Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1(4)

2-08-25909 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on S D hagi korteriühistu (KÜ) Puškini 13 vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamise nõudes. Kostja võttis vastuses hagiavaldusele hagi õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Hageja palub tunnistada kehtetuks ja tühistada KÜ Puškini 13 üldkoosoleku 29. märtsi 2008 otsus. Kostja on hageja nõude õigeks võtnud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. TsMS § 444 lg 4 kohaselt, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. /---/. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2, § 101, § 11 lg 1; mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 22 lg 1; § 24 lg 1 ja § 28 lg 3. Hagihind Hagi on esitatud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamise nõudes. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 131 lg 2 kohaselt, muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 juriidilise isiku netovarast viimase majandusaasta aruande järgi, kuid mitte madalam kui 20 000 krooni. Hagihind on seega 20 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2(4)

2-08-25909 Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Hageja esitatud nimekirja kohaselt moodustavad menetluskulud kokku 6097 krooni. Menetluskuludeks on riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 1252 krooni, millele lisandub 5 krooni kviitungi eest; hagiavalduse koopiad 48 krooni; riigilõiv erikaebuse esitamiselt 202,50 krooni, millele lisandub 5 krooni kviitungi eest; erikaebuse koopiad 12 krooni; postikulu 16. aprill 2008 (kostjale saadetud) 23,50 krooni; postikulu 18. august 2008 (ringkonnakohtule saadetud) 23,50 krooni; õigusabikulu 3000 krooni; hagiavalduse, lisade, kohtulahendite riigikeelde tõlkimise teenus kokku 1525 krooni. Kostja ei nõustunud hageja menetluskulude nimekirjas esitatud kulude suurusega ja nõustus hüvitama riigilõivu 1252,50 krooni, 60 krooni koopiate eest ja 47 krooni postikulusid. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja lg 2, menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Lähtuvalt TsMS § 144 p 1 – 7, kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud. 7) maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohus tuvastas, et hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 1250 krooni (t.l.-6) ja riigilõivu 200 krooni määruskaebuse esitamisel (t.l.-34,82). Hageja on tasunud õigusabi teenuse eest 3000 krooni (t.l.-91). Arvestades tsiviilasja mahtu ning et asjas oli esitatud määruskaebus, mis rahuldati, ei ole õigusabi kulu põhjendamatult suur. Riigilõivude ja õigusabi osas on hageja menetluskulud tõendatud ja ka põhjendatud. Seoses riigilõivude tasumisega tasus hageja pangateenuse eest 2 x 2,50 = 5 krooni. Hageja on kandnud postikulu 18. augustil 2008 (saadetis ringkonnakohtule) 23,50 krooni. Hageja on teinud kulutusi dokumentidest koopiate valmistamiseks 48 krooni + 12 krooni = 60 krooni (t.l.-86,87). Nimetatud kulud on seotud tsiviilasja menetlusega ja tõendatud ning seega põhjendatud. Hageja märgitud kulu kviitungite maksumusele riigilõivude tasumisel 2 x 5 krooni ei ole tõendatud. Selle kulu kohta kohtule dokumente esitatud ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud kuludokumente tõlkimise teenuse kulu kohta summas 1525 krooni. Kostja esitatud AS Dialoog kodulehekülje väljavõte (t.l.-83) ei tõenda hageja kulutusi dokumentide tõlkimisele ega ka tõlkekulude suurust. Hageja postikulu 23,50 krooni (kiri saadetud kostjale 16. aprillil 2008 – t.l.-18) ei ole postikulu tsiviilasja menetluses, kuna tegemist ei ole kohtule dokumentide saatmisega. 3(4)

2-08-25909

Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt (riigilõiv 1250 + 200 krooni, õigusabikulu 3000 krooni, pangateenuse kulu 5 krooni, postikulu 23,50 krooni ja koopiad 60 krooni). Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud kokku 4538,50 krooni. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.