Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Eneli Aru ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Eneli Aru võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või toimetatakse kätte väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. CKE Inkasso OÜ võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostja volitatud esindajale allkirja vastu kättetoimetatud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Asjaolud ja kohtu põhjendused KÜ Türi-Alliku on kostjaga sõlminud teenuste osutamise lepingu, millest tulenevad nõuded on ta loovutanud hagejale 03.detsembril 2008.a. sõlmitud nõuete loovutamise lepinguga. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxxxxxx-xxxxxxxxx xxxxxxxxx tee xx-x ja igakuiselt esitab kostjale hooldus- ja kommunaalteenuste arved KÜ Türi-Alliku, kuid kostja poolt on arved tasumata alates detsembrist 2008.a. kuni juuni 2009.a. summas 16 126.27 krooni, millele lisandub viivis 1559.65 krooni. Enne detsembrit 2008.a. tekkinud võla kohta on hageja ja kostja sõlminud 29.detsembril 2008.a. maksegraafiku. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma võlasumma 12 639.87 krooni osade kaupa 15 kuu jooksul igakuiste maksetena 1500.00 krooni kuus alates 15.jaanuar 2009.a. kuni võla täieliku tasumiseni. Maksegraafikus on pooled kokku leppinud, et kostja maksab tasumisega viivist 0,5% tasumata põhinõudelt päevas. Hageja on arvestanud viivist 5787.69 krooni ning alternatiivina 7050.00 krooni. Võlaõigusseaduse § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt haldus- ja kommunaalteenuste tasumata jätmisega tekkinud võlgnevust ja maksegraafikuga tekkinud kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seadus (KOS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Kostja ei ole korteriühistu poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel viisil tasunud ning tal tekkis korteriühistu ees võlgnevus. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on esitatud arved tasumata summas 16 126.27 krooni ning lisaks KÜ Türi-Alliku 3 poolt hagejale loovutatud nõude alusel hageja ja kostja vahel sõlmitud maksegraafikuga alusel tekkinud uus kohustus summas 12 639.87 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist Korteriühistuseaduse (KortÜS) § 7 lg 4 alusel 0,07% võlgnetavalt summalt päevas. Asjaolu, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja seda ka maksegraafiku alusel kokku lepitud viivise määras 0,5% võlgnetavalt summalt päevas. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohtu poolt arvestuslikult kontrollitud ning kohus rahuldab selle. TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud , väljamõistmist kostjalt täies ulatuses alates 27.august 2009.a. põhinõude 16 126.27 krooni tasumata summalt 0,07% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning põhinõude 12 639.87 krooni tasumata summalt 0,5% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 6000.00 krooni ja 8000.00 krooni õigusabi kulu (lisandub käibemaks 1600.00 krooni). Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 19.04.2006.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-02-1-24-06 peab vajalikuks märkida, et menetluskuluna saab käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja kinnitab seda kohtule. Vaatamata sellele, et kohus seda hagejalt küsis, ei ole hageja kohtule kinnitanud, et ta saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu jätab kohus õigusabikuludelt arvestatud käibemaksu kostjalt välja mõistmata. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele hagejale menetluskulude hüvitamiseks 14 000.00 krooni, s.o. 6000.00 krooni hagihinnalt tasutud riigilõiv ja 8000.00 krooni õigusabi kulu. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.