Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

tulemusena karistati teda töölt vabastamisega. Puudub distsiplinaarteo kirjeldus, konkreetne koht ja aeg. Kostja enda sisekorraeeskirja tingimused räägivad sellest, mis on distsiplinaarkaristus. On vormistatud ainult töölepingu lõpetamise käskkiri. Hageja ei ole pannud toime tegu, mis annaks aluse töölepingu lõpetamiseks. Tegemist ei olnud varguskatsega. Kui võtta aluseks tööandja sisekorraeeskirjad, siis neist lähtuvalt on raske rikkumisega tegemist siis, kui on toime pandud vargus, s.t., et tööandjale peab olema tekitatud kahju. Konkreetset kahju tööandjale ei tekitatud. Sel päeval, kui see kangatükk kilest avastati, kumbagi töötajat, kes väidetavalt selle sinna pani, juures ei olnud. Hageja ei oska öelda, miks sellise seletuskirja kirjutas. Omaks otstarbeks kasutada - võib tõlgendada mitmeti. See ei tähenda, et neil oli plaanis seda tükki kusagile viia või maha müüa. Need on oletused. Tegelikkuses oli see kangatükk seal tükk aega seisnud, hageja oli juba selle unustatud ja mingit tahtlust kui sellist, ei olnudki. Palgad olid hagejal head ja polnud põhjust lasta end töölt lahti lasta sellise väikese riidetüki pärast. Vastavalt sel ajal kehtinud seisukohtadele ja kommentaaridele töölepingu osas, on usalduse kaotusel töölepingu lõpetamine lubatud siis, kui töötaja oma süülise käitumisega on tekitanud tööandjale varalist kahju. Peale selle on tegemist kõige rangema distsiplinaarkaristuse määramisega, kuigi seda niimoodi ei ole vormistatud. Karistus ei ole proportsionaalne selle teo raskuse ja toimepanemise asjaoludega. Hageja palub hagi rahuldada ja tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, tunnistada tööleping lõppenuks omal soovil ning välja mõista hüvitis. Hageja ise seletab, et töötas alates 06.01.2005.a., oli operaator, õmbles, oli kanga kerija ja asendaja suurte masinate peal. Ettevõttes õmmeldakse tekke ja patju. Kanga kerija kerib tekkide jaoks kangast, mis tuuakse laost suurtes rullides. Kanga rullid on kinni ja need avab kerija. Masinad ja kerijad on ühes ruumis. Samas ruumis oli 2 kerijat ja 2 A-operaatorit. Kangast oli mitut liiki. Vahel oli kangas nii halb, et oli vaja defektiga osa välja võtta. Defekti määras kerija ise. Kõik defektiga kangad läksid ühte prügikotti. Päeva jooksul võis olla 50-100 meetrit defektiga kangast. Oli ka päevi, kus läks 300 m kangast praaki. Defektide avastamisel sai see välja lõigatud ja pandud kilekottidesse. Kui läks liiga palju kangast praaki, siis kutsuti spetsialistid ka vaatama, et miks nii palju läheb praaki. Defektiga kangast muuks otstarbeks ei kasutatud ja viidi prügikotti, ning sealt edasi pressi alla. Alati sai ilusamad praagitükid keeratud kilesse, et ehk võib vaja minna, sest kui jääb 495 meetrit, siis on võimalik 5 meetrit juurde õmmelda. Selle 5 meetrit saab võtta praagikotist. Kui kästi seletuskiri kirjutada, siis saigi kirjutatud, et panime jah selle kangatüki sinna, vahel vaja käsi pühkida. 23.02. kutsuti direktori kabinetti, pandi töölepingud lauale ja öeldi, et lepingud on lõpetatud. Raamatupidaja andis käskkirja koopia nädal aega hiljem ja siis sai pöördutud Töövaidluskomisjoni. Kostja esindaja vandeadvokaat A.Alas A.Alas selgitab, et kostja avastas 20.02.2009.a. varguskatse, kus oli suur kvaliteetne tükk kangast pandud praagi vahele. Võeti seletused väidetavatelt süüdlastelt, kes väitsid, et neil oli see kangatükk kõrvaldatud ja nad soovisid selle viia koju. Määrati karistuseks töölepingu lõpetamine. Viide tehti TLS § 86 p.6 ja 7, kuivõrd tööandja leidis, et on raske rikkumine. Töölepingu sõlmimisel olid pooled kokku leppinud, mis on rasked süüteod. Sisekorraeeskirja p.12.3.4 kohaselt on kaastöötaja või tööandja vara vargus ja riisumine loetav raskeks süüteoks. Kangatükk on siiani alles. Ei olnud vormistatud, et tegemist oli kvaliteetse tükiga, kuid tegemist on varguskatsega. Hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja seaduslik esindaja selgitab, et ettevõte loodi 2000.a. Varastatud on palju kangast, on ära viidud patju ja püütud varastada patjade täidist. Varastada tahetud kaubale on tavaliselt jaole saadud. Et vältida toote komponentide vargust jäätmete seas, siis on hangitud press. Välja on vahetatud turvafirma, kelle ülesanne on jälgida väravarežiimi, et igaüks vabalt sisse ei tuleks. Tuleb ka personali valida. Kangast ostetakse sisse Hiinast, Indiast ja Pakistanist. Lepingud on sellised, et rahalisi pretensioone esitada ei saa, kui on praak, siis nad asendavad selle, saates järgmine kord rohkem kangast. Praagitükkide säilitamine ja markeerimine kanga liigi, pikkuse ja laiuse järgi tähendaks eraldi hoone ehitamist, selletõttu peetakse praagikotte, mis on umbes

200 liitrised ja läbipaistvad. Täis kotte tootmisesse ei jäeta, need viiakse pressi alla. T.V ütleb, et M U tõi tema juurde kangatüki, mille oli leidnud, kui otsis praagikotist kaltsu. Kvaliteedijuht hindas selle kangatüki kvaliteetseks. Seda oli 9 m, millest oleks piisanud 6 teki valmistamiseks. Kangatükk oli mässitud kilesse ja pandud teiste praakide vahele. Töötajad ise tunnistasid, et tahtsid selle koju viia. Sellega nad tunnistavad katset varguseks. Pärast seletuskirja saamist sai arutatud asja tsehhijuhatajaga ja otsus oli, et ei soovi enam nendega töösuhet jätkata. Sai konsulteeritud ka tsehhijuhataja ja projektijuhiga ning lisaks tööinspektsiooniga. Personalitöötaja vormistas käskkirja töölepingu lõpetamise kohta, siis tsehhijuhataja kutsus mõlemad asjaosalised K ja S ka kabinetti, neile sai käskkirja tutvustatud ja neilt üle küsitud, mida nad ise asjast mõtlevad. Kuna nende vastustest midagi uut ei tulnud, siis sai palutud, et nad allkirjastaksid töölepingu lisad, mis sai viidud raamatupidaja kätte. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate selgitused ning hinnanud toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, tuvastas, et: 1) Hagi on esitatud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise nõudes kuue kuupalga ulatuses. Hageja oma nõuet muutnud ei ole. Hageja tööle ennistamist ei taotle. Kuna tegemist on töölepingu lõpetamise vaidluse lahendamisega, siis tuleb lähtuda TLS ja Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 2 kohaselt ITVS sätteist. ITVS § 28 lg. 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Protseduurireeglid on omakorda kehtestatud TDS §-s 11, mille kohaselt peab käskkirjas olema märgitud töötaja nimi, süüteo toimepanemise aeg, süüteo ja muude asjaolude kirjeldus, määratud karistus, dokumendi koostamise kuupäev ja allkirjad. 2) Hinnates väidetavalt töölepingu lõpetamise aluseks olevat käskkirja sisuliselt, selgub, et kostja 23.02.2009.a. käskkiri nr. xxxx ei vasta ühelegi TDS §-s 11 märgitud nõudele ega sisalda viidet ühelegi seadusele, mistõttu ei saa käskkiri olla nõuetekohane dokument töölepingu lõpetamiseks. 23.02.2009.a. käskkirjas on märgitud, et seoses toimepandud varguskatsega 20.02.2009 lõpetatakse tööleping T K ja O S . Aluseks on märgitud nende isikute seletuskirjad. Käskkirjas puudub süüteo kirjeldus, süüteo toimepanemise aeg ja koht, samuti viide sellele, et tegemist oleks distsiplinaarkaristuse kohaldamisega. Lisaks on käskkirja allkirjastanud tegevdirektor T V . Puuduvad tõendid selle kohta, et T V oleks nimetatud tegevdirektoriks ja et tal oleks volitused töölepingut lõpetada. 3) Kostja ei ole distsiplinaarkaristuse kohaldamise käskkirjas näidanud ära töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut. Vastavalt TLS §-le 73 lg. 1 tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering. Seega töölepingu lõpetamise vormistamine eeldab töölepingu lõpetamise aluse äranäitamist. 06.01.2005.a. sõlmitud tööleping lõpetati 23.02.2009.a. TLS § 86 p. 6 ja 7 alusel seoses varguskatsega. TLS sellist alust ette ei näe. Alused töölepingu lõpetamiseks tööandja algatusel on sätestatud TLS §-s 86, milles muuhulgas p. 6 sätestab töölepingu lõpetamise võimaluse töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel ja p.7 töötaja suhtes usalduse kaotamisel. Kes ja millistel alustel otsustas töölepingu lisas töölepingu lõpetamise alusena märkida just TLS § 86 p. 6 ja 7, pole selge. Samuti pole selge, milles seisneb töötajapoolne töökohustuste rikkumine

ja milles usalduse kaotus. Järelikult pole see käskkiri töölepingu lõpetamise aluseks olevaks dokumendiks seaduse mõttes ega saa olla dokumentaalseks tõendiks kohtuvaidluses hagejaga töölepingu lõpetamise põhjendatuse kindlakstegemiseks. Distsiplinaarkaristuse kohaldamise käskkirjast on võimatu kindlaks teha töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ning järelikult on võimatu välja selgitada TLS § 104 lg. 2 punktides 1-3 sätestatud töölepingu lõpetamise aluste olemasolu või puudumist. 4) Vastavalt TLS §-le 104 lg. 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping paragrahvi 86 punktis 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on: 1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Kostja töösisekorraeeskiri muusugust alust ei sätesta. Kui tööandja leidis, et ta on kaotanud töötaja suhtes usalduse, siis oleks ta saanud sellel alusel töölepingu lõpetada järgides TLS §-des 104 ja 106 sätestatut. Mitte ühtegi TLS § 104 lg. 2 punktides 1-3 sätestatud töölepingu lõpetamise alust hageja tegevuses tõendatud pole. Esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et kirjalik tööleping hageja ja kostja vahel on sõlmitud 06.01.2005.a. määramata ajaks, töötaja asus tööle seadmete operaatorina ja tema tööülesanded ja pädevusnõuded on sätestatud ametijuhendis. Poolte töölepingu p. 7.1. kohaselt töötaja on kohustatud hoidma heaperemehelikult talle seoses tööülesannete täitmisega üle antud töövahendeid, materiaalseid väärtusi ning muud tööandjale kuuluvat vara ja kasutama neid kooskõlas tööandja poolt kehtestatud eeskirjadega, kusjuures töötaja kannab töövahendite, materiaalsete väärtuste ja muu tööandjale kuuluva vara mittesäilimise tagamata jätmise eest materiaalset vastutust kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Kostja viidatud lepingupunktis sätestatule ei tugine ega ole ka tõendanud, et seda sätet oleks hageja rikkunud. 5) Hageja süütegu on tõendamata. Kuigi vaidlusalune kangatükk on kostja väidetavalt alles, puuduvad selle suuruse kindlakstegemise ja kvaliteetseks tunnistamise kohta kangatüki leidmise momendil tõendid, mistõttu ei ole võimalik väita, et tegemist oli kvaliteetse materjaliga, või et oli tegemist just nii suure tükiga, millest saaks veel mitu tekki või et üldse on tegemist selle kangatükiga, mille hageja oli koos töökaaslasega kilesse pannud ja praagikotti visanud. Hageja ja mõlema tunnistaja ütlusest tuleneb, et ebasobivaid kangatükke, mis läks praagiks, viidi algselt prügimäele, siis koguti kilekotti, ja siis hiljem pressiti, et seda poleks võimalik enam muuks otstarbeks kasutada. Sellesse kilekotti kogutud kangatükke kasutati vajadusel siiski ka kvaliteettoote valmistamisel. Hageja seletusest tuleneb, et praagikotti pandud paremaid kangatükke pandigi kilesse selleks, et neid muust praagist eristada ja vajadusel kasutada. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et praakkanga tekkimine ja olemasolu on tootmisega kaasnev loomulik nähe, seda eraldi arvele ei võeta, eraldi ei vormistata ega säilitata, kuivõrd kangast hankivad välisriikidest pärinevad ettevõtted saadavadki kangast teatava varuga eeldusel, et osa kangast on mittekvaliteetne. Eraldi praagi ladustamine ei ole otstarbekas, sest vajaks eraldi laoruume. Samuti kinnitas esindaja, et mõnemeetrist tükki on võimalik vajadusel juurde õmmelda ja seda ka tehakse. Järelikult pole võimalik teha järeldust, et ettevõttele tekitati kangatüki kilesse panemise ja selle praagikotti praagi hulka viskamisega materiaalset kahju või et hageja oleks rikkunud ettevõttes kangaste kasutamisel välja kujunenud korda ja sellega töösisekorraeeskirja p.3.3.5. 6) TDS §-s 3 on antud distsiplinaarkaristuste ammendav loetletu. Selle paragrahvi järgi on distsiplinaarkaristusteks noomitus, rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva ja töölepingu lõpetamine TLS § 86 p.-de 6-8 alusel. TLS § 106 kohaselt töölepingu lõpetamisel paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda. TDS § 8 lg. 1 kohaselt distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle

toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Kuigi TDS § 8 lg. 2 kohaselt tööandja ei ole distsiplinaarkaristuse valikul seotud karistuste loetlemise järjekorraga, tuleb järeldada et juhtunu ei ole aluseks karistusena tingimata töölepingu lõpetamise kohaldamisele, kuivõrd ei leidnud tuvastamist, et hagejal olnuks kehtiv distsiplinaarkaristus, või et olnuks olemas süütegu. TLS § 103 lg. 1 kohaselt tööandjal on õigus lõpetada paragrahvi 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Lg. 2 kohaselt tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Selliseid viiteid käskkiri ei sisalda. Muusugust võimalikku alust töölepingu lõpetamiseks ei sätesta ka töösisekorraeeskiri. Asjaolu, et hageja oma seletuskirjas avaldas oma mõtteid praagi hulka visatud kangatüki kasutamise suhtes, ei ole käsitletav ühegi viidatud tingimusega ega õigusta tööandja poolt töölepingu lõpetamist seadusi rikkudes. Nimelt võib TDS § 7 lg. 3 järgi distsiplinaarkaristuse määrata ka seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Seega ei ole töötaja enda seletus ainumäärav alus ei karistuse kohaldamiseks ega ka töölepingu lõpetamiseks. Kuna hagejaga töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud protseduurireegleid rikkudes, siis tuleb töölepingu lõpetamine tööandja algatusel TLS § 86 p.-de 6 ja 7 alusel tunnistada ebaseaduslikuks ning sellega hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes rahuldada. 7) ITVS § 29 lg. 2 kohaselt, kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Seega tuleb muuta töölepingu lõpetamise formuleeringut ja lugeda K T ja Baltic Fibres OÜ vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks TLS § 79 alusel alates 23.02.2009.a. 8) TLS § 117 lg. 2 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel, kui töötaja loobub ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Vastavalt ITVS §-le 30 lg. 2 on töövaidlusorganil õigus juhul, kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks ja töötaja ei soovi tööle ennistamist, välja mõista hüvitis kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu ning hüvitise suurust ei seata sõltuvusse sellest, kas töötaja asus tööle teise tööandja juures või mitte. Kohus, olles hinnanud vaidluse lahendamisel toimunut ja seaduserikkumist, leidis, et töölepingu lõpetamisel on tegemist seaduse olulise rikkumisega, mistõttu on põhjendatud kostjalt hüvitist hageja kasuks välja mõista, kuid mitte rohkem kui kolme kuu eest, kuna hageja kirjutatud seletuskiri oli ajendiks töölepingu lõpetamise vormistamisele. ITVS § 30 lg. 3 kohaselt keskmine palk arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kuid see peab võrduma tasuga, mida töötaja oleks saanud töö jätkamisel, ning ei või olla väiksem kehtivast palga alammäärast. Toimikus oleva palgatõendi kohaselt oli hageja kuue kuu tasu 54 763 krooni ja 15 senti ja kolme kuu tasu on seega 54 763 krooni ja 15 senti : 6 x 3 = 27 381 krooni ja 60 senti, mis tuleb kostjalt hageja kasuks ja hüvituse katteks välja mõista. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 452 lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtu

kantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamise tähtaja jooksul tutvuda. TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas TLS § 117 lg. 2, ITVS §-de 28-30, TDS §-de 3, 8, 11 sätteid ning juhindus TsMS §-de 230, 441 -442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Sirja Tooming

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 26.veebruaril 2010.a. Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Nooremreferent Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.