Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte välismaal, võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 02.01.2009 esitas AS Eesti Energia Viru Maakohtusse hagi K R vastu võlgnevuse 1203.55 krooni, sissenõutavaks muutunud viivitusintressi 197.14 krooni ja lisanduva viivitusintressi nõudes. Hageja sõlmis kostjaga 27.09.2007 elektrienergia müügilepingu nr 42011357/1, mille alusel kohustus hageja varustama kostjat elektrienergiaga ning kostja kohustus tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks osaks on tüüptingimused. Hageja esitas kostjale müüdud eketrienergia eest arved nr 38588208, 39081273, 39642389. Kostja ei ole temaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud ja seega esineb tal hagiavalduse seisuga hageja ees põhivõlgnevus summas 1203.55 krooni. Samuti on hageja arvestanud mittetähtaegselt tasutud arvetelt seisuga 31.12.2008 viivitusintressi vastavalt tüüptingimuste p 5.3 määras 0,06% päevas, s.o. summas 197.14 krooni. Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1 ja 208 ning § 94 ja 113 lg 1,samuti TsMS § 367 sätestatule. Tuginedes TsMS § 367 sätestatule palub hageja kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud leping, kostjale tasumiseks väljastatud arved, tüüptingimused, esindaja volikiri ja haridust tõendav dokument.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 14.01.2009 korraldava määrusega hagi menetlusse ja väljastas hagiavalduses märgitud aadressile kostjale tutvumiseks ning kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Xxxx Vallavalitsusest edastatud teabe kohaselt kostja xxxx tegelikult ei ela, ta elavat xxxx, kuid tema tegelik elukoht on teadmata. Tulenevalt eelnevast ja politsei edastatud teabest 16.05.2009, et andmed kostja elukoha osas puuduvad, tegi hageja kohtule TsMS § 317 alusel taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Samuti edastas hageja kohtule taotluse juhul, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta, hagi rahuldamiseks kirjalikus menetluses tehtava tagaseljaotsusega. Taotlusele on lisatud hageja menetluskulude nimekiri riigilõivu, õigusabikulude ja postikulu, kokku summas 1160 krooni hüvitamiseks.

Kohus tuvastas, et rahvastikuregistris on kostja registreeritud elukohaks xxxx, millisel aadressil materjale korduvalt väljastades on need ka 03.11.2009 kostja poolt isiklikult kätte saadud.

II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud ega nõude osas vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus väljastas hagimaterjalid kostjale eelpool nimetatud Soomes asuva elukoha aadressil kätteandmiseks ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 03.12.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab välismaal elavale kostjale hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üksikasjalikult üle korrata. VÕS § 208 lg 1 alusel kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud tema poolt tarbitud elektrienergia eest vastavalt hageja esitatud arvetele, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist, mille nõudmise korra ja alused sätestavad VÕS § 13 ja 94. Lepingus on kokku lepitud viivisemääraks 0,06% tähtaegselt tasumata summast päevas.

TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt hagiavalduses esitatud ulatuses ja asjaoludel.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjas on nõutud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu – 250 krooni, õigusabikulu – 750 krooni, postikulu 60 krooni ja teadaande avaldamise riigilõivu – 100 krooni tasumist. Kuna Ametlikes Teadaannetes avaldamisega ei ole kostjale hagimaterjale kätte toimetatud, siis vastav riigilõiv – summas 100 krooni kuulub hageja poolt taotluse esitamisel hagejale tagastamisele. Kostjalt on põhjendatud tagaseljaotsusega välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 1060 krooni. Nimetatud summas menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja tasumise maksekorraldustega (riigilõiv) ka tõendatud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 08.juunil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.