(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. detsember 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-31311
Tsiviilasi
V K hagi OÜE vastu 227 074 krooni väljamõistmiseks 227 074 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
hageja V K (isikukood xxx, elukoht xxx)
esindajad
kostja OÜE(registrikood xxx, asukoht xxx)
kaja. Asjaolud ja menetluse käik V K esitas 01.07.2009.a kohtule hagi OÜE vastu. Hagiavalduses ning selle täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja saamata jäänud lõpparve summas 131 443 krooni, hüvitise lõpparve kinnipidamise eest summas 31 877 krooni ja hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg 2 alusel summas 63 754 krooni, kõik kokku 227 074 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 18.09.2009.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 20.10.2009.a esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ning palus kostjalt välja mõista 279 961 krooni. Nõude suurendamist hageja põhjendanud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Tulenevalt TsMS § 376 lg 2 nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel. Käesoleval juhul ei ole mõjuvaid põhjusi esile toodud, mistõttu kohus ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Alates 01.07.2009.a kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. Vastavalt TLS § 82 lg 2 esimesele lausele maksab määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Kuni 30.06.2009.a kehtinud palgaseaduse § 32 lg 1 alusel on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. TLS § 119 lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma tööandjale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lõpparve, hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ning hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel kokku 227 074 krooni. Hageja ei taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.