Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja menetluskulud menetluskulud jätta kostja enda kanda. Välja mõista S L `ilt Swedbank Liiising ASAS-i kasuks viivis menetluskuludelt (3 (3 250 kroonilt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebe kord Kostjal ostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast ast põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuv lisada kõik kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 17.11.2009 esitas Swedbank Liising AS Viru Maakohtusse hagi S perekonnanimega – L ) vastu võlgnevuse 11 342.59 krooni nõudes.

L ` i (registris

Hagiavalduses esitatud asjaolud 11.11.2006 sõlmisid RAMEENE OÜ müüjana ja kostja S L Ego järelmaksu müügilepingu nr 119/119308, mille kohaselt müüja müüs kostjale kaupa summas 18 943.32 krooni eest intressimääraga 15,9% aastas. Kostja kohustus tagastama kauba brutosummas 18 943.32 krooni alates 15.12.2006 kuni 15.08.2009 igakuiselt summas 545.54 krooni AS Hansa Liising Eesti kontole nr xxxx, viitenumbriga 734400303. Kostja ei ole graafikujärgseid makseid tasunud alates 15.10.2007 kuni 15.12.2007. Kostja on tasunud AS-ile Hansa Liising Eesti brutosummast 6 395.90 krooni. Lepingu kohaselt on makse mittetähtaegse tasumise korral viivisemääraks Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas. Seoses võlgnevusega saatis hageja kostjale 19.12.2007 kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda 14 päeva jooksul ning hoiatas kostjat, et ettenähtud tähtpäevaks võlgnevuste mittetasumisel, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaega üles ning võlgnevusele lisandub 50 krooni lepingu ülesütlemise teatise koostamise ja väljastamise eest. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja võlgnevusi ja hageja ütles 21.01.2008 lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja kirjadele ei reageerinud ega asunud ka võlgnevust kustutama. Kostja ei ole ka hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavast asjaolust, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. 11.06.2008 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja ka menetluskulu (250 krooni) nõudes. 16.10.2009 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud mõistliku tähtaja jooksul makseettepanekut kätte toimetada.

Seisuga 21.10.2009 moodustab kostja võlgnevus kokku 11 342.59 krooni, sellest põhiosa 10 754..91 krooni, intress 537.68 krooni, ja menetluskulu 50 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108, 113 lg 1, 144 p 7, samuti TsMS § 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – Ego järelmaksu müügileping, kliendi viivisvõlgnevuse raport, kostjale saadetud teatis lepingu ülesütlemise kohta kohtumäärus 16.10.2009, teatis kohtule 21.10.2009, lepingust tuleneva võlgnevuse arvestus, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid rahvastikuregistris märgitud aadressile xxxx ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud 30.11.2009 kostjale isiklikult. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 13.12.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes graafikujärgsed järelmaksed tähtaegselt tasumata. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku summas 11 342.59 krooni, sellest põhivõlgnevus – 10 754.91 krooni.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates 13.11.2009.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldused nr 26501, 13.11.2009 riigilõivu tasumisest summas 3000 krooni ja nr 23594, 12.06.2008 riigilõivu tasumisest summas 250 krooni. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 24.veebruaril 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.