Overest Invest OÜ hagi Sergey Simonenko vastu tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.04.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Overest Invest OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Overest Invest OÜ (registrikood 10656368, asukoht Veskimetsa t 26 Tallinnas), lepinguline esindaja adv Martin Tamme Kostja Sergey Simonenko (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xx xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Deivi Vaht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Lõpetada tsiviilasja menetlus hagist loobumise tõttu.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 16.04.2009 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2009 otsus.
3.Tagastada Overest Invest OÜ-le pool apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivust, see on 5000 (viis tuhat) krooni, Alo Lillbok ́i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Swedbankis.
5.Mõista välja Overest Invest OÜ-lt menetluskulud suuruses 15 600 (viisteist
tuhat kuussada) krooni Sergey Simonenko kasuks.
6.Teatada hagist loobumisest ja menetluse lõpetamisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
7.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel.
Asjaolud
1.14.05.2009 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse hageja Overest Invest OÜ apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 16.04.2009 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-0850199. Otsusega 14.10.2009 jättis Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 16.04.2009 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
2.13.11.2009 esitas hageja lepinguline esindaja ringkonnakohtule avalduse, milles teatas hagist loobumisest ja palus menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 2 järgi palus hageja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ja kinnitas, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest.
3.17.11.2009 esitas kostja seisukoha, et on nõus hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamisega, kuid palub TsMS § 168 lg 4, § 174.1 lg 1 ja § 429 lg 3 alusel mõista hagejalt välja kostja menetluskulud vastavalt nimekirjale kokku suuruses 29 100 krooni.
4.Hageja vaidles kostja taotlusele vastu põhjendusega, et hageja ei ole reaalselt kulusid kandnud, ka on esindaja tunnihind ülepaisutatud. Määruse põhjendused
5.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus hagist loobumiseks kuulub rahuldamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Kostja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
7.TsMS § 429 lg 4 alusel ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kolleegium antud tsiviilasjas hagist loobumisega olulise avaliku huvi rikkumist ei tuvastanud ja seega puuduvad takistused loobumise vastu võtmiseks.
8.TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astma kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi ja lahendid. Seega tuleb loobumise vastuvõtmisega ja menetluse lõpetamisega ühtlasi tühistada nii maakohtu kui ringkonnakohtu otsused.
9.TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole loobumise aluseks asjaolu, et kostja on nõude
rahuldanud. Seega kuulub kostja taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamisele.
11.Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt taotlusele on kostja kuluks lepingulise esindaja kulu suuruses kokku 29 100 krooni (t lk 180) 20 tunni ja 15 minuti töö eest hinnaga vastavalt 1200 ja 2000 krooni tunnis.
12.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistab kohus esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium, tutvunud põhjalikult kostja esindaja aruandega (sisaldub kassa sissetuleku orderil t lk 180) ja tema tööd kajastavate menetlusdokumentidega (vastus hagiavaldusele, osavõtt kohtuistungist 14.11.2008, vastavalt protokollile (t lk 64-67) 35 min; seisukoht hageja taotlusele protokolli parandamiseks t lk 88; osavõtt istungist 19.03.2009 vastavalt protokollile (t lk 98101) 1 tund; kohtukõne teesid (t lk 103-104); vastus apellatsioonkaebusele (t lk 145153), vastus hagist loobumise avaldusele (t lk 177-178)), on seisukohal, et aruandest nähtuv ajakulu on osaliselt ebamõistlikult suur, arvestades konkreetse vaidluse sisu ja mahtu, samuti ei ole mõistlik ega kohtupraktikast tulenevalt tavaline rakendada erinevat tunnihinda tegevusele büroos ja väljaspool seda. Seda enam, et taotlusest ei nähtu, millist kohta on peetud silmas mõiste „büroo“ all. Taotluse kohaselt on esindust teostanud isiku näol tegemist füüsilisest isikust ettevõtjaga, kuid tema büroo asukohta ei nähtu taotlusest, orderilt ega äriregistrist. Küll aga tuleb Tallinnast väljapoole liikumisel arvestada selleks vajalikku ajakulu (üldiselt teadaolevalt 30 minutit Raplasse ja sama tagasi).
13.Kolleegium on seisukohal, et esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid kaitstud. Selleks tuli vaieldamatult tutvuda esitatud hagiavalduse ja selle lisadega ning kujundada seisukoht ja see vastuses hagile kirjalikult formuleerida. Nendeks toiminguteks saab lugeda vajalikuks ja põhjendatult kulutatud ajaks kokku mitte üle 6 tunni. Kolleegium arvestab seejuures ka asjaolu, et sama isik osales S.Simonenko esindajana ka tsiviilasja nr 2-05-17952 menetluses (protokoll t lk 51-52, määrus t lk 30-31), kus oli vaidlus laenu üle, mille tagatiseks käesoleva vaidluse objekt (hüpoteek) oli seatud. Pooltevahelisest elektroonilisest kirjavahetusest (t lk 32-36) nähtub, et sama esindaja osales ka kohtueelsetes läbirääkimistes sama isiku esindajana. Seega pidi ta olema hüpoteegi seadmise jmt taolistest asjaoludest teadlik enne hagiavalduse saamist ega pidanud enda asjaoludega kurssi viimisele käesolevas asjas aega kulutama. Ka mitte aega esmasele konsultatsioonile.
14.Samuti oli esindajal hädavajalik viibida kohtuistungitel Rapla kohtumajas, milledeks kulus vastavalt protokollidele kokku 1 tund ja 30 min + sõit sinna ja tagasi kokku 2 tundi, seega kokku 3 tundi 30 min. Kolleegiumile jääb arusaamatuks esindaja vajadus selliseks eraldi toiminguks nagu „kokkuvõte senisest menetlusest 30 min“, küll aga oli põhjendatud ja vajalikuks ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele ning hagist loobumise avaldusele vastuse koostamisele, kokku 3 tundi ja 30 min. Tsiviilasja toimikust ei nähtu kompromissettepanek, mille vastaspool vastustajale väljastas. Seega ei ole võimalik hinnata, kas sellega seotud nõupidamisele kulutatud 45 min oli vajalik või mitte. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud vajaliku ja põhjendatud ajakuluna kostja/vastustaja esindaja poolt kokku 13 tundi ja esindaja tasuna seega 15 600 krooni. Nimetatud kulu suurus jääb oluliselt alla VV 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud maksimaalset sissenõutavat piirmäära tsiviilasja hinna
puhul kuni 100 000 krooni (vastavalt määrusele oleks maksimaalselt sissenõutav kulu suuruses kuni 50 000 krooni).
15.Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et välja saab mõista menetluskulusid vaid juhul, kui need on menetlusosalise poolt juba kantud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1112-01 01.10.2001 selgitanud, et ei ole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtulahend tehti, on esindaja poolt osutatud õigusabi eest enne lahendi tegemist juba tasunud või mitte. Käsundussuhte puhul eeldatakse tasu maksmist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 627) ja kas see toimub enne või peale vastaspoole poolt kulude hüvitamist, samuti millises menetlusstaadiumis vormistatakse maksedokument, on käsundisaaja ja –andja vaheline kokkulepe, mille sisu ei mõjuta nn kaotanud poole hüvitamise kohustust. Samuti ei oma tähendust apellandile teadaolevad esindaja ja esindatava lähisuhted (väidetavalt elukaaslased).
16.Kostja on taotlenud, et kohus määraks TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks, et menetluskulud kuuluksid kohtumäärusega viivitamatule täitmisele. Hageja vaidleb sellele vastu põhjendusega, et taotlusel puuduvad igasugused põhjendused. Kolleegium nõustub hagejaga, et kostja taotluses puuduvad tõepoolest mistahes põhjendused, kuid käesolevas asjas kuulub rakendamisele mitte TsMS § 445 (otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine), vaid sama seadustiku § 467 lg 5. Nimetatud sätte kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna ei menetluse lõpetamise ega menetluskulude kindlaksmääramise määruse viivitamatu täidetavuse kohta seadusest teisiti ei tulene, kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määruse vaidlustamise korral on võlgnikul õigus taotleda TsMS § 472 lg 4 alusel Riigikohtult täitemenetluse peatamist.
17.TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist, kuid mitte eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Käesolevas asjas on hageja tasunud riigilõivu 4750 krooni (maksedokument 17.07.2008, t lk 37) ning 10 000 krooni (vastavalt 4750 krooni 13.05.2009, t lk 130, ja 5250 krooni, t lk 26.05.2009). Sellest eelnevas astmes on tasutud 4750 krooni, mis tagastamisele ei kuulu. Seega on hagejal õigus saada tagasi 1⁄2 apellatsiooniastmes tasutud 10 000 kroonist, so 5000 krooni.
19.Määrus kuulub edasikaebamisele TsMS § 150 lg 8, § 178 lg 2 ja § 433 lg 1 alusel.
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.