Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Ärakiri

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.detsember 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-09-42023

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi T P’e vastu 58 243 krooni ja 44 sendi ning lisanduva viivise nõudes.

Menetlusosalised ja nende Hageja: BIGBANK AS, endine nimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu esindajad linn 51006, esindaja volikirja alusel töötaja Källi Kiik, isikukood xxxx. Kostja: T P, isikukood xxxx, elukoht xxxx ja xxxx. Eelmenetluses Eelmenetluses

01.12.2009.a.

Resolutsioon: Resolutsioon: Rahuldada BIGBANK AS hagi T P’e P’e vastu võlgnevuse 58 243 krooni ja 44 senti ning lisanduva viivise nõudes tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista T P’elt P’elt (isikukood xxxx) xxxx) BIGBANK BIGBANK AS (reg.kood 10183757) 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks 58 243 (viiskümmend viiskümmend kaheksa tuhat kakssada nelikümmend kolm) kolm) krooni ja 44 senti ning kohtukulude kohtukulude katteks 7 585 (seitse (seitse tuhat viissada viissada kaheksakümmend kaheksakümmend viis) viis) krooni. Välja mõista T P’elt P’elt (isikukood xxxx) xxxx) BIGBANK BIGBANK AS (reg.kood 10183757) kasuks alates 21.0 21.08 .08.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma 43 530 krooni ja 09 senti täieliku tasumiseni viivis 24,96 24,96% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg. 6, § 633 lg.7). I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel on 12.09.2007.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0701677/15st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 46 278 krooni ja 95 senti intressimääraga 24,96% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi. Kostja lepingutingimusi ei täitnud. 16.02.2009.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja palus ühtlasi võlgnevuse tasuda kahe nädala jooksul. Kostja hoiatusele ei reageerinud. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 13.02.2009.a. lepingu üles ja nõudis ühtlasi koheselt võlgnevuse tasumist summas 53 450 krooni ja 88 senti, millest tagastamata krediidisumma moodustab 43 530 krooni ja 09 senti, intress 8 633 krooni ja 20 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 200 krooni, viivis 87 krooni ja 59 senti. Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist kostja midagi ei tasunud, siis palub hageja kostjalt välja mõista kokku 58 243 krooni ja 44 senti, millest tagastamata krediidisumma moodustab 43 530 krooni ja 09 senti, intress 8 633 krooni ja 20 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 4 880 krooni ja 15 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 200 krooni,. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna lg. l lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda ja nõuda kogu võla tasumist. lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud , võib nõuda ka sama suurt intressi. kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 21.08.2009.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 24,96% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, maksegraafik, võlateatised, lepingu ülesütlemise hoitused, teade lepingu ülesütlemisest, viivise arvestus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, hinnakiri. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.