Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) on esitanud kohtule hagiavalduse A.G. ́i vastu 199 734.37 krooni kahjutasu nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, mõisteti A.G. süüdi Viru Maakohtu 24.mai 2007.a. kohtuotsusega, kriminaalasjas nr.1-07-6495 KarS §238 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, kokkuleppemenetluse korras, A.G. ́i enda nõusolekul. Viru Maakohtus toimunud kokkuleppemenetluse aluseks oli Viru Ringkonnaprokuratuuri ja A.G. ́i vahel 24.mail 2007.a. sõlmitud kokkulepe kriminaalasjas nr.07244000750, mis seisnes asjaolus, et A.G. tunnistas ennast süüdi KarS §238 järgi sellest, et A.G., ööl vastu 28.aprilli 2007.a., olles alkoholijoobe seisundis, Ida – Viru maakonnas, Jõhvi vallas, Jõhvi linnas, aadressil: Keskväljak 1, massikogunemise ajal, pöördus avalikult väljakule kogunenud inimeste poole, kutsudes neid aktiivselt üles mitte alluma võimuesindajate seaduslikele korraldustele, osalema aktiivselt massilistes korratustes, juhtis väljakule kogunenud inimesi, suunates korratustes osalejaid kindlatesse kohtadesse rüüstamiseks ja vara hävitamiseks, millise A.G. ́i tegevuse tulemusena lõhkusid korratustest osavõtjad ärikeskuse „Tsentraal“ aadressil: Keskväljak 4, Jõhvi linn, aknaklaase ja kahjustasid sellesama ärikeskuse seinu, millise ebaseadusliku tegevusega tekitati Osaühingule Jõhvi HKT Keskus materiaalne kahju kokku summas 157 041.37 krooni (lähtudes järgmisest arvestusest: 145 851.26 krooni + 11 190.11 krooni = 157 041.37 krooni). Peale selle, A.G., ööl vastu 28.aprilli 2007.a. Jõhvi linnas, Rakkvere tänaval, viaduktil, kutsus üles viaduktil viibivaid isikuid blokeerima liiklust viaduktil, juhtis nende tegevust ning viitas, millise transpordi liikumist on viaduktil hädavajalik blokeerida ning sellise tegevuse tulemusena tekitati varalist kahju Kalle Nõmmeloo poolt juhitud sõiduautole registreerimismärgiga 698 ARC, mille omanik oli M. N.. A.G. ́i ebaseadusliku tegevusega Jõhvi

linnas, Rakvere tänaval asuval viaduktil, liikluse blokeerimise organiseerimisel, tekitati M.N.le kuuluvale sõidukile, registreerimismärgiga 698 ARC, varaline kahju summas 42 693.- krooni. Kokku tekitati A.G. ́i poolt, massiliste korratuste organiseerimisega, Eesti Vabariigile materiaalne kahju summas 199 734.37 krooni, millise summa oli Eesti Vabariik kohustatud hüvitama massiliste korratuste käigus varalist kahju saanud isikutele so. M.N.le ja Osaühingule Jõhvi HTK Keskus. Hagiavalduse kohaselt on A.G. kohustatud hüvitama Eesti Vabariigile tekitatud kahju lähtudes VÕS §65, §69 §127, §137, §1043 ja §1045 sätetes kehtestatud nõuetest. VÕS §1045 lg.4 sätete kohaselt vastutab A.G. kahju tekitanud teole kihutajana ja kaasaaitajana võrdselt kahju tegelikult tekitanud isikutega. M.N.le ja Osaühingule Jõhvi HTK Keskusele kahju tekitamise eest vastutab A.G. solidaarselt teiste kahju tekitanud isikutega. VÕS §65 lg.1 kohaselt võib Eesti Vabariik võlausaldajana omal äranägemisel nõuda kahju, kas osalist või täielikku hüvitamist, kas kõigilt võlgnikelt ühiselt või ainult mõnelt võlgnikult või igaühelt. Eesti Vabariik otsustas M.N.le ja Osaühingule Jõhvi HTK Keskusele tekitatud kahju sisse nõuda 199 734.37 krooni ulatuses ainult A.G. ́ilt. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, A.G., kirjalikus vastuses kohtule (tl.94-95), Eesti Vabariigi poolt esitatud hagi tema vastu ei tunnistanud. Kirjaliku vastuse kohaselt palus A.G. tunnistada tema vastu Eesti Vabariigi poolt esitatud kahjunõue põhjendamatuks ning teha tsiviilasjas vaheotsus menetlust jätkamata. Kohus jättis A.G. ́i nõude vaheotsuse tegemiseks rahuldamata, kuna TsMS §449 lg.1 kohaselt võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta ainult siis, kui menetluses on hagi raha saamiseks (eelkõige kahju hüvitamiseks) ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga keerukas või väga kulukas, kuid otsust nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik koheselt teha. Kohus asus seisukohale, et Eesti Vabariigil on A.G. ́ilt nõutava rahasumma suurus juba piisavalt ja nõuetekohaselt tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega, mille tõttu on (menetlusökonoomia seisukohalt) otstarbekam ja õigem mitte teha vaheotsust, vaid lahendada tsiviilasi koheselt sisulise kohtuotsusega. Kirjaliku vastuse kohaselt asus A.G. järgmistele seisukohtadele: 1) kriminaalasjas tehtud kohtuostus ei anna õigust lahendada A.G. ́ilt kahju väljamõistmise küsimust; 2) ööl vastu 28.aprilli 2007.a. toimunud massirahutuste näol Jõhvi linnas oli tegemist vääramatu jõuga (sarnaselt looduskatastroofidega); 3) massirahutuste sündmuste suhtes on võimatu kohaldada seadusandlust, aga samuti ka lepingulisi või mittelepingulisi suhteid ning solidaarset vastutust, kuna massirahutuste sündmused tekkisid stiihiliselt; 4) Viru Ringkonnaprokuratuuri seisukohta kahju märkimisega ei võetud vastu

kohtu poolt, kuna, kirjaliku vastuse kohaselt, on välistatud paljude tuvastamata isikute poolt tekitatud kahju panemine ainult ühe isiku, A.G. ́i, kanda; A.G. asus seisukohale, et seaduse mõistliku tõlgendamise korral ei saaks kogu märatsevat rahvamassi lugeda solidaarseks; 5) hageja (Eesti Vabariigi) poolt on jäetud märkimata teised solidaarvõlgnikest isikud, kelle vastu oleks A.G. ́il regressiõigus VÕS §69 lg.2 alusel ning 6) A.G. asus kirjalikus vastuses seisukohale, et ta sattus sündmuskohale täiesti juhuslikult, samas tunnistas A.G., et tema tegevus oli suunatud korralagedustega tegeleva rahvamassi rahustamisele, kuid politseitöötajate poolt tehtavatel fotodel on A.G. ́i tegevusele antud hoopis vastupidine hinnang.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu), lepingulised esindajad: juriidilise osakonna jurist, S. U. ja nõunik, T. R., palusid kohtuistungil hagi rahuldada ja A.G. ́ilt Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) kasuks välja mõista 199 734.37 krooni kahjutasu, aga samuti palusid hageja esindajad panna kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas kostja, A.G. ́i, kanda. Juriidilise osakonna jurist, Silvi Uljas ja nõunik, Tiit Rebane, selgitasid kohtule kohtuistungil täiendavalt, et Viru Ringkonnaprokuratuuriga 24.maist 2007.a. sõlmitud kokkuleppe kohaselt oli A.G. nõustunud temale esitatud süüdistusega, mille tõttu oli A.G. kohtu poolt süüdi mõistetud KarS §238 järgi, massiliste korratuste organiseerimises. VÕS §1045 lg.4 kohaselt oli A.G., massiliste korratuste organiseerijana ja kihutajana, vastutav massiliste korratustega tekitatud kahju eest samadel alustel A.G. ́i poolt organiseeritud massiliste korratuste ajal tegelikult riigile kahju tekitanud isikutega. A.G. ́i käitumine oli otseses põhjuslikus seoses Osaühingule Jõhvi HTK Keskus ja M.N.le kahju tekitamises, kuna A.G. kutsus inimesi üles ja suunas inimesi rüüstama Osaühingu Jõhvi HTK Keskus ja M.N. vara. Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) nõuab A.G. ́ilt sisse teiste isikute poolt tekitatud kahju, kuna kihutaja ja kaasaaitaja käitumine loetakse kehtiva seadusandluse kohaselt võrdseks kahju tegelikult tekitanud isikute käitumisega. A.G. on süüdi Osaühingule Jõhvi HTK Keskus ja M. N. kahju tekitamises, kuna A.G. oli ise ennast (alguses Viru Ringkonnprokuratuuris ja ka hiljem Viru Maakohtus) süüdi tunnistanud massiliste korratuste organiseerimises ning kohtul ei ole tsiviilasja arutamise käigus enam võimalik ümber hinnata kriminaalkohtumenetluse käigus tuvastatud asjaolusid, aga samuti ka A.G. ́i süüd. A.G. ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et A.G. ́il ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik kogu kahju Eesti Vabariigile tasuda, mille tõttu palusid juriidilise osakonna jurist, Silvi Uljas ja nõunik, Tiit Rebane rahuldada Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) hagi A.G. ́i vastu täies ulatuses.

Kostja, A.G. ja tema lepinguline esindaja, Valentina Kuropatkina, vaidlesid kohtuistungil hagile vastu ja palusid Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) hagi A.G. ́i vastu jätta täies ulatuses rahuldamata ning panna kõik kohtukulud Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) kanda. Täiendavalt selgitasid A.G. ja tema lepinguline esindaja, Valentina Kuropatkina, kohtule kohtuistungil, et Eesti Vabariik käitub seadusevastaselt, kuna paneb kogu vastutuse kahju tekitamise eest ainult ühele isikule, A.G. ́ile. Tegelikult A.G. vara lõhkumises ja rikkumises ei osalenud. Eesti Vabariigi poolt ei ole esitatud kohtule andmeid isikute kohta, kes vahetult osalesid vara lõhkumises ja rikkumises ning kelle vastu oleks A.G. ́il (pärast Eesti Vabariigile kahju tasumist) regressiõigus. Samuti ei ole Viru Maakohtu kohtuotsuses, A.G. ́i süüteos süüdimõistmise kohta, ära näidatud, et A.G. ́i vastu võib hiljem esitada tsiviilhagi. A.G. ja tema lepinguline esindaja, Valentina Kuropatkina, asusid kohtuistungil seisukohale, et A.G. ́i allkirja saamiseks kokkuleppele kasutas Viru Ringkonnaprokuratuur ära A.G. ́i rasket seisundit. A.G. viibis enne kokkuleppele allakirjutamist vahi all ja soovis kokkuleppele allakirjutamisega pääseda vahi alt vabaks. Samuti ei selgitatud Viru Ringkonnaprokuratuuris A.G. ́ile kõiki kokkuleppe allakirjutamisega seotud tagajärgi A.G. ́i enda suhtes. Kokkulepe esitati A.G. ́ile allakirjutamiseks ilma tõlkimata, A.G. ei valda eesti keelt, mille tõttu ei saanud A.G. kokkuleppe sisust (selle allakirjutamise hetkel) aru. A.G. ja tema lepinguline esindaja, Valentina Kuropatkina, asusid kohtuistungil seisukohale, et A.G. ei saanud olla massiliste korratuste organiseerija, kuna rahvamass oli kohal juba enne A.G. ́i saabumist sündmuskohale. Tegelikult püüdis A.G. teisi isikuid takistada vara lõhkumast. Sündmused olid stiihilised ning A.G. ́il puudus võimalus mõjutada sündmuste käiku.

KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja, Vadim Mamai, ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et tunnistaja on A.G. ́i tööandja, tunnistaja töötab Osaühingus Portlif Grupp direktorina. Tunnistaja selgitas kohtule, et kas 27. või

A.G. tema juuresolekul eriti purjus ei olnud. Tunnistaja tunneb A.G. ́it kui korralikku inimest, kes hoiab igati tööandja vara. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja, V. V., ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et tunnistaja ja A.G. tunnevad teineteist ja töötavad mõlemad Osaühingus Portlif Grupp. Tunnistaja mäletab, et 27.aprillil 2007.a., peale tööpäeva lõppu jõi tunnistaja koos A.G. ́iga ära mõned pudelid õlut. Õlu joomine toimus umbes kella 07.00 paiku õhtul. Sama päeva õhtul, umbes kella 10.00 paiku, peal õlu ärajoomist, toodi tunnistaja koos A.G. ́iga Jõhvi linna. Tunnistaja Jõhvi saabudes ei olnud massilised korratused veel alanud, kuid Jõhvi linnas oli rahvast palju ning tunnistaja koos A.G. ́iga otsustas vaadata, mis hakkab toimuma. Kui massilised korratused algasid, siis oli tunnistaja koos A.G. ́iga Jõhvi linnas ärikeskuse Tsentraal juures väljakul. Kui hakati Sportland ́i poodi lõhkuma, siis püüdis A.G. lõhkuvaid noormehi poest välja tirida ning ütles neile kõva häälega, et lõhkujad poest ära tuleks. A.G. keelas inimesi kõva häälega lõhkumast ja varastamast. Kui A.G. tiris ühte meest Sportland ́i poest välja, siis võttis A.G. ́i kinni politsei. Tunnistaja hinnanguil oli väljakul üle tuhande inimese. Tunnistaja küsis kohapeal politsei käest, miks A.G. kinni peeti. Tunnistajale vastati politsei poolt, et A.G. karjus kohapeal liiga kõvasti ja liiga palju. Tunnistaja asus kohtuistungil seisukohale, et politsei pidas rahutuste käigus kinni kõik isikud, kelle nägu politseile ei meeldinud. Kohus luges hagi tõendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Viru Maakohtu 24.mai 2007.a. kohtuotsuse resolutsiooniga kriminaalasjas nr.1 – 07 – 6495 (07244000750) (tl.5-6), millega A.G. mõisteti süüdi KarS §238 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Viru Ringkonnaprokuratuuri kokkuleppega A.G. ́iga kriminaalasjas nr.07244000750 24.maist 2007.a. (tl.7-8), mille p.4 (kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus) leppisid Viru Ringkonnaprokuratuur ja A.G. ning kaitsja advokaat Eduard Bulatšik kokku järgmist: 1) Osaühingule Jõhvi HTK Keskus on tekitatud materiaalne kahju summas 200 000.- krooni, tsiviilhagi on antud kriminaalasja raames jäetud läbi vaatamata, sest Osaühing Jõhvi HTK Keskus esitas Aktsiaseltsi IF Eesti Kindlustus kaudu Rahandusministeeriumile taotluse kahju hüvitamiseks ning 2) kannatanu K.N.le on tekitatud materiaalne kahju summas 25 000.- krooni, tsiviilhagi antud kriminaalasja raames on jäetud läbi vaatamata, sest K.N. esitas Rahandusministeeriumile taotluse kahju hüvitamiseks. Viru Ringkonnaprokuratuuri ja A.G. ́i vahel sõlmitud eelpoolnimetatud kirjaliku kokkuleppega luges kohus tõendatuks, et A.G. võttis kirjalikult selles kokkuleppes omaks, et tema poolt kuriteoga tekitatud kahju kogusuuruseks on 225 000.- krooni, mis moodustub järgmiselt (Osaühingule Jõhvi HTK Keskus tekitatud kahju 200 000.- krooni + K.N.le tekitatud kahju 25 000.- krooni = kokku 225 000.- krooni). Samuti luges kohus tõendatuks, et A.G. nõustus sellega, et koheselt hüvitab kahju kannatanutele Osaühingule Jõhvi HTK Keskus

ja K.N.le A.G. ́i eest Rahandusministeerium, kellel hiljem peale kannatanutele kahju hüvitamist tekib regressiõigus 225 000.- krooni ulatuses A.G. ́i vastu. Rahandusministeeriumi kirjaliku ettepanekuga nr.I-1.13/14510 02.novembrist 2007.a. (tl.9), milles Rahandusministeerium tegi A.G. ́ile ettepaneku tasuda (seoses massiliste rahutustega) Osaühingule Jõhvi HTK Keskus ja M.N. sõidukile 698 ARC tekitatud kahju katteks 53 883.37 krooni. A.G. ́i kirjaliku keeldumisega 27.novembrist 2007.a. kahju hüvitamisest (tl.10). Käenduslepinguga nr.87 02.maist 2007.a., mis sõlmiti Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) ja MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liidu vahel (tl.11-21), millega lepiti kindlaks kord, millega määrati kindlaks seoses 26. kuni

2007.a. M.N. ́le kahju hüvitamiseks raha eraldamise kohta (tl.87). Viru Maakohtu 08.veebruari 2008.a. määrusega (tl.88-89). A.G. ́i kirjalike vastuväidetega hagile (tl.94-96). A.G. ́i kirjaliku taotlusega 14.aprillist 2009.a. (tl.103-104). 20.aprillil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.107-108). A.G. ́i kirjalike taotlustega 13.maist 2009.a. (tl.117-118). 13.mail 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.120-122). Viru Maakohtu 05.juuni 2009.a. määrusega (tl.129-130). A.G. ́i apellatsioonkaebusega 05.juunist 2009.a. Viru Maakohtu otsusele 24.maist 2007.a. kriminaalasjas nr.1 – 07 – 6495 (tl.134-135). A.G. ́i poolt Riigikohtule esitatud avaldusega 12.juunist 2009.a. (tl.137-138). 18.novembril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. Kohtuistungil uuritud Viru Maakohtu kriminaalasja nr.1 – 07 – 6495 (kohtueelse toimiku nr.07244000750) materjalidega, sealhulgas eriti järgmiste dokumentaalsete tõenditega. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga 28.aprillist 2007.a. koos sinna juurde lisatud fototabelitega (kr.tl.1-6), mille kohaselt oli Keskväljak Jõhvi linnas rahvast täis. Mõned meetrid Tõnissoni mälestusmärgist seisavad üksteise lähedal grupp inimesi. Inimeste grupist paistab välja keskealine meesterahvas, kes seisab näoga Tsentraali poole. Meesterahvas räägib valju häälega vene keeles, pöördudes kohalviibijate poole ning kasutades oma kõnes ebatsensuurset sõimu. Vaadeldes kohtuistungil vaatlusprotokollile lisatud fototabeleid võttis A.G. kohtuistungil omaks, et nendel fototabelitel on kujutatud A.G. ́it kõnet pidamas ja rahva poole pöördumas. A.G. ́il on käes põlev sigarett, millega ta žestikuleerib elavalt. K.N. avaldusega politseile 28.aprillist 2007.a. (kr.tl.9), mille kohaselt 27.aprillil 2007.a. õhtul umbes kella 21.30 paiku sõites üle Jõhvi viadukti tungisid märatsevad noorukid kallale K.N. poolt juhitud sõidukile, takistades sellisel viisil sõiduki edasiliikumist, tagudes jalgadega sõiduauto küljed mõlki. Fototabelitega sündmuskohalt (kr.tl.13-20), millel oli kujutatud A.G. ́it ja sõiduautot Daewoo, millega sõitis K.N.. A.G. ́i kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga 28.aprillist 2007.a. (kr.tl.21-22), mille kohaselt peeti A.G. kinni politseitöötajate poolt kuriteo toimepanemiselt tabamisel või vahetult pärast seda. A.G. ́il kinnipidamise kohta avaldusi, kaebusi ega taotlusi ei olnud. Kohtueelse menetluse kokkuvõttega kriminaalasjas nr.07244000750 10.maist 2007.a. (kr.tl.71-72), mille kohaselt süüdistati A.G. ́it selles, et ta oma tegudega, organiseerides massirahutusi ja neid saatvaid rüüstamisi, purustamisi ja süütamisi, pani toime KarS §238 järgi sätestatud kuriteo. A.G. ́i omakäelise avaldusega politseile 09.maist 2007.a. (kr.tl.75-76), A.G. võtab õigeks, et ässitas oma kõnega rahvahulka tegudega valitsuse tegevusega mittenõusolekut avaldama. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabelitega (kr.tl.89-91) ärikeskuse Tsentraal vaatluse kohta. Kokkuleppemenetluseks kannatanult, Osaühingult Jõhvi HTK Keskus, nõusoleku saamise protokolliga 18.maist 2007.a. (kr.tl.93-94). Kokkuleppemenetluseks kannatanult, K.N. ́lt, nõusoleku saamise protokolliga 24.maist 2007.a. (tl.95-97). Kokkuleppemenetluseks kahtlustatavalt /

süüdistatavalt, A.G. ́ilt, nõusoleku saamise protokolliga 24.maist 2007.a. (kr.tl.97-98). Viru Ringkonnaprokuratuuri ja A.G. ́i vahel 24.mail 2007.a. sõlmitud kokkuleppega kokkuleppemenetluse läbiviimise tingimuste kohta (kr.tl.99-100). A.G. ́i kohtu alla andmise määrusega 24.maist 2007.a. (kr.tl.101). Viru Maakohtu kohtuistungi protokolliga 24.maist 2007.a. (kr.tl.102-103), milles A.G. kinnitab, et on prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppest aru saanud ja ta jääb kohtuistungil prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe juurde. Viru Maakohtu 24.mai 2007.a. kohtuotsuse resolutsiooniga (kr.tl.104-105).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS§3 sätteid, mille kohaselt võib võlasuhe tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. VÕS §65 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. VÕS §66 kohaselt, kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kui võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Solidaarvõlgnik võib teiste solidaarvõlgnike nimel anda nõustumuse võlausaldaja ettepanekule selle kohta, et võlausaldaja loobub tasuta oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike suhtes. VÕS §66 lg.1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui võlausaldaja loobus oma nõudest solidaarvõlgniku vastu enne solidaarkohustuse tekkimist. VÕS §69 kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS §66 lg.1 sätestatud juhul on teistel võlgnikel tagasinõudeõigus solidaarkohustusest vabastatud võlgniku vastu osas, mis langeb sellele võlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. See ei kehti, kui võlausaldaja vähendab oma nõuet ulatuses, mis langeb solidaarvõlgnike omavahelises suhtes võlgnikule, kelle suhtes võlausaldaja nõudest loobus. Kui solidaarkohustus seisneb muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist. Solidaarvõlgnik võib teistelt

solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. Kulutuste hüvitamist ei või nõuda, kui kulutused on seotud üksnes selle solidaarvõlgniku isikuga. Kui mõni solidaarvõlgnik ei ole talle langevat osa kohustusest kohustuse täitnud solidaarvõlgniku suhtes täitnud, kannavad täitmata jäänud osas kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ja ülejäänud solidaarvõlgnikud vastutust võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga. Neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu. VÕS §69 lg.1-6 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka nende isikute vahelisele suhtele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. Vastavalt VÕS §103 kohaselt vastutab võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. VÕS §104 kohaselt vastutab seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. VÕS §132 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS §132 lg.1. Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus – või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik

samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. VÕS §137 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS §137 lg.1 nimetatud isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Kui üks kahju hüvitamiseks kohustatud isikutest võib esitada vastuväite, mis välistaks tema vastutuse kahju hüvitamist nõudva isiku ees või piiraks vastutuse ulatust, väheneb kahju hüvitamise nõue teiste võlgnike vastu ulatuses, mis langeb kahju hüvitamiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastuväite esitamiseks õigustatud isikule. VÕS §138 kohaselt, kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. VÕS §138 lg.1 nimetatud juhul võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Vastavalt VÕS §164 sätetele võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Vastavalt VÕS §1043 sätetele peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu

kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. VÕS §1050 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isiku süü hindamisel arvestatakse muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst, tuleb kahju hüvitamise eest vastutavate isikute käitumise süülisust ja süü vormi võtta arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute omavahelises suhtes. VÕS §1045 kohaselt, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus – või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus – või kutsetegevusega. Kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. Kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) hagi A.G. ́i vastu 199 734.37 krooni kahjutasude nõudes on põhjendatud täies ulatuse ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kõik kohtukulud tuleb panna A.G. ́i kanda. Kohus luges tõendatuks, et VÕS §3 p.2 alusel tekkis A.G. ́i (kui kahjutekitaja) ning Osaühingu Jõhvi HTK Keskuse, aga samuti ka M.N. ja K.N. (kui kahju kannatajate) vahel võlasuhe, mis tulenes kannatanutele kahju õigusvastasest tekitamisest A.G. ́i poolt. Kannatanud: Osaühing Jõhvi HTK Keskus, M.N. ja K.N. loovutasid oma nõudeõiguse A.G. ́i vastu Eesti Vabariigile (Rahandusministeeriumi kaudu), kes astuski võlasuhtesse võlausaldajana ja sissenõudjana Osaühingu Jõhvi HTK Keskuse, M.N. ja K.N. asemel ning esitas kohtusse hagi kahju hüvitamiseks kahju tekitaja, A.G. ́i, vastu. Kohus luges tõendatuks, et A.G. ́i poolt on toime pandud õigusvastane tegu, mille toimepanemisega kaasnes kahju tekitamine Osaühingule Jõhvi HTK Keskus, M.N. ́le ja K.N. ́le järgmistel asjaoludel. A.G., ööl vastu 28.aprilli

2007.a., olles õigusvastaselt avalikus kohas alkoholijoobe seisundis, Ida – Viru maakonnas, Jõhvi vallas, Jõhvi linnas, aadressil: Keskväljak 1, massikogunemise ajal, õigusvastaselt pöördus avalikult väljakule kogunenud inimeste poole, kutsudes neid aktiivselt üles õigusvastsele tegevusele, mis seisnes ebaseaduslikult mitte allumises võimuesindajate seaduslikele korraldustele, ebaseaduslikult osalemises aktiivselt massilistes korratustes, ebaseaduslikult juhtis A.G. väljakule kogunenud inimesi, suunates ebaseaduslikult korratustes osalejaid kindlatesse kohtadesse ebaseaduslikuks rüüstamiseks ja vara hävitamiseks, millise A.G. ́i õigusvastase tegevuse tulemusena lõhkusid korratustest osavõtjad ebaseaduslikult ärikeskuse „Tsentraal“ aadressil: Keskväljak 4, Jõhvi linn, aknaklaase ja kahjustasid sellesama ärikeskuse seinu, millise ebaseadusliku tegevusega tekitati Osaühingule Jõhvi HKT Keskus materiaalne kahju kokku summas 157 041.37 krooni (lähtudes järgmisest arvestusest: 145 851.26 krooni + 11 190.11 krooni = 157 041.37 krooni). Peale selle, A.G., jätkates oma õigusvastast ja ebaseaduslikku tegevust, ööl vastu 28.aprilli 2007.a., Jõhvi linnas, Rakkvere tänaval, viaduktil, kutsus ebaseaduslikult üles viaduktil viibivaid isikuid õigusvastaselt blokeerima liiklust viaduktil, juhtis nende õigusvastast tegevust ning viitas õigusvastaselt, millise transpordi liikumist on viaduktil hädavajalik blokeerida ning selle ebaseadusliku A.G. ́i tegevuse tulemusena tekitati varalist kahju Kalle Nõmmeloo poolt juhitud sõiduautole registreerimismärgiga 698 ARC, mille omanik oli M.N.. A.G. ́i ebaseadusliku tegevusega Jõhvi linnas, Rakvere tänaval asuval viaduktil liikluse blokeerimise organiseerimisel, tekitati M.N.le kuuluvale sõidukile registreerimismärgiga 698 ARC varaline kahju summas 42 693.- krooni. Kohus luges tõendatuks, et VÕS §1045 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati, kas kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega või heade kommete vastase tahtliku käitumisega, aga samuti esinesid A.G. ́i poolt kahju tekitavas käitumises mõlemad seaduses nimetatud teo õigusvastasuse tunnused. Kohus luges tõendatuks, et VÕS §1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus luges tõendatuks, et kõik A.G. ́i vastuväited hagile on paljasõnalised ja tõendamata, mille tõttu tuleb A.G. ́i vastuväited hagile jätta tähelepanuta ja arvestamata. Samuti olid kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused ja A.G. ́i enda seletused kohtuistungil otseses vastuolus teiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et A.G. ́i seletused kohtuistungil ja tunnistajate ütlused kohtuistungil on mitteusaldusväärsed ja neid ei saa arvestada. Kohtuistungil ilmnes, et tunnistajad olid A.G. ́i töökaaslased, kes soovisid teda oma ütlustega vabastada vastutusest. Samas võtsid nii tunnistajad kui ka A.G. ise kohtuistungil õigeks, et A.G. olles eelnevalt koos ühe tunnistajaga, oma töökohas, tarvitanud õlut, osales

alkoholijoobe seisundis koos tunnistajatega massilistes korratustes Jõhvi linnas. A.G. ́i organisatoorset tegevust massiliste korratuste ajal eitati. Kohtu seisukoha kohaselt, kohtuistungil ilmnenud asjaolu, et A.G. isiklikult midagi ei lõhkunud, ei ole A.G. ́i kahju hüvitamise kohustusest vastutusest vabastamise aluseks, kuna VÕS 1043 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel otsese ja vahetu kahju tekitajaga. VÕS §137 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt, millega kohus luges tõendatuks, et A.G. vastutab koos kõigi teiste kahju tekitajatega (kes nad ka ei oleks) solidaarselt Osaühingule Jõhvi HTK Keskus, K.N. ́le ja M.N. ́le tekitatud kahju hüvitamise eest, mille tõttu esitaski Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) õigesti ja seaduslikult kohtusse hagi A.G. ́i vastu 199 190.37 krooni kahjutasu nõudes. A.G. ́i tegevus on tunnistatud ebaseaduslikuks ka Viru Maakohtu poolt, kuna A.G. mõisteti süüdi Viru Maakohtu 24.mai 2007.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr.1-07-6495 KarS §238 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises kokkuleppemenetluse korras A.G. ́i enda nõusolekul. Kohus luges tõendatuks, et A.G. on kahju tekitamises süüdi raske hooletuse vormis, mis seisneb A.G. ́i poolt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmises. Kohus asus seisukohale, et, arvestades A.G. ́i isikut ja tema varasemat elukogemust (A.G. on 01.veebruaril 2000.a. Kohtla – Järve Linnakohtu poolt süüdi mõistetud KrK §107 lg.1 järgi), haridust ja muid isikuomadusi, pidi A.G. ette nägema ja oleks võinud ette näha (kuid ei teinud seda) oma ebaseadusliku tegevuse tulemusena tagajärge, et A.G. ́i ebaseaduslik tegevus ühinemisel alkoholijoobe seisundis avalikus kohas rahvakogunemisele tulnud isikutega ning kõne pidamine ja üleskutsete esitamine politseiametnike seaduslikele korraldustele mitteallumiseks ning vara rikkumiseks ja hävitamiseks, toob endaga otseselt kaasa ebaseaduslikult rahvakogunemisele tulnud inimeste poolt, neile ettejuhtuva vara lõhkumise ja hävitamise, nagu ka tegelikkuses juhtus. Kohus luges tõendatuks, et siin ilmneb ka põhjuslik seos A.G. ́i õigusvastase tegevuse ning Osaühingul Jõhvi HTK Keskus, M.N. ́l ja K.N. ́l tekkinud kahju vahel. Kohus luges tõendatuks, et A.G. ́i poolt Osaühingule Jõhvi HTK Keskus, M.N. ́le ja K.N. ́le tekitatud kahju suurus on kindlaks tehtud kehtivas seadusandluses ettenähtud korras, järgides Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eeskirju, mille tõttu on 199 734.37 krooni väljamõistmine A.G. ́ilt Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) kasuks igati põhjendatud ja seaduslik.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.