Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik MK esitas 01.04.2009.a kohtule hagi MSOÜ vastu, milles palus tunnistada poolte vahel 21.10.2008.a sõlmitud tööleping lõppenuks töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg 1 alusel 17.03.2009.a ning mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu summas 37 634,90 krooni, viivis palga väljamaksmisega viivitamise eest 1141 krooni, kasutamata jäänud puhkuse hüvitis summas 7500,20 krooni, hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 12 071,10 krooni ning hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel summas 26 556,50 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud, ettenähtud tähtajaks kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. Alates 01.07.2009.a kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. Tulenevalt TLS § 82 lg 1 teatab töötaja töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitamata jätmine. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu. Kuni 30.06.2009.a kehtinud palgaseaduse § 35 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kuni 30.06.2009.a kehtinud puhkuseseaduse § 25 sätestas, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. TLS § 119 lg 2 kohaselt, lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Vastavalt TLS § 82 lg 2 esimesele lausele maksab määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Seega tuleb tunnustada, et poolte vahel 21.10.2008.a sõlmitud tööleping on lõpetatud TLS § 82 lg 1 alusel 17.03.2009.a. Samuti

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud palk, viivis palga väljamaksmisega viivitamise eest, hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest, hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ning hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel kokku summas 84 903,70 krooni. Hageja ei taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja on palunud, et asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus hageja ees- ja perekonnanimi asendada initsiaalidega ega avaldada hageja isikukoodi ja aadressi. Tulenevalt TsMS § 462 lg 2 tuleb see taotlus rahuldada.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.