2-09-45079
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
08. detsember 2009. a Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-09-45079
Tsiviilasi
KA avaldus DA pärandvara pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
Avaldaja: KA(IK xxx elukoht xxx); Võlgnik: DA(IK xxx surnud ); Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo 18. november 2009. a
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni.
Asjaolud ja avaldus Võlgniku poeg KA esitas 08.09.2009.a Harju Maakohtule pankrotiavalduse DA pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole pärandvarast võimalik rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid. 06.10.2009. a algatas kohus DA pärandvara pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur on selgitanud välja võlgniku teadaolevad varad tuginedes avalikele vararegistritele ning kogutud informatsioonile. Ajutine haldur on selgitanud, et võlgniku arveldusarvetel on rahalisi vahendeid kokku 9 002,76 krooni. Ajutine haldur on selgitanud välja, et võlgniku nimele on liiklusregistris registreeritud 3 mootorsõidukit. Võlgniku poja kinnitusel ei ole nimetatud mootorsõidukite asukohad talle teada, samuti ei ole teada ajutisele haldurile nimetatud sõidukite asukohad. Avaldaja, KA kinnitusel on sõidukid ammu võõrandatud, kuid jäetud liiklusregistris ümber registreerimata. Liiklusregistri väljavõttest nähtub, et kalluri ja sõiduauto xxx kasutajate hulgas on märgitud ka AZ, kes äriregistri andmetel oli samuti seotud ettevõttega AS T OK. Kõik nimetatud sõidukid on üle 20 aasta vanad. Ajutise halduri hinnangul puudub nimetatud sõidukitel tänaseks reaalne turuväärtus. Ajutine haldur on selgitanud, et DA ́i nimel on avatud pensionikonto nr. XXXXXXXXX. Konto saldo on 142,933 Sampo Pensionifondi „Pension 50“ osakut ja 3263,846 Swedbank Pensionifondi K2 osakut. Seisuga 13.10.2009.a. moodustas pensionifondide osakute investeeringu puhasväärtus kokku 40 700,76 eesti krooni. Mõlema pensionifondi puhul on tegemist kohustusliku pensionifondi osakutega. Kogumispensioniseaduse § 5 lg 2 kohaselt kohaldatakse pensionifondi osakutele sissenõude pööramisele investeerimisfondide seaduse § 109 lõikes 7 sätestatut. Investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 sätestab, et pensionifondi osakuomaniku pankroti korral või tema varale sissenõude pööramisel täitemenetluse korras on vastavalt pankrotihalduril või kohtutäituril õigus nõuda vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. Muudel juhtudel on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud. Seega ei saa kohustusliku pensionifondi osakutele sissenõuet pöörata. PankrS § 108 sätestab, et pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. Kogumispensioniseaduse § 28 lg 4 kohaselt, kui osakuomanikul puuduvad pärijad, tühistatakse talle kuulunud pensionifondi osakud ja pärimisseaduse § 18 ei kohaldata. Tühistatud osakutest tulenevad õigused ja kohustused loetakse lõppenuks ning osakutele vastav raha jääb pensionifondi. Seega ei kuulu kohustusliku pensionifondi osakud pankrotivara hulka. Ajutisele haldurile teadaolevalt puudub võlgnikul kinnistus- ja ehitisregistris registreerimisele kuuluv vara. Võlgniku viimaseks elukohaks olnud kinnistu asukohaga XXX kuulub KA ́ile.
Tuginedes avalikele vararegistritele ning muule kogutud informatsioonile on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku vara moodustub arveldusarvetel olevatest vahenditest kokku ca. 9 000,00 krooni. Ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et tuginedes pärandvara inventuurile, pärija pankrotiavaldusele ja muule kogutud informatsioonile on DA kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga alljärgnevad: Jrk.
Võlausaldaja
Võla
suurus Alus
nr.
Monetti AS
Raha 24 OÜ
kroonides
Danske Bank A/S Eesti filiaal
85 407,83
Krediit
2 880,45
Väikelaen
7 822,94
Väikelaen
9 568,64
Krediidileping
15,00
Deebetkaardi hooldustasu
Svea Finantseerimise OÜ 4 036,50 Väikelaen Halens Eesti OÜ 1 802,31 Tasumata arve Mobile Credit Estonia OÜ 5 988,00 Väikelaen Maksu- ja Tolliamet 4 189,75 Raskeveoki maks
121 711,42 Esialgsetel andmetel moodustavad DA ́i kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga kokku vähemalt 121 711,42 krooni. Arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ja võlgniku olemasolevaid varasid, siis ajutise halduri arvamusel puudub käesoleval ajal võimalus pärandvara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud saada andmeid selle kohta, et pärandvara suurus võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses paraneda. Seega leiab haldur, et võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline suutmatus ei ole ajutine (PankrS § 1 lg 2). Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on suures osas tingitud võlgniku pillavast eluviisist ning liiga kergekäelisest suhtumisest võetud kohustustesse. Võlgnik on töötanud aastatel 2004-2009 peamiselt toiduainetööstuses tegutsevates ettevõtetes teenides regulaarselt ametlikku tulu keskmiselt 115 000,00 krooni aastas, mis peaks võimaldama äraelamise ilma täiendavate laenukohustuste võtmiseta. Võlgnik on elanud ilmselt üle oma võimete ning ei ole suutnud tagastada võetud erinevaid väikelaene ning krediidilepingute võlgnevusi. Kohtuistung Kohtuistungil 18.11.2009. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Avaldaja nõustub ajutise halduri aruandega. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 121 711.42 krooni ja vara on 9 000 krooni. Võlgnik on maksejõuetu, maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku liialt pillav eluviis ja liig kergekäeline kohustuste (sms-, väikelaenud) võtmine.
Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Ajutise pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu
deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 10 847 krooni. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul on raha kontol 8 599.46 krooni, seega kuulub riigi arvelt Indrek Lepsoo kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 5 613.54 krooni (sisaldub sotsiaalmaks).
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.