur on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistung Kohtuistungil 07.12.2009.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri töötasu osas võlgniku esindajal vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 25 000 krooni Kohustusi on kogutud andmete kohaselt võlgnikul 1,03 miljonit krooni ulatuses. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kohus määras 07.12.2009 määrusega GKOÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul ega hiljem GKOÜ pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtudeposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Toodud asjaoludel lõpetab kohus GKOÜ pankrotimenetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasuks 14 450 krooni ning tehtud vajalikeks kulutusteks 55 krooni. Võlgnik nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 6 ja 7 ja § 2 lg 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ajutise pankrotihalduri kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 14 450 krooni ning tehtud vajalikeks kulutusteks 55 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Veli Varvasele.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.